1-15-3390/16

1-15-3390 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.11.

1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-3390 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Kaitsja Jugans Grossmann Kohtuasi Vangla esitatud materjalid A.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu A.B (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 04.11.
2. a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON
3. Vabastada A.B karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 24.07.
4. a, millest esimeseks 2 (kaheks) – kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada A.B järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada A.B kuni katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada A.B suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. A.B vabastada määruse jõustumisel.
8. KrMS § 180 alusel mõista A.B-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse A.B-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja A.B-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 22.09.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 27.04.
10. a kohtuotsusega tunnistati A.B süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2 alusel 8-kuulise vangistusega. KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust A.B-le Tartu Maakohtu 23.05.
11. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse osa – 6 kuud ja 29 päeva võrra ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 29 päeva. Karistuse kandmise algus oli 25.04.
12. a ja lõpp on 24.07.
13. a. 3 A.B kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavaga on läbiviidud vestlusi, osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt soovib elama minna oma elukaaslase emale kuuluvasse 2-toalisse korterisse Tallinnas ning vabanemisjärgne töökoht ja toetav sotsiaalne võrgustik on olemas. A.B kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on A.B kindlustatud elu- ja töökohaga ning toetava isikuga elukaaslase näol. A.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Veera Kremez edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab A.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör lisakohustuste määramise vajalikkust KarS § 75 lg 2 p 2 (mitte tarvitama alkoholi), p 4 (asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist), p 8 (osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis ), p 9 (alluma elektroonilisele valvele kestusega 2 kuud) alusel. Kaitsja taotles kohtuistungil A.B vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla, kuna vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Tal on täidetud kõik tingimused vabaduses ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et A.B võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve alla. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 8korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab oma
14. vangistust. Isiku poolt toimepandud kuriteod on olnud varieeruvad, varem on kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamiseks – varastanud, sooritanud kelmuse, grupis tegutsedes on kasutanud vägivalda. Esimese vargused pani toime koos vanema vennaga ja sai esimese karistuse. Teistkordselt on ta karistatud joobes juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, mis võimendab tal impulsiivsust. Kuritegude vägivaldsus on vähenenud. Vangistuses on kinnipeetavaga on läbiviidud vestlusi, osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, distsiplinaarkaristusi ei ole. Vanglamaterjalide kohaselt kinnipeetava käitumine vangistuse ajal olnud hea, isik järgib kehtestatud reegleid. Kinnipeetav on alkoholi tarvitanud
15. eluaastast ning 10 aastat tagasi on kasutanud ka vägivalda olles alkoholijoobes. Isiku enda sõnul suudab ta tarvitamist kontrollida, kuid samas on kuriteod toime pandud alkoholijoobes. A.B mõistab reeglite ja normide vajalikkust ja saab aru auto joobes juhtimise ohtlikkusest, kuid ei seosta seda enda käitumisega, pisendab oma kuritegu. Isik on ametnikega koostööaldis ja mõistev, väljendab oma kahetsust, muretseb töö ja pere pärast. Kinnipeetav tunnistab oma probleeme osaliselt ja oskab neid 4 kirjeldada, kuid kärsitusest ei mõtle lahenduskäiku läbi või kasutab ebasobivaid vahendeid. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on A.B kindlustatud vabanemisjärgselt elu- ja töökohaga ning toetavate lähedastega. Isik soovib vabaneda ennetähtaegselt vangistusest, nõustub kriminaalhooldusega ja elektroonilise valvega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. A.B on realistilikud pikamaajalised eesmärgid, kuid ta vajab suunamist tegevuse kavandamisel. Tunnistab oma süüd ja nüüd on teinud omad järeldused. Ka kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada A.B üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. A.B on ärakandmata karistusaega 8 kuud, mistõttu on see aeg piisavalt pikk aeg andes A.B-le võimaluse tõestamaks, kas ta suudab kohtu usaldust täita. Kohtu hinnangul on A.B vajalik läbida alkoholisõltuvuse ravi ja ka sotsiaalprogramm, kindlustamaks alkoholi tarvitamisest hoidumist. Kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 32 %, vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 36 %. Prokurör ja vangla toetavad A.B tingimisi ennetähtaega vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus arvestab ka sellega, et A.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata A.B püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tatjana Bogdanova kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/