Obsah (7)

§ 199§ 266§ 64§ 65§ 74§ 75§ 69

1-15-396 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2015. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-396 (14250101053) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Istungise

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi Erakorraline ettekanne Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku T. Üksik erakorraline ettekanne taotlusega pöörata Sander Saar'ele (ik 39607161913, elukoht *, * kodanik, emakeel *, õpib *, e-post: *) Pärnu Maakohtu 25.02.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-396 mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele
2. september, 30.september, 4.november
3. a RESOLUTSIOON
4. Jätta rahuldamata Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku T. Üksik erakorralises ettekandes esitatud taotlus – tühistada Pärnu Maakohtu 25.02.
5. a kohtuotsusega Sander Saar suhtes üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörata Sander Saar'ele mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele.
6. Välja mõista Sander Saar'elt riigi tuludesse määratud kaitsjale makstud tasu 305 (kolmsada viis) eurot 36 senti /tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
7. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, määrus nr 1-15-396, menetluskulu, S. Saar/. Nõue menetluskulu osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
8. Edastada määrus kriminaalhooldusametnikule T. Üksik, S. Saar'ele, kaitsjale ja prokurörile A. 1 1-15-396 Ollema-Barndõk. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud 25.02.
9. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-396 mõistis Pärnu Maakohus Sander Saar süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistas vangistusega 7 kuud;

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi ja karistas vangistusega 5 kuud ning mõistis

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks vangistuse 7 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendas kohus nimetatud otsusega mõistetud karistust 7 kuud vangistust Pärnu Maakohtu 23.10.2013. a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 5 kuu vangistuse võrra, mõistes Sander Saar'ele liitkaristuseks vangistuse 1 aasta.

§ 74lg 5 ja 69 lg 1 alusel asendas kohus S.

Saar'ele mõistetud ärakandmata 1-aastase vangistuse üldkasuliku tööga 365 tundi. S. Saar'ele määratud 365 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 24 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus määras, et S. Saar teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75

lg 1 p -st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-st 2, 21 ja 8 tulenevaid kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 13.03.

1. a. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 10.08.
2. a saabus kohtule alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS JA ASJAOLUD Rikkumised: kohustuste mittetäitmine, ÜKT ajakavast mitte kinnipidamine, ÜKT-st kõrvalehoidmine. Sander Saar 05.05.2015 ei ilmunud tööle ja ei pidanud kinni koostatud tööajakavast. 11.05.2015 ei ilmunud samuti tööle ja vastavalt ajakavale pidi töötama kuni 15.05.2015 kõikidel päevadel, kuid ka järgnevatel päevadel tööle ta ei ilmunud. 13.07.2015 tutvunud KIS-i andmetega ilmnes, et on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 19.06.2015 Pärnu Maakohtu otsusega on S. Saar süüdi mõistetud väärteokorras alkoholijoobes ja juhilubadeta auto juhtimise eest. Rikkumine toimus 23.05.2015 ja tuvastatud on joove 0,70 mg/l. 15.07.2015 rikkunud uuesti alkoholi tarbimise keeldu ning koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli järgi tuvastatud joove 1,521 mg/l. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST ÜKT ajakava rikkumise kohta kirjutas, et 05.05.2015 olevat olnud tal palavik ja telefon oli katki. Selle kohta aga, miks ei ilmunud tööle
3. kuni 15.05, ei osanud mingit põhjust leida. 23.05.2015 rikkumise kohta selgitas, et juhtis autot alkoholijoobes seetõttu, et auto oli vaja tee pealt eest ära saada, kuna see takistas liiklust. Ise arvas sel hetkel, et eelmisel päeval joodud alkoholi enam veres ei ole. 15.07.2015 rikkumise kohta andis selgitusi, et 14.
4. õhtul hakkas koos sõpradega tähistama saabuvat sünnipäeva * rannas, kus grillisid ja tarbisid alkoholi. Hiljem sõitsid autoga ringi ja tarbisid õlut edasi. Kui tahtis öösel koju minna, siis ema ei lubanud tal alkoholijoobes koju tulla, mistõttu otsustas minna ise politseimajja kainenema. KOKKUVÕTE SENISEST KRIMINAALHOOLDUSEST Kriminaalhooldus Sander Saare üle on kulgenud probleemidega kogu katseaja vältel. 24.03.2015 tutvustati temale tema õigusi ja kohustusi, mis seotud karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Sander Saarele olid kohustused arusaadavad, mille kohta andis allkirja. Vastavalt koostatud ajakavale, pidi ta alustama töötamist 05.05.2015, kuid ei ilmunud tööle ja samal päeval tegi kriminaalhooldaja rikkumise eest kirjaliku hoiatuse. 06.05 tuli S. Saar 2015 töötas 4 tundi. Vastavalt koostatud ajakavale pidi ta töötama 11.05 kuni 15.05.2015 iga päev 8 2 1-15-396 tundi, kuid juba esimesel päeval ja ka järgnevatel päevadel teda tööle ei tulnud. Kriminaalhooldaja poolt tehti taas kirjalik hoiatus. Vestlusel 14.05.2015 kinnitas S. Saar kriminaalhooldajale, et hakkab nüüd tõesti kohe tööle ja saab aru sellest, et tal on vaja karistus ära kanda ja tööde sooritamine on eelkõige temale vajalik kui tahab elu vabaduses jätkata. Võtnud ühendust uuesti tööandja esindajaga * vallast, et leppida uue ajakava koostamises kokku selgus asjaolu, et * vald ei soovi talle tööd enne jaanipäeva üldse pakkuda. Otsisin uusi ÜKT lepingu partnereid *, kuid kuna uusi ÜKT lepinguid leida ei õnnestunud, siis erakorralist ettekannet kohtule ei esitanud põhjusel, et hooldusalune oli valmis korralikult tööle hakkama, kuid puudusid võimalused tööd teha. Peale jaanipäeva oli Sander Saarel võimalus taas * vallas tööd jätkata, kuid vahetult enne jaanipäeva kandis ta arestipäevi (20 päeva) ja seetõttu ei olnud tal võimalik töötamist jätkata. Arestipäevi kandis ta seoses alkoholijoobes auto juhtimisega ja sellest tulenevalt rikkus ka kohustust mitte tarvitada alkoholi. Eelnevast kohtuotsusest oli S. Saarele määratud lisakohustus läbida sõltuvusprobleemide leevendamiseks sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Programmi läbimise eelduseks on Alkoholipäeviku täitmine, mille Saar täitis märtsikuus, kuid siis soovis, et programmi läbiviimine toimuks hiljem kui ei ole enam intensiivset tööd vallas pakkuda. Kuna programmi läbimine peab toimuma järjest 8 kohtumise vältel sagedusega 2 korda kuus, siis programmi läbiviimine lükkus sügisesse
5. Kriminaalhooldajaga kohtudes ilmutab S. Saar oma elustiili muuta, saab aru alkoholi kahjulikust mõjust ja seostest kuritegeliku käitumisega, kuid tegelikkus näitab seda, et isik ei soovi muutuste elluviimiseks midagi ette võtta. 08.07.2015 külastas kriminaalhooldaja S. Saart arestimajas, kus ta teatas, et ta on teinud ikkagi enne aresti kandmist ÜKT tunde. Vestlusest tööandja esind aja L. E.ga, K. P.'iga ilmnes, et Sander Saar käis tõesti sooritamas töötunde, kuid enamik töötundidest läksid politseitrahvide katteks. 07.08.2015 esitatud töötundide arvestuslehelt nähtub, et S. Saar on töötanud 17-
6. juuni kokku 6 tundi.
7. mail töötas 4 tundi. K. P. ja L. E. * vallast on kriminaalhooldajale öelnud, et võrreldes teiste ÜKT tegijatega on Sanderiga tõsised probleemid kohusetundega ja teda ei saa usaldada. 17.07.2015 koostasime uue ajakava juulikuu lõpuni ja tööandjaga jäi telefoni teel kokkulepe, et vaatame, kas Sander Saar 20.07.2015 tuleb üldse tööle ja siis alles tööandja allkirjastab ajakava. Kahjuks ei ole S. Saar juulikuus üldse tööle ilmunud, kriminaalhooldaja telefonikõnedele eelmisel nädalal ei vastanud, kodukülastusel ei ole teda saadud kätte. 10.08.2015 oli ta kutsutud perioodilisele registreerimisele kriminaalhooldaja juurde, kuid ka registreerimisele ta ei ilmunud. Tema suhtumine kriminaalhoolduse teostamisse, tõestab veenvalt, et Sander Saar ei soovi asuda seaduskuulekalt teele, ei ole huvitatud ÜKT tundide sooritamisest, et heastada tööga kahju sooritatud kuritegude eest. Alkoholi tarvitamise juhtumid on sagenenud, viimane fikseeritud alkoholijoove näitab väga suurt joovet. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSTEGA Teen ettepaneku pöörata 25.02.2015 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-15-396 mõistetud karistus täitmisele. S. Saarele oli määratud kohustusena sooritada 365 tundi üldkasulikku tööd, millest on tehtud 10.08.2015 seisuga 10 tundi ning tegemata 355 tundi. Sander Saar hoidub töö tegemisest kõrvale, jätkab alkoholi tarvitamist ja ei soovi asuda seaduskuulekale teele. Kriminaalhoolduse teostamisse suhtub Sander Saar ükskõikselt. Kui varem ei olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega, siis on nüüd lisandunud ka registreerimisele mitteilmumine 10.08.
8. Talle on antud piisavalt võimalusi teha elukorralduses muutusi, kuid tulemusi kahjuks ei ole tulnud. Kohtus uuritus tõendid 03.09.2015 kohtuistungil rääkis kriminaalhooldaja, et probleemid olid ka sellega, et S.Saar tegi ÜKT tunde politsei juhendamisel asenduskaristuse katteks. Praegu on S.Saar asunud õppima. Vahepeal vahetas ilma teavitamata elukohta. * valla töötaja oli kuni 24.augustini puhkusel ja seetõttu ei ole ÜKT-tunde juurde teinud. * vallas on ÜKT tegemisega raskusi, korraga saab teha 3 inimest, otsitakse uusi lepingupartnereid. Kui kohus leiab, et ei ole vaja karistust täitmisele 3 1-15-396 pöörata, siis läheb see üle * piirkonda, kus * kool asub, siis saab kooli juures ÜKT tunde teha. Kui S.Saar saab kooli juures ÜKT tunde teha, siis nende ära tegemine määratud ajal on reaalne. Kui kohus nii otsustaks, siis noorele inimesele peaks võimaluse andma. Alkoholi võõrutusravi on tingimata vajalik. S.Saar`el tuleb läbida sotsiaalprogramm, mis on mõeldud sõltlastele, kuid selle läbiviimine on lükatud sügisesse. Sander Saar andis kohtuistungil ütlusi, et saab aru, miks erakorraline ettekanne on esitatud. Tunnistas, et juunis ei käinud ÜKT-d tegemas, põhjust selleks ei olnud. Vahepeal kandis aresti, siis ei olnud võimalust tööd teha ja siis juhendaja läks puhkusele. Augustis ei saanud tööd teha, sest sai juuli lõpus peksa, kaks ribi oli katki. Alkoholi tarvitamise kohta ei oska midagi öelda, muresid on nii palju, et paneb alkoholi tarvitama. Vaatas Wismari leheküljelt, et on võimalik saada kolm süsti, et alkoholi ei tarbiks pikka aega. Praegu on alkoholiprobleem ülekäte läinud. Pole midagi ette võtnud, on avanud, et küll kõik laheneb iseenesest. On nõus minema alkoholiravile. Tahab jääda vabadusse, sest alustas õpinguid, eriala meeldib, õpetajad on toredad, see tehnika pool huvitab. Elab ühiselamus, seal ei tohi suitsu teha ega alkoholi tarvitada, igal korrusel on komandant, kontrollitakse. Kaitsja leidis, et erakorralises ettekandes väljatoodud asjaolud on häirivad. S.Saar ei võta ka siis end kokku, kui on teada, et on oht saada reaalne vangistus. S.Saar on alustanud ÜKT tundide tegemisega. S.Saar on ise andnud põhjust, et tema lubadusi ei saa uskuma jääda. Probleem on alkoholiga, oleks mõistlik, et inimene saaks ennast aidata, lisada kohustus läbida võõrutusravi sundkorras. Hädavajalik ka, et S.Saar läbiks sotsiaalprogrammi. Keskkonnavahetus on positiivne. Kaitsja palus mitte pöörata

tust täitmisele. Kohus lükkas otsuse tegemise edasi, et saada aru, kas keskkonnavahetus on mõjunud positiivselt ka S.Saar arusaamisele karistuse kandmisest ja kas ta hakkab kohtuotsust täitma. Kohus kohustas S.Saar`t esitama 30.09 kohtuistungil kohtule tõendi selle kohta, et on pöördunud ravile abi saamiseks alkoholiprobleemiga seoses. Kohus kohustas S.Saar`t esitama koolist iseloomustuse. Kriminaalhooldaja annab infot, kuidas kulgeb üldkasuliku töö tegemine. 30.09 kohtuistungil kriminaalhooldaja kirjeldas, et * kooliga ÜKT tegemise lepingut ei ole ja seal S.Saar ÜKT-d teha ei saa. * valla juures saaks teha, aga ei tea, kui pikk see vahemaa seal on. Sai kokkuleppele * vallaga, et saaks seal reedeti teha ÜKT-d, kool lubas puududa. 18.09 S.Saar tegi 4 tundi ÜKT-d, kuid 25.09 ei ilmunud tööle, ise ei võtnud ühendust, kui S.Saar`ele helistas, siis S.Saar ütles, et on haige, süda paha. Pakkus S.Saar`ele teha tööd Samaarias, sellest S.Saar keeldus kategooriliselt. Kui S.Saar peaks jääma vabadusse, siis * see ÜKT tegemine ei saa toimuma hakata, koolitöö kannataks samuti. Kriminaalhooldaja ütles, et suhtles ühiselamust inimesega, kes ütles, et ühiselamus S.Saar`el probleeme ei ole. S.Saar ütles, et 25.09 tööle ei ilmunud, oli tõesti halb olla. Koolis läheb hästi. Ühiselamus nädalavahetusel olla ei saa, antakse ka raha kodus käimiseks. Peale eelmist kohtuistungit alkoholi tarvitanud ei ole. Pani endale Wismaris aja kinni küll, aga polnud raha, et sinna minna. Mõtles, et kui palgapäevad tulevad, siis oktoobris läheb. 30 eurot on vastuvõtt, sinna kohale ja tagasi sõit 16 eurot ja rohud. Sinna arsti juurde järjekordi ei ole. Kaitsja ütles, et kannab S.Saar arvele raha, et S.Saar saaks koheselt arsti juures ära käia ja kohtule tõendi esitada. Kriminaalhooldaja leidis, et kui S.Saar läheb alkoholiprobleemiga arsti juurde, siis on võimalik jätkata kriminaalhooldust. Kohus määras, et S.Saar peab arsti juures käima hiljemalt 12.

1. Koheselt tuleb helistada kriminaalhooldajale ja teatada, millal arsti juurde aja sai. Arstitõend tuleb esitada kriminaalhooldajale, kes selle kohtule esitab. Kui S.Saar tõendi esitab, siis kohtuistungit enam ei korraldata ja vastavalt kriminaalhooldaja arvamusele on võimalik jätkata karistuse kandmist ÜKT tundide tegemisega. Menetluse edasine käik 4 1-15-396 Kriminaalhooldaja teatas kohtule, et S.Saar läheb arsti juurde 13.
2. 21.10 teatas kriminaalhooldaja, et dokumenti S.Saar poolt esitaud ei ole, S.Saar ei ole ühendust võtnud, dokumenti pole esitanud, telefonile ei vasta. Hiljem teatas kriminaalhooldaja, et S.Saar kinnitas talle 21.10, et arsti juures käidud, tõend on *, ise koolis. 26.10 teatas kriminaalhooldaja, et S.Saar`ega on väga raske ühendust saada, telefonile ei vasta, sai ühendust läbi kursuse juhendaja, arsti juures käimise kohta tõendit esitanud ei ole. 26.10.2015 teatas ka kaitsja, et rääkis S.Saar`ega, kes väitis, et on Wismaris ära käinud, tõend *. Kohus määras 27.10.2015, et erakorralise ettekande arutamine toimub kohtuistungil 04.
3. 01.11.2015 saatis kaitsja kohtule tõendi, et S.Saar on käinud Wismari Haiglas vastuvõtul 30.10.
4. Kohtus uuritud tõendid 04.11 kohtuistungil rääkis S.Saar, et õigel ajal ei käinud arsti juures ära. See raha, mis advokaat andis, selle eest käis koolis. Arst oli sõbralik, ampulli ei soovitanud, et liiga noor, rahustite osas soovitas perearsti poole pöörduda. Arst ei kirjutanud mingeid ravimeid, peab 27.11 uuesti minema. Joomisega probleeme ei ole. Perearsti juurde ei ole aega kinni pannud. On nii, et vahepeal ei saa magada ja oleks rahusteid vaja. Ei öelnud kriminaalhooldajale, et arsti juures ei käinud, arvas, et sellest tuleb suurem probleem. Koolis läheb hästi. Kriminaalhooldajaga ei ole vahepeal kohtunud, ÜKT-d ei ole teinud. Teab, et kui karistust korralikult ei kanna, ootab 1 aasta vangistust. Kriminaalhooldaja ütles, et 16.10 pidi S.Saar minema registreerimisele, aga ei käinud. Kui S.Saar kriminaalhooldaja juurde ei tule, ei saa allkirjastada ka ÜKT tegemise ajakava. Kui S.Saar ilmub 06.11 tema juurde nagu kokku lepitud, on võimalik koostada ÜKT ajakava ja S.Saar saab hakata tegema ÜKT tunde. Seepeale teatas S.Saar, et ei teadnud, et peab 16.10 minema kriminaalhooldaja juurde. Ei võtnud hooldajaga ühendust ega küsinud, millal peab tema juurde minema, lootis, et hooldaja helistab ise, arvas, et ka need kohtuistungid loevad. Seisukohad taotluse osas Kriminaalhooldaja jäi taotluse juurde pöörata ärakandmata karistus täitmisele. Kaitsja leidis, et karistust täitmisele ei tule pöörata, sest siis S.Saar ei saa jätkata õpinguid. Koolist antud iseloomustus on positiivne. S.Saar ei esitanud õigeaegselt dokumenti Wismaris käimise kohta, kuid lõpuks ta seal siiski käis ja ka järgmine seanss on määratud. Tuleb teha ÜKT tegemise graafik ja siis on S.Saar`el võimalus neid tunde teha. S.Saar lausus, et soovib proovida neid ÜKT tunde teha. Kohtu seisukoht

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täide viiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Pärnu Maakohtu 25.02.

1. a otsusega on S. Saar kohustatud temale määratud 365 tundi üldkasulikku tööd ära tegema 24 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t, et S.Saar`ele on määratu üldkasuliku töö tegemiseks maksimumtähtaeg. Kohtuotsus jõustus 13.03.
2. a. S. Saar't kohustati täitma

§ 75

lg 1 p-st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-st 2, 21 ja 8 tulenevaid kohustusi - mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid; osalema sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, milline kohustus on S. Saar'ele määratud Pärnu Maakohtu 23.12.2014 kohtumäärusega Pärnu Maakohtu 23.10.2013 kohtuotsusega määratud katseajaks. 5 1-15-396 Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kriminaalhooldusametnik on 05.05 ja 13.05 S.Saar `t kirjalikult hoiatanud selle eest, et ta ei ole mais ilmunud ajakavas kokku lepitud aegadel tööle. Samuti on kriminaalhooldusametnik teinud S.Saar´ele kirjaliku hoiatuse 08.07 selle eest, et 23.05 rikkus ta keeldu mitte tarvitada alkoholi. Seega eelkirjeldatud rikkumiste osas on kriminaalhooldusametnik kasutanud

§ 69lg 6 ette nähtud sanktsiooni.

Peale selle on kohtus tõendamist leidnud, et Sander Saar on rikkunud allkirjastatud ÜKT ajakava, ta ei ole ilmunud tööle juulis 2015, mil pidi 10 päeva jooksul tegema iga päev 8 tundi ÜKT-d, samuti 25.

1. Kohtulikul uurimisel ei tulnudki üheselt välja, kas S.Saar ei ilmunud tööle või ei olnud tal peale jaanipäeva enam tööandjast sõltuvalt võimalust tööd teha, sest kriminaalhooldaja on kirjutanud, et enne jaanipäeva kandis S.Saar aresti ja peale seda ei olnud tal võimalust tööd teha. Ka S.Saar on selgitanud, et tööd ei olnud ja pärast läks juhendaja puhkusele. S,.Saar tunnistas, et 25.09 ei ilmunud ÜKT-d tegema, sest halb oli olla. Arstitõendit ei ole esitanud, kui kriminaalhooldaja talle helistas, ütles talle, et on halb olla ja kinnitas kohtus, et halb tervis ei olnud alkoholi tarvitamisest tingitud, sest peale septembri alguse kohtuistungit ei ole alkoholi tarvitanud. Kohtuistungitel on selgunud, et ÜKT mittetegemiseks on esinenud ka S.Saar`est sõltumatuid asjaolusid. Kriminaalhooldaja on kirjeldanud, et * vallal on ÜKT tegemiseks ainult 3 töökohta ja töö leidmisega on probleeme. Pakkus S.Saar´ele, et võiks minna * Samaariasse tööd tegema, millest S.Saar keeldus. Kriminaalhooldaja vastas kohtu küsimusele, et tegelikult karistuse kandja ei saa valida, kuhu tööd tegema läheb, kuid samas on kriminaalhooldaja aktsepteerinud S.Saar soovi mitte teha ÜKT-d Samaarias. Samuti on selgunud, et S.Saar on vahepeal teinud ÜKT tunde ka väärteo asenduskaristustena ja on väärtegude eest kandnud karistusena ka areste. Ka kriminaalhooldaja kinnitas, et S.Saar ei ole päris hästi aru saanud, millal ta mingi karistuse katteks tunde teinud on. Kriminaalhooldusametnik andis kohtuistungil lootust, et S.Saar saab hakata ÜKT-d tegema koolis või kooli lähedal. 04.
2. kohtuistungil ütles, et koolil ei ole enam ÜKT tegemise lepingut ja kuigi * vallaga on leping, ei ole selge, kui kaugel see töö tegemise koht on. Kriminaalhooldaja kinnitas 04.11 kohtuistungil, et S.Saar`el on võimalik hakata tegema ÜKT-d * * Samaaria juurees nädalavahetustel ja kui S.Saar läheb 06.11 tema juurde registreerimisele, koostatakse vastav leping. Samuti on kohtus tõendamist leidnud, et Sander Saar on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi 15.07.
3. S.Saar ise on rikkumist tunnistanud. S.Saar on kinnitanud, et enam ei ole alkoholi tarvitanud, ka rikkumisi ei ole fikseeritud. Kriminaalhooldaja on leidnud, et kui S.Saar pöördub arsti poole alkoholiprobleemi lahendamiseks, siis on võimalik üldkasuliku töö tegemist jätkata. S.Saar on esitanud tõendi, et ta käis Wismaris vastuvõtul ja uuesti kohtub arstiga 27.
4. Kohus leiab, et ilmselgelt mõjutab S.Saar käesoleva aja alkoholitarvitamise harjumisi asjaolu, et ta elab kooli ühiselamus, kus S.Saar sõnul on pidev kontroll ja seal alkoholi tarvitada ei tohi. Seega on muutunud S.Saar`t ümbritsev keskkond ja ka S.Saar on ise pöördunud arsti poole. Kriminaalhooldusametnik on suurima takistusena näinud just S.Saar poolt alkoholi tarvitamist. S.Saar`ele on juba seoses 23.10.2013 kohtuotsuse täitmisega 23.12.2014 määrusega määratud katsejaks täiendav kohustus – läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. 25.02.2015 kohtuotsusega kohus jätkuvalt määras S.Saar`ele sellise kohustuse. Kriminaalhooldusametnik selgitas kohtuistungil, et sotsiaalprogramm on alkoholi probleemiga tegelemiseks. Programm on S.Saar´ega siiani läbi viimata, lükkas sotsiaalprogrammi edasi ajale, mil Sandril ei oleks ÜKT-ga nii palju kohustusi. Kohus leiab, et olukorras, kus alkoholi tarvitamine S.Saar poolt oli peamine takistus karistuse korralikuks kandmiseks, ei ole aktsepteeritav, et olulise probleemi lahendamisele kaasa aitav meede on määramata ajaks edasi lükatud. 6 1-15-396 Kohtus on ka tõendamist leidnud, et S.Saar ei ole ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele 10.08 ja 16.
5. 16.10 registreerimise kohta ütles S.Saar ise, et ta ei teadnud, et peab registreerima minema, ei märkinud seda üles. Seega ei ilmunud registreerimisele ilma põhjuseta. S.Saar on käesolevaks ajaks teinud 10 tundi ÜKT-d. Sander Saar on asunud alates sellest õppeaastast õppima * * erialale. Koolist grupijuhendaja poolt antud iseloomustus on positiivne – on huvi eriala vastu, läbisaamine kaasõpilaste, õpetajatega hea. Ei ole esinenud probleeme õppimise, kooliskäimisega. Grupijuhendaja näeb Sanderis potentsiaali saada selle eriala kvalifitseeritud tööliseks. Seega on erakorralises ettekandes välja toodud rikkumised kohtus tõendamist leidnud. Samas leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine on viimane abinõu ja kohus peab kaaluma, kas on veel muid seaduses ettenähtud võimalusi, mis tagaks S.Saar poolt talle mõistetud karistuse nõuetekohase kandmise ja kohustuste täitmise. S.Saar`ele on katsejaks määratud kohustus läbida sotsiaalprogramm, mis on mõeldud lahenduste leidmiseks alkoholiprobleemile, ei ole kriminaalhooldaja seda siiani läbi viinud. Hoolimata sellest on aga kohtu meelest alkoholi tarvitamise osas toimunud positiivne muutus, millele on ilmselgelt kaasa aidanud keskkonnavahetus ja õppima asumine. Lõpuks võttis S.Saar julguse kokku ja läks ka arsti vastuvõtule selle probleemiga. Kohus leiab, et seoses eelkirjeldatuga – sotsiaalprogramm on läbi viimata ja muutused positiivses suunas seose alkoholi mittetarvitamise kohustusega on toimunud, siis alkoholi probleemi lahendamiseks käesoleval ajal täiendavaid kohustusi kohtu poolt määrata ei ole vaja. Kriminaalhooldusametnik on kahel korral kasutanud S.Saar suhtes

§ 69lg 6 ette nähtud võimalust teda rikkumiste eest hoiatada.

Järgnevate rikkumiste kohta on kriminaalhooldaja teinud kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata karistus täitmisele. Kohus leiab, et noore kurjategija puhul nagu seda on S.Saar tuleb esmalt ilmselgelt kaaluda, kas kõik kriminaalhoolduse kasutuses olevad vahendid on kasutatud ja kas miski muu peale karistuse täitmisele pööramise teda enam mõjutada ei suuda. Kohus leiab, et seoses S.Saar õppima asumisega on S.Saar tugisüsteemi lisandunud ka kool, kuna koolist iseloomustus on positiivne ja S.Saar on ise kinnitanud, et kursusejuhataja on inimene, kelle poole saab alati pöörduda. Kuna õppima asumine on vähemalt hetkel vähendanud ka suurimat probleemi – alkoholi tarvitamist, siis on lootust, et S.Saar on muutusteks valmis ja asub reaalselt tegema ka talle määratud üldkasuliku töö tunde. Siinjuures tuleb koostöös kooliga leida üldkasuliku töö tundide tegemiseks selline kohta ja ajakava, et S.Saar`el oleks võimalik nii õppida kui ka üldkasulikku tööd teha. Kohus leiab, et viimase aja muutused S.Saar käitumises näitavad, et veel ei ole saabunud aeg, kus lootus muude abinõude mõjumiseks on kadunud. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et S.Saar ei täida oma lubadusi ja ei võta vastutust oma tegemata jätmiste eest, leides alati põhjenduse, miks tal üks või teine asi on tegemata. Seadus annab kohtule võimaluse ka määrata rikkumiste puhul täiendavaid kohustusi, kuid käesoleval hetkel ei ole kohtul infot, kas kriminaalhooldusel on pakkuda sotsiaalprogramme, mis aitaks isikul tunnetada, et ta peab oma tegude eest ise vastutama ja kohustusi täitma. Selline mõttemaailma muutus on S.Saar puhul hädavajalik, sest praegu on näha, et S.Saar lükkab vastutuse oma tegude eest teistele ja põgeneb probleemide eest, mis tekivad, julgemata või oskamata pöörduda probleemide lahendamiseks abi saamiseks. Kohus leiab, et eriti noorte kriminaalhooldusaluste puhul on äärmiselt oluline selgete reeglite kehtestamine, koostöövõrgustiku loomine ning vajalik e ja võimalike sotsiaalprogrammide läbiviimine. Tegemist ei ole nn keskmise noore inimesega vaid isikuga, kes oma sotsiaalsete oskuste vähesuse, alkoholi tarvitamise, väljakujunenud ebaõigete käitumismustrite ja hoiakute tõttu ongi toime pannud kuritegusid, millede eest teda juba korduvalt on karistatud 7 1-15-396 kriminaalkorras. Nende puudujääkide korvamiseks tuleb kasutada kõiki kriminaalhoolduse kui koostöövõrgustiku võimalusi, et S.Saar`est saaks tulevikus õiguskuulekalt käituv kodanik. Loomulikult on selle juures kõige olulisem S.Saar`e enda soov sellisteks muutusteks, kuid viimase paari kuu muutused selleks lootust annavad. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus Sander Saar'ele mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulu Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale A. Küünemäe S. Saar kaitsmise eest makstud tasu 101,96 eurot (03.09 kohtuistung), 83,40 eurot (30.09 kohtuistung), 120 eurot (04.11 kohtuistung), kokku 305, 36 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel peab kaitsjatasu hüvitama riigile S. Saar. Piia Jaaksoo kohtunik 8