1-07-8539/6

Ärakiri 1-07-8539 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6.aprill

1. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-8539 Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Enno Barndõk erakorraline ettekanne H.P-le (ik XXX, elukoht *) määratud kohustuse tühistamiseks Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg
2. aprill
3. a, kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
4. Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku E.Barndõk taotlus ja tühistada H.P-le Harju Maakohtu 10.07.2007 kohtumäärusega nr 1-07-8539 katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud kohustus – osaleda sotsiaalabiprogrammides, juhul kui kriminaalhooldaja pakub.
5. Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule E.Barndõk ja H.P-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud 10.07.2007 Harju Maakohtu määrusega nr 1-07-8539 vabastas kohus H.P karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 30.11.2010, millest esimeseks üheksaks kuuks kohaldati elektroonilist järelevalvet. Kohus määras H.P kriminaalhooldusametnik E.Barndõk järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid ja järgmisi kohustusi: registreerimine kriminaalhooldusosakonnas esimese üheksa kuu jooksul kaks korda kuus eelnevalt kokkulepitud päevadel; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; osaleda sotsiaalabiprogrammides, juhul kui kriminaalhooldaja pakub; asuda tööle kahe nädala jooksul alates vabanemise päevast; võlanõude kustutamiseks võtta ühendust kohtutäituriga kuu 1 Ärakiri 1-07-8539 jooksul alates vabanemise päevast ja igakuiselt hüvitada rahalisi nõudeid vähemalt 1000 kr. kuus ja esitada kriminaalhooldajale selle kohta tõend; alluma elektroonilisele valvele tähtajaga üheksaks kuuks alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 5.04.2010 saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku E.Barndõk alljärgnev erakorraline ettekanne H.P kohta. I ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS H.P mõisteti Tartu Maakohtu 22.01.2004.a otsusega süüdi KarS § 118 järgi ja teda karistati 5 aastase vangistusega. 10.07.2007.a vabastas Harju Maakohus teda KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 432 lg 3 alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 30.11.2010.a ning KarS § 75 lg 2 sätetest juhindudes määras temale käitumiskontrolli ajaks kohustused. Kohtu poolt määratud kohustuste hulgas oli ka kohustus osaleda sotsiaalprogrammides, juhul kui kriminaalhooldaja seda pakub. Kriminaalhooldaja leiab, et puudub vajadus programmi läbimiseks ja seetõttu KarS § 75 lg 3 alusel tühistada programmi läbimise kohustus. II KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Antud asjaolu kohta kriminaalhooldusaluselt seletust võetud ei ole. III KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE VÕI ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISELE H.P vabastati vanglast 23.juulil 2007.a ning juba 24.07.2007.a ilmus ta vastuvõtule kriminaalhooldustalitusse, kus toimus arvele võtmine ning elektronvalve tingimuste ja nõuetega tutvustamine. Elektroonilise valve seadmete puudumise tõttu toimus nende paigaldamine alles 02.08.2007.a. H.P oli elektronvalve alla allutatud 9 kuud ning selle aja jooksul järgis isik rangelt kõiki elektroonilise valve nõudeid. H.P asus AS-is UM Komponents tööle juba 02.08.2007.a, mis on enne kriminaalhooldustalituses registreerimist, kus töötas kuni 2008.a maikuuni, mil lõppes elektronvalve. Kuna kriminaalhooldusalune leidis paremini tasustatud töökoha Tallinnas, siis ta pöördus kriminaalhooldaja poole palvega lubada vahetada töökohta, milleks sai ka loa. Töötades Tallinnas ehitusobjektidel juhutöödel ja ehitusfirmas Horison Packing, käis ta nädalatevahetustel kodus Haapsalus, kus elas oma ema korteris. Tallinnast leidis H.P elukaaslase ning elas viimase poolt üüritud korteris. 2008.a novembrikuus jäi H.P töötuks ning võttis ennast Töötukassas arvele. Intensiivsete töökoha otsingute tulemusena sai ta vahepeal tööd Jõgevamaal, kuid mõne aja möödudes jäi uuesti töötuks, sest firmas, kus ta töötas, lõppes töö, mistõttu töölised pidid lahkuma. Vaatamata suurele töötuse probleemile riigis oskas H.P siiski ka edaspidi endale tööd leida ja raha teenida, mille tulemusena tasus kohtunõuetest tulenevad võlgnevused täies mahus. 2010.a jaanuarikuus leidis H.P töökoha Soome Vabariigis ning kriminaalhooldaja loal sõitis sinna tööle, kus töötab Helsingis kuni käesoleva ajani. Katseaja jooksul järgib H.P rangelt kontrollnõudeid ning täidab määratud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Ülejäänud määratud kohustused on tema poolt täies mahus täidetud. Juba kriminaalhoolduse alguses toimunud riskihindamisel kriminaalhooldaja tuvastas, et H.P perekond toetab teda väga ning ka hoolealuse enda suhted lähedastega on siirad ja lähedased. H.P omandas koheselt pärast vanglast vabanemist ning omab kuni käesoleva ajani ametliku sissetuleku allika, s.o töö ning oskab elada ja majandusliku olukorraga toime tulla iseseisvalt. Tema tulud ja kulud on tasakaalus, mida tõendab kohtunõuetest tulenevate võlgnevuste likvideerimine täies mahus. Juba esimesel kohtumisel kriminaalhooldajaga teatas H.P kriminaalhooldajale, et ta suudab elada ilma alkoholita ning loobus sellest täielikult, mida kinnitab siiani tema karske eluviis. Juba H.P suhtes riskihindamist tehes, oli kriminaalhooldajale selgelt arusaadav, et hoolealusel mõtlemise- ja käitumisega probleeme ei ole. H.P oskab mõista teiste isikute seisukohti, on võimeline realistlikult kirjeldama oma tegude võimalikke tagajärgi ja omab ka isiklikus elus kindlaid plaane juba pikemaks ajaks ette ning 2 Ärakiri 1-07-8539 teab ka seda, kuidas neid plaane ja eesmärke saavutada. Kriminaalhooldusalune H.P usub endasse ja enda võimetesse, kusjuures käesolevaks ajaks on tõestanud ka kriminaalhooldajale seda, et ta on võimeline pidevalt edasi arenema, on võimeline elama seadusekuulekalt ja iseseisvalt. Võttes arvesse ülaltoodut kriminaalhooldaja leidis, et H.P kaasamine osalema sotsiaalprogrammis ei ole otstarbekas ning võib kohati isegi kahjulik olla, sest võib negatiivselt mõjutada tema usku endasse ja oma võimetesse olla iseseisev nii enda otsustustes kui ka enda tegudes. Kriminaalhooldusametnikuna leian, et sotsiaalprogrammi kaasamine on vajalik nende isikute suhtes, kes ise enda eluga toime ei oska tulla, mitte taoliste isikute suhtes, kes võivad teistele oma elu- ja tahtejõuga eeskujuks olla. IV KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Tühistada kohustustused Ülaltoodu alusel ning juhindudes KarS § 75 lg 3 ja KrHS § 31 lg 4 tegi kriminaalhooldaja ettepaneku tühistada Harju Maakohtu 10.07.2007.a määrusega H.P suhtes KarS § 75 lg 2 alusel kohaldatud kohustus - osaleda sotsiaalprogrammides, juhul kui kriminaalhooldaja seda pakub. Kohtu seisukoht Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 75 lg 3 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldaja ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. 10.07.2007 kohtumäärusega on kohus H.P-le määranud kohustuseks osaleda sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldaja seda pakub. Seega on kohus jätnud kriminaalhooldajale otsustusvõimaluse, kas H.P kaasata sotsiaalabiprogrammidesse või mitte. Kohus on ilmselgelt andnud sellise võimaluse, et kriminaalhooldajal vastavalt katseaja käigule ja H.P käitumisele ja arengule oleks võimalik saavutada võimalikult positiivne tulemus isiku õiguskuulekale käitumisel suunamisel. Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes põhjalikult analüüsinud senist katseaja kulgu, H.P arengut ja leidnud, et H.P ei vaja kaasamist sotsiaalabiprogrammidesse, sest tema käitumine ja areng katseaja jooksul on näidanud, et H.P on vabaduses oldud ajal suutnud oma elu elada õiguskuulekalt ja täitnud teisi talle kohtumäärusega pandud kohustusi. Lähtudes eeltoodud seadusesätetest ja kriminaalhooldusametniku ettekandes toodud asjaoludest, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus kuulub rahuldamisele KarS § 75 lg 3 alusel. Kohus tühistab H.P-le Harju Maakohtu 10.07.
6. a määrusega kriminaalasjas nr 1-07-8539 katseajaks määratud kohustuse: osaleda sotsiaalabiprogrammis kui kriminaalhooldaja pakub. /allkiri/ Piia Jaaksoo Täitmiskohtunik Ärakiri õige 3