RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.B
järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 6.00 eurot, s.o summas 1800.00 (üks tuhat kaheksasada) eurot. Süüdi tunnistada A.B
lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 400 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 6.00 eurot, s.o summas 2400.00 (kaks tuhat nelisada) eurot. Süüdi tunnistada A.B
järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 6.00 eurot, s.o summas 1200.00 (üks tuhat kakssada) eurot.
lg 1 ja 3 alusel mõista liitkaristuseks raskeima karistuse suurendamise teel rahaline karistus 500 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 6.00 eurot, s.o 3000.00 (kolm tuhat) eurot.
s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, mistõttu kandmisele kuulub rahaline karistus 497 päevamäära ulatuses s.o summas 2982.00 (kaks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks) eurot. Kohaldades
lg 1, 3 sätteid määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Seega kuulub igakuiselt tasumisele mitte vähem kui 248.50 (kakssada nelikümmend kaheksa eurot ja 50 senti). Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus „A.B, kriminaalasi 1 – 13 – 9893, rahaline karistus“.
lg 1 p 1 alusel võtta A.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on A.B kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. A.B suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista A.B-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480.00 eurot - tasu joobe tuvastamise uuringu läbiviimise eest – 38.00 eurot - tasu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest – 0.45 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „A.B, kriminaalasi 1 – 13 – 9893, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS 2 § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU A.B süüdistatakse selles, et tema juhtis 21.01.2013.a kella 00.00 kuni 00.06 ajal Tallinnas, Kaera tänav 22 maja juurest Toom-Kuninga 28 maja juurde mootorsõidukit VW Passat, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus veres 2,04 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06, lõplik tulemus 1,98 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, ja § 69 lg 4 p 1, s.o alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, nõudeid. Seega pani A.B toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Samuti süüdistatakse A.B selles, et tema 21.01.2013.a kella 00.06 ajal Tallinnas, Toom-Kuninga 28 maja juures, viibides sõiduautos VW Passat, registreerimismärgiga XXX, laskis läbi avatud ukse pipragaasi ametikohustusi täitva ning teda peatanud Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Andres X suunas, tabades gaasiga Andres X näo piirkonda ja põhjustades sellega valu ja punetust silmade ja näo piirkonnas. Seejärel lasi tema pipragaasi ametikohustusi täitnud ja sõidukile lähenenud Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Maksim X suunas, tabades gaasiga Maksim X näo piirkonda ja põhjustades sellega valu ja punetust silmade ja näo piirkonnas. Seega pani A.B toime
võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Samuti süüdistatakse A.B selles, et tema 21.01.2013.a kella 00.15 ajal Tallinnas, Toom-Kuninga 28 maja juures, solvas ametikohustusi täitvat ja teda politseisõidukisse paigutavat Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Maksim X , sülitades läbi avatud sõiduki ukse Maksim X suunas ja tabades teda vasaku põse piirkonda. Seega pani A.B toime
võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. 3
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokuröri abi kohtus A.B karistamist rahalise karistusega 300.00 päevamäära suuruses summas (arvestades päevamäära suuruseks 6 eurot), s.o 1800.00 eurot.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokuröri abi kohtus A.B karistamist rahalise karistusega 400.00 päevamäära suuruses summas (arvestades päevamäära suuruseks 6 eurot), s.o 2400.00 eurot.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokuröri abi kohtus A.B karistamist rahalise karistusega 200.00 päevamäära suuruses summas (arvestades päevamäära suuruseks 6 eurot), s.o 1200.00 eurot.
lg 1 ja 3 järgi mõista raskema karistuse suurendamise teel liitkaristuseks rahaline karistus 500.00 päevamäära suuruses summas (arvestades päevamäära suuruseks 6 eurot), s.o 3000.00 eurot.
lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 21.01.2013.a, s.o 1 päev karistusaja hulka arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, mõistes A.B-le lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 497 päevamäära, s.o 2982.00 eurot.
lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse kandmine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul mitte vähem kui 248.50 eurot kuus pärast kohtuotsust.
lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5-ks kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. A.B nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja ja prokuröri abi taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava A.B selgituse, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav A.B on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb A.B temale esitatud süüdistuses
, § 274 lg 1 ja § 275 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab A.B süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisikulud, toimikust koopia tegemise kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et A.B esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema 4 kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et A.B-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna arvestades mõistetud rahalise karistuse tasumise kohustust ja menetluskulude suurust, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 5, 9; 179; 180 lg 1 ja 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Aulike Salo Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.