← Eesti

1-16-6693/16

Obsah (7)§ 201§ 73§ 2§ 3§ 57§ 32§ 56

1-16-6693 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2016. a Haapsalu kohtumaja Kohtuistungi toimumise aeg 2. november 2016. a Kriminaalasja number

§ 201

lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav K.P - elukoht *, e-post: *, isikukood XXX, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, töökoht *, karistamata. Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista K.P

§ 201lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada K.P-le mõistetud karistust 1/3 s.o 1 kuu vangistuse võrra ning karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) kuud. 3. Vastavalt

§ 73

lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus K.P suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et ärakandmata 2 kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui K.P 12 (kaheteistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

  1. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
  2. detsember
  3. a.
  4. Välja mõista K.P-lt riigi tuludesse /tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  5. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-16-6693, menetluskulu, K.P/: -sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; -määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 174 (ükssada seitsekümmend neli) eurot 48 senti. 1 1-16-6693 Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata menetluskulud kogusummas 819,48 eurot tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu
  6. kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset järgnevate kuude
  7. kuupäevaks. Osamakse suurus 68,29 eurot. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. 6.Asitõendid - 15.04.2015 K.P elukohas * läbiotsimisel ära võetud MTÜ LLPL’iga ja LSPL’iga seotud dokumendid, mis asuvad kriminaalasja juures ümbrikutes 1-4, jätta kriminaalasja juurde. 7.Jätta läbi vaatamata kaitsja taotlus hüvitada K.P-le valitud kaitsjale makstud tasu, kuna taotlus on esitatud peale taotluse esitamise tähtaega. Edasikaebamise kord Süüdistataval, tema kaitsjal, kannatanul on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel apellatsiooniõigus puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus K.P süüdistatakse selles, et tema, olles MTÜ LSL juhatuse liige, omastas ajavahemikul 29.11.2013 kuni 28.08.2014 MTÜ LSPL Swedbanki arveldusarvelt järgmised summad: 29.11.2013 a 60.-euro suuruses summas selgitusega väljamakse kütuse jaoks; 22.12.2013 a 60.-euro suuruses summas selgitusega väljamakse kütuse jaoks 26.12.2013 a 15.- euro suuruses summas selgitusega väljamakse kütuse jaoks; 12.04.2014 a 50.-euro suuruses summas selgitusega kütus; 26.06.2014 a 72.-euro suuruses summas selgitusega laagriraha; 29.07.2014 a 150.-euro suuruses summas selgitusega laagriraha; 02.08.2014 a 30.-euro suuruses summas selgitusega laagriraha; 20.08.2014 a 100.-euro suuruses summas selgitusega laagriraha; 26.08.2014 a 100.-euro suuruses summas selgitusega liidukoosolek; 28.08.2014 a 50.-euro suuruses summas selgitusega suvepäevad, millised summad kandis üle oma arveldusarvele Swedbankis ja kasutas neid isiklikuks otstarbeks. Kokku omastas K.P talle usaldatud ja tema korralduses olevat MTÜ LSPL kuuluvat vara 687 euro suuruses summas. Samuti omastas ta MTÜ LLPL juhatuse liikmena Swedbanki arveldusarvelt 29.11.2013 a 100.-eurose summa selgitusega väljamakse, mille kandis üle oma arveldusarvele Swedbankis ning ajavahemikul 04.05.2013 kuni 16.08.2013 MTÜ LLPL sularahas tasutud liikmemaksud summas kokku summas 163,53 eurot, milliseid kasutas isiklikuks otstarbeks. Seega pani K.P jätkuva kuriteona toime omastamise, s.o. valduses oleva võõra vallasasja ja isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, mis on kuriteona kvalifitseeritav

§ 201lg 1 järgi.

KOHTU SEISUKOHT

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 3

lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. K.P süüdistatakse

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis näeb kuriteona ette valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramist. 2 1-16-6693 K.P end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Avaldas kohtus - tunnistab ennast süüdi selles, et ei kirjutanud, et laenab, süüdi ennast ei tunnista, sest on kahjud kõik hüvitanud. Ei tunnista süüdi, et on kelleltki midagi varastanud. Tunnistab, et vana liidu 100 eurose ülekande tegi oma kontole ja uue ühingu arvelt ülekanded on ka tema tehtud. Peale seda kui uus ühing oli asutatud ja vana lõpetatud, kasutas vana liidu pangakontot, seda ei olnud kinni pandud. Osad summad läksid reaalselt ühingu tarbeks, kus oli ühingu jaoks vaja kasutada - sõidud, mis iganes, kui ei olnud võimalik enda rahasid selle katteks kanda. Ja kui hetkeseisuga oli sunnitud laenama. Oli vaja sõita Tallinnasse abi järgi, pidi ostma autole kütust, siis kasutas seda raha. Kord näeb ette, et kasutab enda raha ja siis tasutakse. Aga kui endal polnud raha, siis kandis, võttis ühingu raha, kasutas. Ei tekkinud kunagi mõtet, et omastab selle raha, selline asi tuleb niikuinii välja, kordagi ei mõelnud seda, et võtab ühingult raha enda tarbeks. Esimesel võimalusel hakkas jupp haaval maksma. Nägi, mis kanded oli teinud ja teadis, et peab ka samas summas tagasi panema. Kui läks suurde liitu koosolekule, siis kasutas ühingu raha ja kui sealt olid rahad üle kantud, siis esimesel võimalusel kandis tagasi. Liikmemaksu rahad olid tema käes, kasutas rahasid uue ühingu jaoks – uue ühingu asutamiseks, prügiveoks. Need tšekid olid olemas, viis raamatupidaja kätte, neid tagasi ei makstud. Olid allkirjalehed ja sinna liige, kes maksis, pani sinna allkirja. Nõuti ka kuludokumentide esitamist, mis esitada oli, need esitas. Dokumendid, mis elukohast läbiotsimisel leiti, nende üleandmisel uuele ühingule ei näinud mõtet. Juhatusele ei rääkinud rahade enda kontole kandmisest, teatud asjad rääkis raamatupidajale, et endal ei ole võimalusi, et kannab liidu arvelt enda arvele. MT ütles, et oled arvelt raha võtnud, et palun maksa esimesel võimalusel tagasi. Mingil ajal kas 100, 110 või 120 eurot kasutas ka enda tarbeks, korraga ei olnud suuremat summat. Oleks pidanud küsima liidu käest laenu ja käitus vääriti, et ei teinud seda. Üle 200 eurot ei olnud, et oli korraga liidule võlgu. Teab, et oktoobriks 2014 oli kõik makstud. Edasi uurib kohus, kas kohtule esitatud teised tõendid toetavad süüdistatava selgitusi. MTÜ LLPL (edaspidi LLPL) I kd tl 14-15 Äriregistri väljatrüki kohaselt Küllike Latik (praeguse nimega K.P) oli MTÜ LLPL juhatuse liige 14.03.2012-08.11.

  1. I kd tl 16-17 Äriregistri väljatrükkidest nähtub MTÜ LLPL registrisse kandmine 29.11.2002 ja registrist kustutamine MTÜ seaduse § 36.1 lg 3 alusel 08.11.
  2. a. Sama kinnitab ka tl 43 I kd olev Pärnu Maakohtu Registriosakonna kiri. I kd tl 10-12 MTÜ Läänemaa Lasterikaste Perede Liidu põhikirja p 5 reguleerib juhatusega seotut. Punkti 5.2 kohaselt juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse kuni 3 aastaks. Punkt 5.3 kohaselt juhatus esindab ühingut kõigis õigustoimingutes. AS Swedbank vastusest päringule nähtub, et MTÜ LLPL omas Swedpangas arveldusarvet nr * /I kd tl 64/. K.P oli konto allkirjaõiguslik isik 25.05.2012-06.11.2014, internetipanga kasutaja (24.09.2013-31.10.2014), toimivaid pangakaarte 01.01.2012-03.12.2014 ei olnud. MTÜ LLPL arveldusarve väljavõttest /I kd tl 88-89/ ja K.P arveldusarve nr * väljavõttest /tl 65-85 I kd/ nähtub, et K.P eelnimetatud kontole on MTÜ LLPL arveldusarvelt kantud 29.11.2013 100 eurot selgitusega väljamakse. K.P tunnistas, et tema selle ülekande tegi. MTÜ LSPL (edaspidi LSPL). Tl 18-19 I kd näitab, et MTÜ LSPL on registrisse kantud 21.08.
  3. Väljatrüki kohaselt K.P oli juhatuse liige 21.08.2013-21.11.
  4. 3 1-16-6693 I kd tl 47-50 MTÜ LSPL põhikirja p 5 reguleerib juhatusega seotut. Punkti 5.2 kohaselt juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse kuni 3 aastaks. Punkt 5.4 kohaselt juhatus esindab ühingut kõigis õigustoimingutes. AS Swedbank vastusest päringule nähtub, et MTÜ LSPL omas Swedpangas arveldusarvet nr *, avatud 17.09.2013 /I kd tl 64/. K.P oli konto allkirjaõiguslik isik, internetipanga kasutaja (17.09.2013-06.11.2014), pangakaarte ei ole väljastatud. MTÜ LSPL arveldusarve väljavõttest /I kd tl 90-91/ ja K.P arveldusarve nr * väljavõttest /tl 65-85 I kd/ nähtub, et K.P eelnimetatud kontole on kantud ja tema poolt (tumedas kirjas) on MTÜ LSPL arveldusarvele tehtud allnimetatud ülekanded: 1) 29.11.2013 a – 60,00 eurot, selgitusega väljamakse kütuse jaoks; 2) 22.12.2013 a – 60,00 eurot, selgitusega väljamakse kütuse jaoks 3) 26.12.2013 a – 15,00 eurot, selgitusega väljamakse kütuse jaoks; 4) 12.04.2014 a – 50,00 eurot, selgitusega kütus; 5) 08.05.2014 + 50,00 eurot, selgitusega kütuse raha tagasi; 6) 26.06.2014 a – 72,00 eurot, selgitusega laagriraha. 7) 09.07.2014 + 72,00 eurot, selgitusega laagriraha,; 8) 09.07.2014 +160,00 eurot, selgitusega 12.04 küt. 08.05 küt., 29.11.13 küt.tagasi; 9) 29.07.2014 – 150,00 eurot, selgitusega laagriraha; 10) 02.08.2014 a – 30,00 eurot, selgitusega laagriraha; 11) 20.08.2014 a – 100,00 eurot, selgitusega laagriraha; 12) 26.08.2014 a – 100,00 eurot, selgitusega liidukoosolek; 13) 28.08.2014 a – 50,00 eurot, selgitusega suvepäevad. 14) 08.10.2014 + 50,00 eurot, selgitusega suvepäevad; 15) 08.10.2014 + 100,00 eurot, selgitusega Liidukoosolek; 16) 08.10.2014 + 30,00 eurot, selgitusega laagriraha +100€ makstud L; 17) 08.10.2014 + 150,00 eurot, selgitusega laagriraha. Eelnimetatud ülekannete tegemine K.P arveldusarvelt LSPL kontole nähtub ka K.P poolt esitatud maksekorralustest /tl 145-147 II kd/. K.P on tunnistanud nende ülekannete tegemist. Edasi uurib kohus K.P väidet, et nii kui tema arvele laekusid rahad LSPL, nii need ka Läänemaa liidule tagasi kandis. Tl 221 I kd on ELPL (edaspidi ELPL) raamatupidamise arvestus – käive kontol 4395 lähetuskulu 01.0.2011-19.05.2015 klient Küllike - need andmed on kajastatud esimesena. Kohus vaatleb perioodi esimese ülekande tegemise ajast 29.11.2013 kuni kahju hüvitamiseni K.P poolt 08.10.2014, kuna K.P on väitnud, et nii kui ELPL-ilt temale raha üle kanti, nii ta selle ka Läänemaa liidule tagastas. Kuupäev näitab lähetuskulude aruande kuupäeva. K.P on esitanud ka vastavad lähetuskulude aruanded ELPLile. K.P SEB pangakontolt nr * /tl 163-184 I kd/ ja Swewedbank pangakontolt nr * /tl 64-85 I kd/ nähtub, et ELPL-ist on talle raha süüdistusega hõlmatud perioodil lähetuskulude eest üle kantud (kuupäev ja summa): 1)30.11.2013 30 eurot, lähetuskulu aruanne 30.11.2013 (kütusetšekk 29.11.2013) 30 eurot /tl 228 I kd/, Raha üle kantud 02.12.2013 30 eurot /tl 177 pöördel I kd/- lähetuskulu aruanne; 2)17.02.2014 20.99 eurot, lähetuskulu aruanne 17.02.2014, lähetus 12.02.2014 (kütusetšekk samast päevast) 20.99 eurot /tl 222 I kd/ raha üle kantud 25.02.2014 20.99 eurot /tl 178 pöördel I kd/lähetuskulu aruanne; 3)31.03.2014 50,46 eurot, lähetuskulu aruanne 12.04.2014, lähetus 12.04.2014 (kütusetšekk samast päevast) 50.46 eurot /tl 223 I kd/, raha üle kantud 14.04.2014 50.46 /tl 179 pöördel I kd/ – lähetuskulu 4 1-16-6693 aruanne; 4)17.05.2014 54,13 eurot, lähetuskulu aruanne 17.05.2014, lähetus sama päev (kütusetšekk samast päevast) 54.13 eurot /tl 224 I kd/, raha üle kantud 19.05.2014 54.13 eurot /tl 80 pöördel I kd/ lähetuskulu aruanne; 5)20.08.2014 80,09 eurot, lähetuskulu aruanne 20.08.2014, lähetus 20.08.2014 (kütusetšekk samast päevast) 80.09 eurot /tl 225/, raha üle kantud 22.08.2014 80.09 /tl 83 pöördel I kd/ - lähetuskulu aruanne. Kohus leiab, et kui võrrelda ELPL poolt K.P-le lähetuskulude rahade ülekandmise kuupäevi ja K.P poolt LSPL-ile raha tagastamist, siis ei leia kinnitust K.P väide, et nii kui temale Eesti liidult raha laekus, nii ka selle Läänemaa liidule tagastas. Esimesed ülekanded nii LLPL kui ka LSPL arvelt enda arvele tegi K.P 29.11.
  5. ELPL kandis K.P-le lähetuskulusid üle detsembris 2103, veebruaris ja aprillis
  6. K.P kandis LSPL arvele selgitusega kütuse raha tagasi alles 08.05.
  7. Niisamuti ei ole võimalik seostada K.P poolt juulis ja oktoobris LLPL tehtud makseid talle ELPL poolt lähetuskulude hüvitamisega. Seega on eelkirjeldatud tõenditega ümber lükatud K.P väide, et koheselt kui ELPL-ilt talle raha üle kanti, tema selle Läänemaa liidule ka tagasi kandis. K.P on põhjendanud raha enda arvele kandmist muuhulgas ka sellega, et kui oli vaja minna ELPL koosolekule või abi järgi Tallinnasse, endal raha ei olnud, siis kandis enda arvele raha, et kütust võtta ja sõita ühingu huvides. Samas selgitab ise, et kord näeb ette, et kasutab enda raha ja siis tasutakse lähetuskorralduse alusel. Tunnistaja M T on rääkinud /tl 58-62 II kd/, et kui Küllikese käest hakati dokumente nõudma, siis ühe kausta vahel tõi ta kütusetšekid ja ta ütles, et selle raha on liit talle võlgu. Küllikese selgituse järgi oli ta liidule eraldatud abi toomas ja see oli tehtud tema autoga. Kust Küllike abi käis toomas, jäi selgusetuks. Väidetavalt olevat see olnud riideabi. Sellistel puhkudel tuleb liikmel oma auto kasutamisel esitada aruanne ELPLile ja see liit hüvitab tema abi toomiseks tehtud kulutused. Need käigud ei ole Läänemaa liidu hüvitada. Seda teab ka Küllike algusest peale. Küllikese ilme järgi ta seda asjaolu ei teadnud. Vaatamata sellele Küllike suurele liidule aruannet esitanud ei ole. Kohus leiab, et K.P põhjendus, et kui raha kandis enda arvele kütuse ostmise jaoks, et ühingu huvides sõita, siis kasutas raha ühingu tarbeks, ei vasta tegelikkusele. Kord nägi ette, et kõigepealt tuleb kulutuste katmiseks kasutada enda raha ja kulutused hiljem avalduse ja kuludokumendi alusel hüvitatakse. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et K.P-le kui juhatuse liikmele oleks tehtud sellest korrast erandeid. Seega isegi kui K.P kandis LSPL arvelt enda arvele raha ja kasutas seda kütuse ostmiseks, siis kasutas ta seda raha enda vajadusteks, sest kord nägi ette, et kõigepealt kasutab isik enda raha. Seega ei olnud K.P õigust kütuse ostmises liidu raha enda kontole kanda. LLPL sularahas tasutud liikmemaksud 04.05-16.08.
  8. Läbiotsimisprotokoll /tl 95-97 II kd/ tõendab, et K.P elukohast leiti avaldused liikmeks astumiseks ja liikmemaksu lehed, mis asuvad kriminaalasja juures pakendis nr
  9. Dokumente on vaadeldud /tl 98-101 II kd/ ja fotografeeritud /tl 108- 116 II kd/. Ümbrikus nr 3 on K.P juurest leitud LLPL, liikmemaksu leht, mille kohaselt on korjatud 24-lt perelt 01.07.2013-11.07.2013 liikmemaksu 7 eurot, kokku 168 eurot. Seda dokumenti on vaadeldud ja fotografeeritud /tl 99, pakend nr 3 punkt 2, tl 109 foto nr 23/. Ümbrikus nr 3 on K.P juurest leitud LLPL, liikmemaksu leht, mille kohaselt on korjatud 7-lt perelt 04.05.2013-16.08.2013 liikmemaksu 7 eurot, lisaks sisseastumismaks 3,50 eurot, kokku 52,50 eurot. Seda dokumenti on vaadeldud ja fotografeeritud /tl 99 pöördel, pakend nr 3 punkt 3, tl 109 foto nr 24/. K.P on tunnistanud, et liikmemaksu rahad olid tema käes, raha korjamisel olid allkirjalehed, kes maksis, pani sinna allkirja. Kasutas rahasid uue ühingu jaoks ja prügiveoks. II kd tl 52-57 tunnistaja M M on rääkinud, et LLPL-iga ühines 2011 a novembris. Mäletab täpselt, et 5 1-16-6693 esimese liikmemaksu ja liitumismaksu summas kokku 7 euri maksis K.P-le sularahas. Liitumine maksis 3,50 ja poole aasta liikmemaks. Mingit paberit selle summa üleandmise eest ei saanud Küllikese käest. 2012 juuni kuus toimus liidus toiduabi jagamine. Veel kogus Küllike sellel korral sularahas ka liidu liikmemaksusid. Küllike tegi nimekirja paberile, nendest, kes talle sularahamaksed tegid. Iga maksja kinnitas makse sooritamist oma allkirjaga. 2012 tasus liikmemaksu ülekandega. Juunis 2013 said toiduabi, kuna tellitud oli see 2012 kui LPLL oli veel registris. Ka sellel toiduabi jagamisel toimus Küllikesele sularahas liikmemaksu tasumine, Küllike pani nimed kirja ja kinnitas tasumist oma allkirjaga. Maksjaid sularahas oli teisigi. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et K.P korjas LLPL liikme- ja sisseastumismakse sularahas, koostas selle kohta ka nimekirju. II kd tl 29 – 33 tunnistaja T K - oli LPL liige 2004 - 2013 a kui see lõpetati. Osutas liidule raamatupidamisteenust kuni liidu lõpetamiseni. Probleemid rahadega tekkisid kui Küllike hakkas vastu võtma aastamakse sularahas, kuid paberid läksid kaduma ja koos sellega tekkis segadus rahade liikumises. Pidevalt lubas Küllike esitada liikmemaksu tasumise kohta lehed, aga neid eri tulnud. Samuti ei esitanud ta liidu arvelt võetud rahade kohta kulusid tõendavaid dokumente. Ka tunnistaja M T, kes osutas LSPL raamatupidamisteenust on kinnitanud /tl 78-80 II kd/, et K.Sinislu ei andnuid talle ühtlik dokumenti üle. Tl 148 II kd maksekorralduselt nähtub, et K.P on 16.08.2013 tasunud LSPL asutamise riigilõivu 19,17 eurot. Tl 157 II kd ümbrikus ja tl 163 II kd on K.P poolt esitatud arve-müügitšekk, mille kohaselt LLSL on 08.08.2013 tasunud olmejäätmete eest 37,80 eurot. Seega on K.P sularahas kogunud liikmemaksu summas 220,50, kuludokumendid on 56,97 euro kohta, 163,53 euro eest liikmemakse raamatupidajale ja ühingu kassasse üle ei andnud. K.P on kinnitanud, et osa raha kasutas enda igapäeva vajadusteks. Konkreetselt ei ole välja toonud, millised need summad olid. Kohus leiab, et selle asjaolu tuvastamine ei oma käesolevas kriminaalasjas ka tähtsust, kuna kohus juba eelpool tuvastas, et K.P poolt esitatud teine põhjus raha enda kontole ülekandmiseks – kütuse ostmiseks, oli samuti tehtud selleks, et K.P kasutas enda kontole ülekantud ühingu raha kui enda vara. K.P on selgitanud, et esimesel võimalusel hakkas jupi kaupa ühingule raha tagasi maksma. Kohus leiab, et see väide ei vasta tegelikkusele. Liikmemaksusid, mida ühingu kassasse üle ei andnud, korjas K.P mai-oktoober 2013 ja esimene tagasimakse on tehtud mais
  10. Lisaks oli K.P selleks ajaks teinud ka arvelduskontodelt viis ülekannet. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et nii MTÜ-de liikmed kui ka teiste organisatsioonide esindajad, kellega tuli MTÜ-del suhelda, suhtlesid K.P-ga kui LLPL ja LSPL esindajaga. Kuigi K.P väitis, et tema ei teadnud vana ühingu registrist kustutamisest ja probleemidest midagi, on see tunnistajate ütlustega ümber lükatud. K.P oli LSPL (mis asutati 16.08.2013) üks asutajatest ja juhatuse liige. Tunnistaja A Õ on rääkinud /tl 209-212 I kd/ 2012.a alguses andis ELPL- i raamatupidaja teada, et Läänemaa liidul on äriregistris hoiatus registrist kustutamisese kohta. Rääkis Küllikesega, ta lubas, et kõik saab korda, ta teab ja tegeleb. K.P oli ELPL juhatuses ja osales selle juhatuse koosolekutel aktiivselt, kuid peale septembrit 2012 kadus ta kusagile ära. Mingi aeg edasi ütles raamatupidaja, et LLPL on äriregistrist kustutatud. See oli ehmatus. 13.04.
  11. a arvati MTÜ LLPL välja ELPL liikmeskonnast /tl 235-236 I kd p 6.2/. Arvab, et Küllikest sai sellest otsusest teavitatud telefonitsi. 05.10.2013 võeti ELPL liikmeks MTÜ LSPL, avalduse esitas K.P /tl 239-248 I kd/. Tunnistaja T O ütlused /I kd tl 201-204/ kirjeldavad MTÜ LLPL endise juhatuse liikmete K.P ja M. M nõustamist 2013.a alguses L A’s pärast MTÜ LLPL registrist kustutamist 08.11.
  12. a. 6 1-16-6693 majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Selgitas, et isegi kui äriregister enam majandusaasta aruannet ei taha, peavad endale selgeks tegema asjad, et saada ülevaade varadest, laekunud liikmemaksudest. Selgitas ka korduvalt, et ei tohi segi ajada vana kustutatud ja uut loodavat liitu. 10.07.2013 kutsus kokku LLPL juhatuse, sest raamatupidaja oli kurtnud, et ta ei saa MTÜ raamatupidamist korda, sest Küllikese käest ei saa kätte dokumente, ta ainult lubas. Probleem oli selles, et MTÜ-d ei olnud, aga tehingud toimusid, koguti liikmemakse. MTÜ lõpetamine on lihtne, kui kõik on korras, aga oli tekkinud kahtlus, et kõik ei ole korras. Tunnistaja T Õ on rääkinud /II kd tl 3-4/, et 2013 tuli välja, et LLPL tegelikult ei eksisteeri, see oli registrist kustutatud, sest Küllike ei olnud 2 aastata esitanud majandusaasta aruannet. Kuigi MTÜ-d enam ei olnud, kõik toimis, Küllike korjas liikmemaksusid. Kui uus liit loodi, siis Küllike jäi rahadega toimetama, see moment ei kahtlustanud keegi midagi, kõik oli näiliselt hästi. 19.09.14 sai teada, et liidul on rahadega probleemid. Toimus liidu koosolek. Koosolekul räägiti, et M oli avastanud suure segaduse rahaasjades. Küllike sellel koosolekul ei osalenud, 19.09.2014 anti Küllikesele tähtaeg, milleks ta peab dokumendid üle andma, sellele ta ei reageerinud. Septembri lõpp-oktoobri algus oli uue juhatuse koosolek, Küllike tuli sinna, dokumente üle ei andnud, luges ette pika kaitsekõne. Selle koosoleku toimumise ajaks oli Küllike teinud ka esimese tagasimaske liidu kontole, võlg oli likvideeritud. Tunnistaja R N ütluste /tl 74-75 II kd/ kohaselt sai 2014.a kevadel teada, et LLPL on lõpetatud ja loodud LSPL. Eelmise liidu lõpetamise põhjuseks olid olnud probleemid raamatupidamisega ja majandusaasta aruanded olid esitamata. Küllike kutsus koosoleku kokku. Tõenäoliselt raamatupidajaga rääkides tuli jutuks, et ei ole pabereid sularahas liikmemaksude tasumise kohta. Küllike lubas need paberid raamatupidajale anda. II kd tl 5-8 tunnistaja I K kirjeldab, et oli suur segadus LLPL lõpetamisega, tema oli seal juhatuses, ühelegi lõpetamise dokumendile pole alla kirjutanud, kui probleem tekkis. Peale seda pole ka ühelegi majandusaasta aruandele alla kirjutanud. Koosolekul selgitas raamatupidaja, et panga väljavõtetele sai raamatupidaja ligi aga sularaha liikumise osas puudus tal üldse ülevaade. Probleem tekkis ka sellest, et inimesed e mäletanud isegi seda, et kas see aasta on nüüd makstud ülekandega või makstud sulas või on üldse maksmata. II kd tl 9-12 tunnistaja M N - LAK MTÜ LLPL juhatuse liikmete kohtumisel oli kohal raamatupidaja, tema käest sai teada, et Küllike ei ole talle pabereid esitanud, et tema saaks oma paberid korda teha. Said teada, et vana organisatsiooni ei saa lõpetada, sest võlg ripub üleval, see tuli üllatusena. II kd tl 21-24 tunnistaja U T selgitab, et oli MTÜ LSPL juhatuses aastatel 2012-
  13. Kokku osales ühel juhatuse koosolekul, 2012 sügisel võis toimuda. Liidu liikmemaksu sai tasuda sularahas ja ülekandega. Sularaha makse kohta oli koostatud alati nimekiri, kuhu siis liikme nime taha kirjutati kuupäev ja allkiri, millal raha maksti. Kus ja kelle käes need paberid olla võiksid, ei tea. Tema teada on kogu liidu paberimajandus K.P käes. M oli juhatuses kui isik, kes oskas hästi projekte kirjutada. Ülejäänud asjadega tegeles Küllike. II kd tl 38-41 tunnistaja A P - 2014 oktoobris oli üldkoosolek, kus tõsteti üles küsimus usalduse kaotusest, vana juhatuse ja eelkõige K.P suhtes. Teemaks oli segadus rahaasjades, põhikirja ja seaduse vastane käitumine ja liikmete ebavõrdne kohtlemine. Selle tulemusena valiti tema juhatusse. Oleks teadnud, milline segadus liidus on, oleks keeldunud. On pool aastat klaarinud vanu võlgasid, otsinud tegelikke liikmeid, dokumente jmt. Juhatus on kohustanud Küllikest esitama vastavad nimekirjad (liikmed, üritused), arved, tšekid jmt. liidu tegevusega seonduva. Küllike ütleb, et tema sellist infot ei anna. II kd tl 42-45 tunnistaja R M kirjeldab, et 2012 astus liitu. Kirjutas paberkandjal avalduse ja tasus sularahas liikmemaksu K.P kätte. Mingeid kviitungeid vastu ei saanud. Hiljem kuulis, et tegevat liitu ei olnudki, sest sama aasta augustis oli liidu tegevus lõpetatud. 2013 sügisel teatas K.P üldkoosolekul, et LLPL on tema teadmata äriregistrist kustutatud, selles olevat süüdi raamatupidaja T K. Viimane kinnitas, et ei saagi teha majandusaasta aruannet, kui talle dokumente ei 7 1-16-6693 esitata. Tookord kirjutasid ka uued avaldused uude liitu LSPL astumiseks. 2014 sügisel hakkas märkama, et M M on järjest murelikum. M.M avaldas talle, et LSPL konto on tühi, kuigi seal peaks raha olema. Kui ta olevat Küllikeselt aru pärinud, oli Küllike vastanud umbes nii, et ta on sealt raha võtnud aga paneb ju selle tagasi ja seega polegi see teiste asi. Veenis M’i, et midagi peab ette võtma. M kutsus kokku üldkoosoleku. K.P sinna ei tulnud. Koosolekul avaldati K.P-le umbusaldust ning vana juhatus astus tagasi. Samas valisid uue juhatuse. Uude juhatusse valiti ka teda. Avastasid, et LSPLil puudub igasugune dokumentatsioon, ülevaade finantside liikumisest ja isegi liikmete nimekirja polnud. Korduvalt helistasid, pöördusid K.P poole nende dokumentide saamiseks, lõpuks saatsid päringu tähitud postiga. Vahepeal oli uue juhatuse koosolek, kuhu K.P kohale tuli. Dokumentide osas ütles, et ehk millalgi esitab need. Ta leidis, et kuna ta on mingi osa võetud rahast (täpselt keegi ei tea, palju võetud) tagasi kandnud ja seega on ju kõik korras. Hiljem on avastanud maksmata ja viivisega arved, firmad saatsid meeldetuletused. Teadsid, et need on tasutud. II kd tl 52-57 tunnistaja M M on rääkinud, et kui said teada, et ei saa enam projekte kirjutada ja edasi tegutseda, võtsid ühendust L AK’ga (LAK), kus sai teada, et Küllike ei olegi üksinda juhatuse liige, enne oli jäänud mulje, et liidu juhatuses on ainult Küllike, kõike tehti tema organiseerimisel. LAK-i abiga sai LLPL lõpetatud ja asutatud LSPL, registris sai see kinnitatud 16.08.2013, tema ja Küllike olid asutajaliikmed. Mäletab, et vana liidu lõpetamisel ja uue asutamisel tegi Küllike T K’le ettepaneku jätkata raamatupidamist aga T kategooriliselt keeldus, sest ta ei saa Küllikese käest dokumente. Uuele liidule hakkas raamatupidamist tegema M T. See oli kuskil 2014 a augustis kui helistas M ja ütles, et Küllike on oma arvele ilma raamatupidamisele dokumente esitamata kandnud raha. Liidu kontole pääses ligi M ja Küllike alguses. Kui tekkisid küsimused, tegi ka juurdepääsuõigused. Oli näha, et Küllike oli oma arvele teinud ülekandeid selgitusega laager, aga nende teada selliseid üritusi ei olnud toimunud. Küllikese käest tahtsid selgitust. Alguses ta põhjendas, et tegemist oli kütuse eest tasumisega. Selgitasid Küllikesele, et nii ei saa, ülekandele peab olema raamatupidamislik alus. Oli olnud ka kokkulepe, et ülekandeid teeb ainult raamatupidaja. Edasi hakkas toimuma see, et Küllikesega enam kontakti ei saanud ja kui said, siis ta tõi järjest põhjusi, miks ta ei saa rääkida. Neid imelikke ülekandeid Küllikese kontole oli 3X50 euri, siis mingi 150 eurine ülekanne. Küllikesele sai tehtud ettepanek need summad liidule tagasi maksta ja kohe seda summat ei kandnud tagasi, tasus osade kaupa. Seoses sellega, et K.P 19.09.2014 üldkoosolekul sai juhatusest liidust vabaks, tehti talle ettepanek anda üle ka tema käes olev liidu dokumentatsioon. Erinevatel põhjustel ja ettekäänetel venitas Küllike dokumentatsiooni üleandmist. 2014 novembris andis Küllike väidetavalt T Õ’le olemasoleva kogu dokumentatsiooni. Seda praktiliselt ei olevat. II kd tl 58-62 tunnistaja M T on rääkinud, et LPL liikmeks astus nende pere kuskil 9 aastat tagasi. Küllikese liitumisel LPLiga hakkas ta üksinda juhtima. Raamatupidaja oli T K. Kõik toimis ja oli korras. Esimene probleem tekkis 2014 a august või september, kui pidid minema Lottemaale. Sellel ajal pöördus tema poole Küllike palvega, et T K ei taha enam raamatupidamist teha ja ehk tema tütar M T võtab raamatupidamise üle. M sai Küllikeselt panga juurdepääsu õigused. Esimese asjana pidi M tegema L sõidu ülekanded Eesti LLPLile, teadsid et selleks peab olema raha, kuid selgus, et liidul ei ole raha. Sellel arvel oli näha mingeid ebamääraseid liikumisi 50-100 euro suuruses summas kogu aeg ja puudu olev summa oli pidevalt 150-200-300 euro ümber. Helistas kohe Küllikesele, et mis toimub. Küllike hakkas keerutama, et midagi peab sularahas maksma. Palus Küllikesel kohe puuduolev summa arvele panna. Tema meelest puudu oli kuskil 60-100 eurot. Mäletab kindlalt, et see puuduolev summa ei tulnud mitte Küllikese käest, mingi meesterahva arvelt. Said arved makstud, Küllike tegi kontole mingeid tagasimakseid. Tagasimaksed olid arusaamatud, selgitused olid lihtsalt kas laagriraha tagasimakse või midagi sellist. Kas 2013 või 2014 kutsus Küllike inimesed kokku ja andis teada, et Läänemaa LLPL enam ei ole, nüüd on L SP L. Põhjust selgeks ei saanud. Põhjus selgus hiljem – ei olnud esitatud majandusaasta aruandeid ja T K kinnitusel oli ta loobunud raamatupidamisest kuna seda lihtsalt ei olnudvõimlik teha, ta ei saanud 8 1-16-6693 Küllikese käest dokumente. 2014 sügisest sai Küllike juhatusest välja valitud ning sellest ajast on tema juhatuse liige. Selgus, et liidul oli maksmata 2-3 erinevale bussifirmale arved, ei olnud dokumente, aruandeid, liitumisavaldusi. Küsisid Küllikeselt aru sularaha liikumiste kohta tema kontole ja tema kontolt tagasi toimunud arusaamatute rahade liikumiste kohta. Nõudsid puuduoleva dokumentatsiooni üleandmist. Nende arusaamatute ülekannete kohta selgitas Küllike ainult, et ta ju pani need rahad tagasi. Muud selgitust ei saanud. Nüüdseks on Küllike kõik kahtlased ülekanded liidu arvele tagastanud. Aga sularaha kohta ülevaade puudub. II kd tl 78-80 tunnistaja M T: 2013 oktoobris pakuti LSPL raamatupidaja kohta, võttis vastu. Kokkuleppeid raamatupidamise osas ei sõlmitud. Lepingut ei ole. Jäi mulje, et Küllike ise ei teadnud raamatupidamisest midagi, seega kõik raamatupidamisse puutuvat pidi korraldama tema 2013 oktoobris tegi Küllike talle pangakonto ligipääsu, Küllikesel oli samuti pangaarvele ligipääs. Teadis koheselt, et LSPLis aktsepteeritakse ainult pangaülekannetega toiminud makseid, st sularaha liikumist ei pidanud enam toimuma. Sularahas võis toimuda ainult bussisõidu eest tasumine, milline on 1 euro inimese kohta. LSPL arvelduskontole oli võimalik sissemakseid ja sularaha väljavõtteid teha ainult pangakontorist, deebetkaarti kontoga seotud ei olnud. Võis olla 2013 oktoober, sisenes ID-kaardiga LSPL arvelduskontole. Kontol nägi sisuliselt tühjust, st kontolt oli läinud maha üksnes konto avamise tasu. See võis olla 2013 novembris, toimus LSPL üldkoosolek. Hakkas jälgima kontot. Arvab, et maksu tasusid 20-30 peret, liikmemaks oli 10 eurot, aastamaksu maksti pere kohta. Koostas endale nimekirja, kes makse on sooritanud. Küllikeselt paluti liikmete nimekirja, millalgi saatis ühe liikmete nimekirja, kuid seal ei olnud kõiki liikmeid korrektselt välja toodud. Soovis tutvuda liitu astumise avaldustega, neid avaldusi kõiki ei saanud, Küllikese käest ei saanud ühtegi avaldust. Kullikesega oli korduvalt juttu, et seni kuni ei ole esitatud korrektset liidu liikmete nimekirja, nii kaua tema raamatupidamist ei tee. Jälgis arvet, nägi, et Küllike oli rohkem kui üks kord kandnud LPSL arvelduskontolt raha enda isiklikule arvele. Arvab, et nende kannete suurus oli 25-50 eurot. Rääkis sel teemal Küllikesega isiklikult ja selgitas, et kui ta laenab isiklikuks otstarbeks raha, siis märkigu selgitusse, et „laen“ ning seejärel on tal hilisemalt vajalik see tagasi kanda. Hilisemalt kandis Küllike veel kontolt enda arvele, kuid selgitust ei kirjutanud. Kui Küllikesele meelde tuletas, siis ta kandis kõik laenatud raha tagasi. Jätkuvalt hoidis arvel silma peal, kuid ise makseid ei teinud. Selline olukord kestis septembrini 2014, siis korraldas ELPL sõidu Lottemaale. Arvel märkas, et mõned on tasu juba üle kandnud. Sellel hetkel, kui hakkas analüüsima antud küsimust, siis neid summasid, mis olid pered L reisiks maksnud, enam kontol ei olnud. Sellel hetkel olid väljamaksed tehtud ainult Küllikese isiklikule kontole. Sel ajal kui pidi tegelema LSPLi raamatupidamisega ei esitanud Küllike talle ühtegi dokumenti ega arvet, ei paberkandjal ega digitaalselt. II kd tl 81-83 tunnistaja S S on rääkinud, et osales 19.09.2014 üldkoosolekul, kus M T avaldas, et on probleeme arvete maksmisega ja liikmemaksud, millised on tasutud sularahas, ei ole liidu arvele jõudnud. Seal sai ka teada, e M.M oli juhatuse liige, seni oli jäänud mulje, et Küllike tegutseb juhatuses ainuisikuliselt. Valiti uus juhatus kuna M,M soovis ise tagasi astuda ja Küllikese vastu oli usaldus kadunud. Tuli ju juba selle koosoleku käigus välja, et liidu arvelt on puudu kuskil 300 eurot. Sellel koosolekul määrati ka tähtaeg, millal Küllike peab liidu dokumendid üle andma. Kuna Küllike midagi ei toonud, saatsid talle tähitud kirja, mille ta juba järgmisel päeval kätte sai, jälle jätkus venitamine. Lõpuks tõi Küllike T Õ kätte liitumisavaldused, neid võis olla kuskil 40 ringis, kuid Eesti LPL oli ta liikmete arvuks öelnud 69 või
  14. Ühtegi raamatupidamisdokumenti ei toonud. 12.10.2014 toimus juhatuse koosolek, kus Küllike lõpuks osales. Sellel koosolekul esitas Küllike meile pöördumise, KT poolt protokollitud. Sai aru, et Küllike tunnistas seda, et ta on liidu arvelt ja liidu raha kasutanud oma tarbeks. Selle summa, mis Küllikesele sai esitatud 19.09.2014 koosolekul tekitatud kahju osas 300 euro suuruses summa Küllike hüvitas ja kandis liidu arveldusarvele tagasi. See 300 eurot oli koosoleku käigus selgitatud summa, mis koosnes tasumata bussiarvest ja mõnest sularahas 9 1-16-6693 tasutud liikmemaksust. On küll üritanud teha kindlaks, kui suur summa liidu arvelt tegelikult puudu on, aga ei ole suutnud täit selgust saada. Liikmemakse koguti ju sularahas, bussisõitude eest korjati rahasid sularahas. Kohus leiab, et tunnistajate K T /II kd tl 76-77/, K O /II kd tl 34-37/, I L /II kd tl 13-16/, A S /tl 17-20 II kd/, A G /tl 25-28 II kd//, R B /tl 48-51 II kd/, E N /II kd tl 63-66/, A T /II kd tl 67-70/, P K /II kd tl 71-73/, ei ole rääkinud asjaoludest, mis puudutakse K.P-le esitatud süüdistust ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et K.P oli teadlik LLPL registrist kustutamisest juba hiljemalt
  15. aasta alguses, ometi korjas ta sularahas 2013.a mai-august selle liidu liikmemakse ja tegi 29.11.2013 ka pangaülekande enda kontole. Seega faktiliselt tegutses MTÜ esindajana edasi ja kasutas talle usaldatud ja tema korralduses vara ja raha. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustes kirjeldatud K.P käitumine näitab, et ta püüdis varjata ühingute rahadega tehtud tehinguid, ta ei esitanud dokumente, kuigi pidevalt lubas dokumendid esitada, probleemide ilmnemisel ei saadud temaga enam ühendust. Kohus leiab, et K.P kasutas ära olukorda, et teised juhatuse liikmed enamasti juhatusse töösse ei panustanud ning ka seda, et tema oli pangas allkirjaõiguslik isik ja tal oli internetipanga kasutamise õigus. Kuigi raamatupidaja korduvalt küsis tema käest dokumente, ta neid ei esitanud ja see tegi K.P poolt tehtud tehingute ja korjatud liikmemaksude üle arvestuse pidamise võimatuks. Kohus leiab, et sellise käitumisega K.P justnimelt varjas ühingu raha kasutamist enda otstarbeks. Samuti leiab kohus, et tegelikult saab tunnistajate ütluste pinnalt väita, et tagasimaksed K.P poolt ei olnud vabatahtlikud, vaid on seotud ühingu teiste liikmete poolt tagasimakse nõuete esitamisega. Mõlemad ühingu raamatupidajad – T K ja M T juhtisid K.P tähelepanu, et ühingu kontolt raha võtmiseks peab olema raamatupidamislik alus ja selle kohta tuleb esitada dokument. MTÜ Läänemaa Suurperede Liidu 19.09.2014 üldkoosoleku protokolli /I kd tl 29-30/ kohaselt valiti liidule uus juhatus, K.P juhatuse liikmeks ei valitud. On arutatud probleeme rahadega, rahad peaksid olema K.P käes, kontolt on tehtud rahade väljavõtmist, aruandlust ei ole, mille eest ja kellele tasutud. Otsustati anda K.P-le tähtaeg rahaliste puuduste likvideerimiseks nii arveldusarvel kui sularahas, kohustada teda esitama sissetulekute ning väljaminekute dokumendid. Puudused peavad olema likvideeritud 10.oktoobriks
  16. Selleks tähtajaks K.P võla ka tasus. K.P väide, et kunagi ei olnud liidule rohkem võlgu kui 200 eurot, ei vasta tõele. 08.10.2014 LSPL tehtud ülekanded kokku on üle 300 euro. Kõrvutades kõiki kohtule esitatud eelkirjeldatud tõendeid, leiab kohus, et K.P ütlused raha ülekandmise põhjuste, tagasimaksete aluste kohta ei ole usaldusväärsed, on ennastõigustavad ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Järgmisena tuleb leida vastus küsimusele, kas K.P oli õigus MTÜ raha enda arvele kanda ja kogutud liikmemaksud ühingu kassasse üle andmata jätta. K.P põhjendas, et ta võttis ühingutelt vaid laenu, kuid see jäi vormistamata. LLPL põhikirja p 4.2 e) kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine. Ka Mittetulundusühingute seaduse § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine ning selles tehingus mittetulundusühingu esindaja määramine. K.P ütles, et ei teadnud, et ühingult laenu võtmiseks on selline nõue. Üldkoosolekult ta nõusolekut ei ole küsinud ja ta ei ole ka ülekannete selgitusse kirjutanud – laen. Kohus leiab, et 10 1-16-6693 K.P väited, et ta võttis ühingult laenu, ei vasta tegelikkusele. Seda eelkõige seetõttu, et ta on selgitusse kirjutanud ülekannete põhjusteks sellised asjaolud, mis ei ärataks tähelepanu (kütus, liidukoosolek, laagriraha), sest sellised kulutused võivad olla seotud ühingu tegevusega. Ei ole ju K.P ühegi ülekande juurde kirjutanud laen või isiklikuks otstarbeks, seega on ta püüdnud raha enda kasutusse saamist varjata. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K.P kandis ühingute, mille juhatuse liige ta oli ja milliste vara oli talle usaldatud, vara ebaseaduslikult enda kontole. Samuti oli ebaseaduslik LLPL sularahas makstud, talle usaldatud liikmemaksude enda valdusesse jätmine. Sellise tegevusega omastas K.P ühingute vara ja raha. Kuigi K.P väitis, et ei tahtnud raha omastada, see ei olnud kordagi plaanis, laenas, kui oli vaja, tuleneb teo objektiivsest küljest, et K.P omastas ühingute vara, sest ta käitus enda kontole antud rahaga ja ühingu sularahaga kui enda omaga, kasutas enda vajadusteks. Kohtus leiab, et kirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et MTÜ LLPL ja MTÜ LSPL arvelduskontodel olev raha oli K.P jaoks võõras vara, niisamuti oli K.P jaoks võõras asi MTÜ LLPLi sularahas kogutud liikmemaks. K.P oli õigus eelnimetud võõrast vara ja asja (raha) käsutada, see oli talle usaldatud. K.P kandis MTÜ-de raha oma kontole ebaseaduslikult, samuti jättis ta ebaseaduslikult enda valdusesse sularahas makstud liikmemaksu raha. Edaspidi käitus K.P nii sularaha kui panagakontol oleva raha suhtes ise omanikuna – ta kasutas seda oma vajadusteks. Kaitsja leidis, et K.P suhtes 19.11.2014 kriminaalmenetluse alustamiseks alust ei olnud, kõik ülekantud summad olid selleks ajaks tagastatud, menetluse alustamine oli ebaseaduslik. Kohus juhib tähelepanu KrMS § 6, kus on sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte – kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust. Kahju hüvitamine ei ole asjaolu, millega seoses seadus näeks ette kohustusliku kriminaalmenetluse lõpetamise. Kahju hüvitamine on

§ 57lg 1 p 2 alusel karistust kergendav asjaolu.

Süüdistuses on kirjas, et K.P pani jätkuva kuriteona toime omastamise, s.o valduses oleva võõra vallasja ja isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Riigikohtu lahendis 3-1-1-52-05 p 10.3 on leitud:“ Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub prokuröri kassatsioonis esitatud väitega selle kohta, et nii karistusõiguse teooria kui ka kohtupraktika loevad sularaha üksmeelselt asjaks. Seda põhimõtet ei ole muutnud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. jaanuari
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-130-04 (RT III 2005, 4, 34), milles leiti, et asjana ei ole käsitatav pangakontol olev raha, sest sellel puuduvad kehalise eseme tunnuseid.“ Seega sularahas makstud liikmemaksude enda valdusesse jätmisega pööras K.P ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses oleva võõra asja ja pangakontodelt enda kontole raha üle kandes pööras enda kasuks talle usaldatud muu võõra vara. Kohus leiab, et kohtus uuritud dokumendid, tunnistajate ütlused, kinnitavad kokkulangevalt, et K.P on toime pannud teo, mis talle süüdistuses süüks on arvatud, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatükis
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks K.P süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Kohus on seisukohal, et K.P pani teo toime otsese tahtlusega. K.P teadis, et raha, mida ta enda arvele üle kandis, oli temale usaldatud ja seda ta tohtis käsutad MTÜ huvides. Tal ei olnud raha 11 1-16-6693 ülekandeid lubavaid kuludokumente, kuigi ta teadis korda, et eelnevalt tuleb kulud ise tasuda ja kuludokumentide esitamisel kulud hüvitatakse. Kandes MTÜ arvelt raha enda arvele ja kasutades seda nagu enda oma, teadis ta, et ületab oma volitusi MTÜ juhatuise liikmena temale usaldatud vara suhtes. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine K.P poolt, tema tegu täidab

§ 201

lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja K.P on selle toimepanemises süüdi. TSIVIILHAGI ei ole esitatud. Tl 178 II kd on kannatanu LSPL esindaja juhatuse liige T Õ 12.02.2016 avaldanud, et kannatanu ei ole esitanud ja ei ole soovi esitada kriminaalasjas tsiviilhagi. Avaldusele on alla kirjutanud ka teised juhatuse liikmed. T Õ, kes oli kohtueelses menetluses kannatanu MTÜ LSPL esindaja, on avaldanud /tl 130-131 II kd/ 27.08.2015, et tema hinnangul K.P mingeid rahalisi kohustusi enam MTÜ LSPL ees ei ole. Ülekanded, mis ta liidu kontolt oma kontole tegi, on kõik liidu kontole tagasi kantud. ASITÕENDID. Asitõendina on kriminaalasja juurde võetud ja vaadeldud /t l98-127 II kd/ 15.04.2015 K.P elukohas * läbiotsimisel ära võetud /t l95-97 II kd/ MTÜ LLPL ja LSPL seotud dokumendid, mis asuvad kriminaalasja juures ümbrikutes 1-4. Asitõendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel jätta kriminaalasja juurde. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

§ 201lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü.

Kohus leiab, et K.P süü on keskmine. Ta omastas talle usaldatud vara ja raha pikema aja jooksul, ei esitanud raamatupidaja nõudmisel kuludokumente s.t tegutses varjatult. Samas omastatu väärtus ei ole väga suur. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 169 II kd oleva karistusregistri teatise kohaselt on K.P karistamata isik. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, kahju hüvitamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Õiguskorra kaitsmine omab karistuse määramisel oma osa, kuna on oluline ande selge signaal, et isikule usaldatud vara ja tema enda vaar ei tohi segamini ajada ja usaldatud vara tuleb kasutada vaid volituste piires. Kohus leiab, et K.P ei ole võimalik karistada rahalise karistusega ja seda eelkõige karistuse eripreventiivsest eesmärgist lähtudes. K.P on omastanud MTÜ-de raha kuna tal olid isiklikud rahalised probleemid. Seega rahalise karistuse mõistmine ja seega lisaväljaminekute kaasnemine võib pigem tingida uute kuritegude toimepanemist. Seega leiab kohus, et K.P tuleb karistada vangistusega, kuid alla sanktsioonis ette nähtud keskmise määra. Käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust tuleb seoses lühimenetluse kohaldamisega KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendada. Kohus leiab, et otsustamaks, kas K.P suhtes on võimalik kohaldada karistusest tingimisi vabastamist, tuleb arvestada, et K.P on karistama isik, on toime pannud ühe teise astme kuriteo, süü on keskmine, kahju on hüvitatud, K.P kahetseb oma tegu. Kuriteo toimepanemisest on möödunud üle aasta, mille jooksul K.P ei ole uusi õigusrikkumisi toime pannud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud on sellised, mis annavad aluse vabastada K.P tingimuslikult talle mõistetud vangistuse kandmiselt kohaldades

§ 73sätteid. 12 1-16-6693 TÕKEND K.P suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. MENETLUSKULUD Vastavalt Kr

MS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x390= 645 eurot, mis tuleb K.P-lt riigi kasuks välja mõista. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Jaan Tedder K.P kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 174,48 eurot /t l142-144 II kd/. Teatisest K.P 2014.a keskmise päevasissetuleku kohta nähtub, et K.P oli 5 ülalpeetavat. Seega leiab kohus, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb K.P-le anda võimalus tasuda menetluskulud ositi igakuiste osamaksetena seaduses sätestatud maksimumtähtaja s.o 1 aasta jooksul, sest menetluskulude korraga tasumine võib seada ta raskesse majanduslikku olukorda, mis võib mõjutada ka tema ülalpeeteavaid. Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev saatis kohtule meiliga 08.11.2016 arved K.P kaitsjatasude kohta, millised summad taotles mõista välja riigilt kui K.P õigeks mõistetakse /tl 16-17, 19-21 III kd/. Taotlused valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks tuleb KrMS § 189 lg 2, § 306 lg 1 p 14 kohaselt esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna taotlus on esitatud peale taotluse esitamise tähtaega, s.o peale kohtu suundumist nõupidamistuppa. Piia Jaaksoo Kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.