Obsah (8)

§ 423§ 76§ 75§ 78§ 4231§ 65§ 68§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2015, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-5537 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungisekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna R

§ 423

Menetlustoiming süüdimõistetu B.M-i (B.M) tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla Menetlusosalised süüdimõistetu: B.M (isikukood XXX; elukoht vabanemisel XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg 25.11.2015 1 järgi RESOLUTSIOON Vabastada B.M Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 06.07.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5537 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega ja määrata katseajaks 6 (kuus) kuud.

§ 76

lg 5 alusel määrata B.M-ile (B.M) kohustus järgida kogu katseaja jooksul

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 5,7, 8, 9 alusel määrata B.M-ile (B.M) katseajaks järgmised kohustused:

1. asuda tööle või selle võimatuse korral võtta end töötuna Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala möödumisel arvates vanglast vabanemisest;
2. mitte tarvitada alkoholi;
3. hiljemalt 2 (kahe) kuu jooksul vabanemisest minema psühhiaatri vastuvõtule ja alluma ettenähtud ravile;
4. osalema kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavates sotsiaalprogrammides;
5. mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega;
6. alluda elektroonilisele valvele 2 (kahe) kuu jooksul alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest.

§ 78

p 2 kohaselt hakata B.M-i (B.M) katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. B.M karistuse kandmiselt peale käesoleva Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale. B.M-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 06.07.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5537 tunnistati B.M süüdi

§ 4231

järgi ja temale mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati B.M-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 30.04.2015 kohtuotsusega nr 115-3579 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu 10 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 kuud 10 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati B.M-i karistuse kandmise algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 05.07.

1. Kohtuotsus jõustus 22.07.
2. B.M-i karistusaeg algas seega 05.07.2015 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 15.03.2016.

§ 76lg 1 p-s 1 toodud aja oli kinnipeetav ära kandnud 05.11.2015.

B.M esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu vangla toetab, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, B.M-i tingimisi enne tähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga. Süüdimõistetu B.M seletas kohtus, et oma tegusid ta olematuks teha ei saa, kuid ta kahetseb neid. Rohkem seda ei juhtu. Inimene õpib oma vigadest. Tal on olemas töökoht ja ka 2 elukoht. Suhtlusringkond on tal väikseks jäänud: ta suhtleb ainult paari sõbra ja emaga. Varem kriminaalkorras karistatud isikutega ta ei suhtle. Kohtu seisukoht B.M mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtlike teise astme kuritegude toimepanemises.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning isik nõustub

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on B.M temale mõistetud karistusajast ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja esitatud materjalidest ilmneb, et eluruumi näol, kuhu kinnipeetav pärast vanglast ennetähtaegselt vabanemist soovib elama asuda, on tegu kinnipeetava emale V-M.K. kuuluva eramajaga. Viimane on andnud nõusoleku paigaldada oma elukohta elektroonilise valve seadmed. Järelikult on elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused täidetud.

§ 76

lg 4, et kohus arvestab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava sõnul on praeguseks tema väärtushinnangud muutunud. Ta on oma tegusid kahetsenud ning soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Seda tundub kinnitavat ka tema käitumine vanglas, sest vangistuse kandmise ajal toime pandud distsiplinaarrikkumised puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 31-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglas kannab karistust teist korda. Seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Käesolevat karistust kannab B.M mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Varasemalt on teda kriminaalkorras karistatud salakauba veo ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on kinnipeetava suhtlusringkond ja alkoholi tarvitamine. Viimase kriminaalhoolduse ajal pani toime uue kuriteo. 3 Kinnipeetaval on pärast vabanemist kindel elu- ja töökoht. Samuti andis B.M poolt kohtuistungil avaldatu lootust, et tal on tekkinud ka motivatsioon oma elu muuta õiguskuulekas suunas. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et B.M-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla on põhjendatud, sest vaid pidev ja kindlapiiriline järelevalve võib aidata B.M resotsialiseeruda ja õppida vabaduses lahendama oma probleeme õiguskuulekal viisil. Kohus on arvamusel, et palju oleneb sellest, kas B.M on tänaseks päevaks piisavalt tahtekindlust alkoholi tarbimisest loobuda või mitte. Kohus peab vajalikuks anda B.M-ile võimaluse näidata, et ta on suuteline edukalt läbima tema ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja täitma kõiki kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 76lg 5 esimese lause kohaselt tuleb B.M-ile määrata 6 kuu pikkune katseaeg.

Käitumiskontrollile peab kohus põhjendatuks allutada B.M kogu katseajaks, sest lühem tähtaeg ei võimalda veenduda selles, kas isik on teinud oma elus põhimõttelised ja vajalikud muudatused või mitte. Elektroonilist valvet peab kohus põhjendatuks kohaldada

§ 75

lg 2 p 9 ja

§ 751

lg 3 p 1 alusel kaks kuud.

§ 75

lg 2 punktide 2,4,5,7, 8 ja 9 alusel peab kohus põhjendatuks käitumiskontrolli ajaks määrata Priit Nüüdile järgmised lisakohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi, sest alkoholi kuritarvitamine oli kuritegeliku käitumise soodusteguriks ja alkoholi tarvitamise keeld võiks aidata isikul hoiduda uute süütegude toimepanemisest;
2. otsida endale töökoht või võtta end töötuna Töötukassas arvele 2 nädala jooksul ennetähtaegsest vabastamisest, sest töötamine võimaldab teenida elatusvahendid ja täita aeg eesmärgipärase töise tegevusega;
3. hiljemalt 2 kuu jooksul vabanemisest kohustus minna psühhiaatri vastuvõtule ja alluda ettenähtud ravile, sest isikul on olnud pikema aja vältel probleeme alkoholi tarvitamise ja liikluse ühitamisega, mis võib viidata ka alkoholsõltuvusele;
4. osalema kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavates sotsiaalprogrammides,
5. mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, sest kinnipeetav nimetas ka kohtus üheks kuritegude toimepanemise põhjuseks sõprussuhted mitteõiguskuulekate isikutega,
6. elektroonilisele järelevalvele peab kohus põhjendatuks B.M allutada 2 kuuks, et tagada esimestel kuudel peale vabanemist tema üle rangem kontroll. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4