← Eesti

1-11-1797/12

Obsah (4)§ 70§ 69§ 75§ 121

Kriminaalasi nr 1-11-1797 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. mai 2016 Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-1797 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Ka

§ 70lg 1, 2 alusel asendada G.I-le 03.05.2011.

a Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-11-1797 karistuseks mõistetud rahaline karistus summas 319,56 eurot, s.o 100 päevamäära, millele vastab 33 päeva vangistust, 33 (kolm kümmend kolm ) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel on G.I kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks 1

(3)ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata G.I üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtumäärus tuleb saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talitusele ning teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja G. I-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK G.I on süüdi tunnistatud Pärn u Maakohtu 03.05.2011. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-1797

§ 121järgi ja karistuseks mõistetud rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja loeti temale r ahaliseks karistuseks 100 miinimumpäevamäära ehk 319,56 eurot. Kohtuotsus jõustus 11.05.

  1. 13.04.2016 esitas Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avalduse Tartu Maakohtule G.I-le asenduskaristuse määramiseks. Tasumata on rahaline karistus summas 319,56 eurot. Asjas ei ole toimunud ühtegi laekumist. Tasumata on ka sama kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud muud rahalised kohustused ning kohtukulud neljas teises kohtuasjas. Avalduse kohaselt on kohtutäitur kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on kokku 2594,02 euro ulatuses tasumata riiginõudeid. 05.05.
  2. a kohtuistungil selgitas G .I miks tal on rahaline karistus tasumata. Kui ta kuriteo toime pani, siis ta töötas, kuid 2009 sündis laps, 2010 läks lapse ema ära ja laps jäi tema kasvatada, mistõttu ei olnud tal võimalik tööl käia ja rahalist karistust tasuda. Hiljem on G. I uute kuritegude eest Tartu Vanglas karistust kandnud, praegu on kriminaalhooldusel. Alates
  3. aprillist töötab G. I ametlikult. G.I tunnistab, et tal on lisaks käesolevale rahalisele karistusele tasumata teisigi nõudeid. Rahalise karistuse asendamisel soovib G.I teha üldkasuli kku töö. Kuigi ta käib ka palgatööl, on töö vahetustega, mis võimaldab üldkasulikku tööd sooritada lisaks nädalavahetustele ka nädala sees. KOHTU SEISUKOHT

§ 70

lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § -s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. G.I ei ole asunud tasuma talle karistuseks mõistetud rahalist karistust vaatamata sellele, et k ohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta tehti juba rohkem kui 5 aastat tagasi. G.I selgitas kohtuistungil, et ta ei ole suutnud karistust täita peamise lt perekondlikel põhjustel ning ka seetõttu, et kandis vanglakaristust. Praegu on G.I kriminaalhooldusel ning töötab ametlikult. G .I sissetulekuks on 430 eurot kuus , mis võimaldaks soovi korral rahalisi kohustusi täita. Arvestades aga asjaolu, et G.I on suures summas tei sigi tasumata kohustusi, ei ole käesoleva rahalise karistuse nõuetekohane tasumine siiski 2

(3)tõenäoline. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et G .I-le karistuseks mõistetud rahaline karistus tuleb asendada vangistusega. Kuna G.I on kohtuistungil andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, siis tulenevalt

§ 69lg 1 on võimalik vangistus asendada üldkasuliku tööga.

G.I-le on karistuseks mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses.

§ 70

lg 2 kohaselt vastab r ahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust, s.o 33 päeva vangistust, millele vastab 33 tundi üldkasulik ku töö d. Kohus määrab

§ 69

lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustum isest. Seejuures võtab kohus arvesse, et G. I käib ka palgatööl. Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma.

§ 69lg 4 alusel on G.

I kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.