← Eesti

4-17-5218/43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus ( Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2018, Võru Väärteoasja number 4-17-5218 Kohtukoosseis Kohtunik Erkki Hirsnik Istungisekretär Kristel Toots Väärteoasi V.H kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
  2. septembri 2017 otsusele väärteoasjas nr 2100,17,000042, millega karistati V.H karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut (300 eurot) Menetlusalu ne isik V.H . Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaat Tarmo Pilv (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid asukohaga Ülikooli 8, 51003 Tartu) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja politseiametnik Igor Bogdanov Istungi toimumise aeg
  3. märts 2018 RESOLUTSIOON
  4. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti
  5. septembri 2017 otsus, millega karistati V.H karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut (300 eurot).
  6. V.H kaitsja kaebus jätta rahuldamata.
  7. Kaitsjatasu jätta V.H kanda. Edasikaebamise kord Otsuse saab vaidlustada kassatsiooni korras. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, st alates
  8. aprillist
  9. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 PÕHIOSA Menetluse käik
  10. Politsei- ja Piirivalveameti ( PPA)
  11. septembri 2017 otsusega karistati V.H karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut (300 eurot). Otsuses leiti, et menetlusalune isik eemaldas
  12. mail 2017 kella 20:03 paiku Võru maakonnas Rõuge vallas Tsirgupalu külas Nursipalu harjutusväljal Kaitseväe toetuse väejuhatuse harjutusväljade teenistusele kuuluva angaari nr „H01“ voldikukse akna, mille tagajärjel sai uks ja aken kahjustada: ukse parandamine maksis 141,36 eurot. Väärteo toime panemist ei kinnita ükski otsene tõend, aga selle saab tuvastada kaudsete tõendite alusel: teo toimepanemise ajal nähti angaari juures vaid V.H , angaari lähedal oli V.H auto, V.H korjas sündmuskoha lähedal padrunihülsse ja hülsse hoiti ka angaaris, vahetult angaari eest leiti V.H saabaste jälgi ja V.H suitsetatud sigaret ning V.H tunnistas ühel ülekuulamisel teo toimepanekut.
  13. Väärteootsuse peale esitas kaebuse V.H kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv, kes palub otsuse tühistada ja väärteomenetluse väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetada. Kaebaja hinnangul on teo toimepanemine V.H poolt tõendamata, sest ei V.H auto olemasolu angaari juures, V.H saabaste jälgedega sarnaste jälgede ega V.H suitsukoni leidmine angaari eest ega V.H hingelise segaduse seisundis tehtud ülestunnistus ei kinnita seda, et akna lõhkus ära just V.H.
  14. Kohtuistungil väitis V.H , et tema akent ära ei lõhkunud. V.H kaitsja jäi kaebuses esitatud taotluste juurde. PPA esindaja palus jätta väärteootsuse muutmata. Kohtu seisukoht: sissejuhatus
  15. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. See tähendab seda, et kõigepealt selgitab kohus välja, mis leidis aset, analüüsib seejärel, kas PPA andis aset leidnule õige õigusliku hinnangu , ning võtab viimaks eelneva analüüsi kokku. Faktilised asjaolud
  17. mail 2017 sõitis V.H autoga Võrumaal Rõuge vallas Tsirgupalu külas asuva Nursipalu harjutusväljaku juurde metsa. Kas kohe pärast metsa sõitmist või juba peale mõnda aega metsas viibimist sõitis menetlusalune isik auto põhjaga kraavi kinni. V.H hakkas metsa jõudnuna korjama sinna sõjaliste õppuste käigus maha jäetud padrunihülsse. Seda tehes tarvitas ta õlut: ta jõi seda ära mitu purki. Pärast mõningast hülsside korjamist metsa all otsustas V.H lõhkuda ära ühe Kaitseväe sellise angaari voldikukse akna, kus ta teadis hoitavat hülsse. Et aken oli maast u kahe meetri kõrgusel, asetas V.H umbes kella 20:00 ajal selleni ulatumiseks vastu ust palgid ja ronis nende peale. Seejärel lõhkus ta kuidagi akna ära ja heitis või asetas selle uksest paari meetri kaugusele maha. Vahetult akna lõhkumise käigus või pärast seda, kui V.H tegi midagi lõhutud akna läheduses, hakkas tööle angaari häiresignaal. Seetõttu lõpetas V.H oma tegevuse angaari juures. Ta viskas palgid uksest mõni meeter eemale ja läks metsa. Paarkümmend minutit pärast seda pöördus V.H anga ari juurde tagasi ja kohtas seal turvafirma töötajat A. R. , kes oli sõitnud kohale häiresignaaliga koos aktiveeritud häireteate peale. Akna parandamine maksis 141,36 eurot. 2
  18. Ülal toodud sündmustiku tuvastas kohus niisuguste tõendite alusel.
  19. V.H autoga metsa sõitmise tuvastab kohus V.H enda ütluste põhjal. Samuti kinnitavad seda Kaitseväe kaamerasalvestuse pinnalt tehtud fotode väljatrükid (tl 50–55). Kaudselt viitavad sellele ka A. R. , I. O. , S. K. ja E. S. ütlused ning tunnistajate ütlustest ja E. S. fotodelt (tl 71) ilmnev tõsiasi, et metsas oli V.H sõiduk.
  20. Et V.H sõitis auto põhja peale kinni, ilmneb esiteks samuti V.H enda ütlustest. Samuti tuleneb see A. R. öeldust , kelle sõnul seisis auto põhja peal ja selle tõmbas kraavist välja üks V.H sõber, kelle menetlusalune isik telefoniga kohale kutsus (tl 165 ja 165 pöördel ). Ka I. O. sõnul oli V.H auto kraavis kinni ja üks V.H tuttav tõmbas selle välja (tl 166 pöördel).
  21. Hülsside korjamise menetlusaluse isiku poolt tuvastab kohus kõigepealt samuti V.H enda ütluste alusel. Ka saab tugineda sellele, et V.H auto pagasiruumis olevates kottides (tl 71) olid E. S. sõnul (tl 164 pöördel ja 165) hülsid.
  22. Sellegi, et V.H jõi õlut, tuvastab kohus menetlusaluse isiku ütluste põhjal. Lisaks viitavad selle kõigi tunnistajate ütlused: nende järgi oli V.H alkoholi tarvitanud ja ta jõi ka tunnistajate nähes õlut.
  23. Sündmuste edasise käigu osas kohus V.H ütlustele ei tugine ja seda järgmistel põhjustel. Inimese ütluste tõepärasuse hindamise osas väärteomenetluse seadustikus mingeid erisätteid ei ole, mistõttu tuleb vastavalt VTMS § 31 lg-le 1 tugineda sellega seoses samadele põhimõtetele, millele tuginetakse kriminaalmenetluses. Kui inimene on andnud menetluse käigus diametraalselt vastuolulisi ütlusi, tuleb tema ütlused selles osas kõrvale jätta, välja arvatud juhul, kui isik suudab arusaadavalt selgitada, miks ta on vastuolulisi ütlusi andnud (RKKKo 3-1-1-131-13, p-d 11 –16). Praegu ongi V.H teo toimepanemisse puutuvalt andnud täiesti vastakaid ütlusi: ühe kohtueelse ülekuulamise käigus ja kohtus väitis V.H , et tema akent ära ei lõhkunud, ent ühel ülekuulamisel kinnitas ta politseile, et akna lõhkus ära just tema. V.H ei suutnud kohtus selliseid vastuolusid arusaadavalt ja usutavalt ära põhjendada. Menetlusalune isik viitas teo ülestunnistamise osas erinevatele põhjustele: politseiametnikud survestasid teda, tema peresuhted olid keerulised ja ta oli tarvitanud rahusteid (nt Xanaxit). Need selgitused ei ole usutavad ei üksikult võttes ega ka kumulatiivselt. V.H näol on tegemist noore või nooremas keskeas meesterahvaga, kes töötas aastaid piirivalvuri ja politseinikuna ehk tema stressitaluvus on kõrgem kui n-ö tavalisel inimesel. Et niisuguse taustaga vääralt süüdistatav inimene n -ö murdub ja „tunnistab üles“ tema poolt mitte toime pandud teo seetõttu, et politseiametnikud ähvardavad teda töökoha kaotusega – ehk kõigiti legaalsel viisil –, on täiesti ebausutav. Usutavaks ei muuda V.H selgitusi ka tema perekondlikud probleemid. Sellegagi seoses tuleb eeskätt viidata V.H taustale: ka pereprobleemid ei paneks niisugust inimest süütu olemise korral end tõele mitte vastavalt süüdi tunnistama. Viimaks ei tingiks seda ka Xanax ja sellega sarnased rahustid, sest need vähendavad stressisümptomeid ja muudavad inimese rahulikumaks ning apaatsemaks, mitte aga ei pärsi isiku arusaamisvõimet ega tekita soovi väita midagi sellist, mida tegelikult juhtunud ei ole. V.H ütluste mitteusaldusväärsusele viitab ka see, et algul ütles V.H politseinikele, et tema angaari juures ei käinud, ent pärast tema jalajälje leidmist angaari eest sõnas V.H , et ta siiski võis angaari lähedal käia (tl 161 pöördel ja 164). Usutav on hoopiski see, et V.H leidis enne ülestunnistuse tegemist, et tal pole enam mõtet teo toimepanemist eitada, vaid asi n-ö võimalikult valutult kaelast ära saada. Eelöeldu tähendab, et kohus jätab V.H ütlused teo toimepanemise osas kõrvale. See tähendab siiski mitte 3 üksnes seda, et kohus ei tugine V.H ennast õigustavatele ütlustele, vaid ka seda, et toetuda ei saa menetlusaluse isiku kohtueelses menetluses tehtud ülestunnistusele.
  24. On tõsi, et ülejäänud tõendid V.H süüd vahetult ei kinnita ehk V.H vastu otseseid tõendeid ei ole. VTMS § 31 lg-st 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § -st 61 tulenevalt võivad aga süüditunnistava otsuse aluseks olla ka kaudsed tõendid (vt nt RKKKo 31-1-114-13, p 9).
  25. Et V.H kasutas aknani ronimiseks palke, tuvastab kohus kõigepealt selle põhjal, et aken asub maapinnast umbes kahe meetri kõrgusel või kõrgemalgi (vt nt sündmuskoha vaatlusprotokoll, tl 32 –40) ehk selleni ulatumiseks on vaja kasutada abivahendeid (nt millegi peale ronida). Samuti viitab palkide kasutamisele see, et ukselt leiti puiduosakesi, mis viitavad sellele, et selle vastu toetati puidust objekt: kõigepealt ilmneb see sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 35 –36), aga ka I. O. ütlustest (tl 167). Palkide kasutamisele viitab ka tõsiasi, et angaari ukse kõrval asusidki palgid (sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 39) ja I. O. (tl 167) ning S. K. ütlused (tl 163 pöördel)).
  26. Millisel moel V.H akna täpselt raamist välja lõhkus, pole võimalik tuvastada. Nt on võimalik, et menetlusalune isik lõi akent või selle raami käte, küünarnuki või mõne muu kehaosaga. Mõeldav on aga ka see, et ta kasutas sellegi tarvis mingisuguseid abivahendeid (puutokke, kive, kruvikeerajat, nuga vms). Viimane võimalus on esimesest tõenäolisem, sest esiteks võib akna eemaldamine paljakäsi valus olla ja teiseks ei pruugi see ka võimalik olla: nt võib olla võimatu saada akna jaoks tehtud avast kätte aknaraami (võib olla tarvis see mingi asjaga lahti kangutada). Akna eemaldamise täpse viisi mittetuvastamine aga ei muuda I. Kokkmanni süüdi tunnistamist võimatuks.
  27. Et häiresignaal tööle hakkas, tuvastab kohus eeskätt I. O. ütluste najal (tl 168). Kaudselt viitab sellele ka tõsiasi, et valvesüsteem teavitas juhtunust Häirekeskust: et süsteem andis info edasi Häirekeskusele, on kõigiti loogiline eeldada seda, et ka signaal oli töökorras ja käivitus.
  28. Selle, et si gnalisatsiooni käivitumise tõttu lõpetas V.H akna juures toimetamise , tuvastab kohus tulenevalt selle stsenaariumi usutavusest. Signalisatsiooni mõte ongi paljuski õigusrikkujat n -ö hirmutada ja tagada seda, et inimene oma seadusevastase tegevuse lõ petaks. On igati loogiline, et nii mõjus alarm ka V.H -le: ta ehmus ja otsustas seetõttu põgeneda.
  29. Et V.H viskas palgid enne angaari juurest ära minekut uksest eemale, saab tuvastada tulenevalt sellest, et palgid sealt leiti.
  30. Selle, et V.H läks pärast juhtunut angaarist eemale ja naasis ca paarkümmend minutit hiljem, tuvastab kohus tulenevalt sellest, et A. R. , kes jõudis pärast väljakutse saamist kiiresti sündmuskohale, nägi menetlusalust isikut mõni minut pärast angaari juurde jõudmist metsast välja tulemas. Kas V.H läks metsa vahetult pärast angaari ukse juurest ära tulemist või natuke pärast seda, ei ole võimalik tuvastada. Kõigiti mõeldav on see, et V.H ei olnud selleks ajaks veel autot põhja peale kinni sõitnud ja üritas pageda autoga, ent sõitis mingil põhjusel (kas ärevuse või alkoholi tarbimise või mõlema tõttu) kraavi. Igatahes läks V.H peagi pärast alarmi käivitumist metsa. V.H naasmise tingis ilmselt see, et ta sai mõnda aega metsas olnuna aru, et tal ei ole mõtet sinna jääda või harjutusväljakult sootuks ära minna, sest temale viitav auto on angaari lähedal.
  31. Kohtu hinnangul on välistatud, et akna lõhkus ülal kirjeldatud moel ära keegi teine kui V.H . 4
  32. Kõigepealt tuleb tähele panna tõs iasja, et V.H oli vahetult pärast seda, kui aken ära lõhuti, angaari juures. Ükski kohtus üle kuulatud tunnistaja ei märganud angaari lähedal peale V.H ja teiste tunnistajate ühtegi muud inimest. Kaitseväe videokaamera salvestusi vaadanud I. O. sõnul (tl 167 pöördel) ei sõitnud väärteo toimepanemise paiku angaari lähedasel teel ükski muu auto peale V.H ja teiste tunnistajate oma. Tegemist on üksiku asustatud punktidest eemal paikneva kohaga, mistõttu on vähetõenäoline, et keegi oleks sinna läinud jalgsi (st läbi metsa väljaspool kaamerate vaatevälja).
  33. Ka on oluline see, et V.H korjas metsas hülsse ja ka angaaris hoiti hülsse. A. R. ütluste põhjal tuvastab kohus , et hülsside seal hoidmisest oli teadlik ka menetlusalune isik. Nimelt ütles V.H A. R. sõnul talle sündmuskohal, et angaaris hoitakse hülsse. Kohus ei näe alust kahelda A. R. ütlustes ja eeldada nt seda, et A. R. mäletab mõnda V.H ütlust valesti. Kõigepealt tuleb tähele panna seda, et A. R. kinnitas oma öeldut suisa kahel korral (tl 165 ja 166). Teiseks on oluline see, et A. R. ei jätnud kohtule kõige vähemalgi määral muljet, et tegemist on inimesega, kes mingil põhjusel oma oletusi faktide pähe esitab, saati siis teadlikult valetab. Vastupidi, A. R. ütles selgelt välja, kui ta mingit asjaolu ei teadnud või ei mäletanud: tl 165 ja 165 pöördel . Seega oli V.H akna ära lõhkumiseks hülssidega seotud motiiv. Milline see motiiv täpselt oli, ei ole võimalik kindlaks teha. Kõige tõenäolisem on see, et V.H soovis hülsid (või vähemalt osa neist) ära varastada. Samas ei saa välistada ka seda, et V.H soovis mingil põhjusel lihtsalt veenduda selles, kas tema teadmine hülsside hoidmise kohta angaaris vastab tõele. Viimane variant on varastamissoovist küll vähem tõenäoline, aga välistada seda ei saa – seda muu hulgas seetõttu, et V.H oli alkoholi tarvitanud ja osaliselt võis sellise suhteliselt rumala ja ebaratsionaalse plaani tingida alkohol. Kui aga V.H oli tõepoolest varastamisplaan, võis alkoholil olla selleski oma osa: alkohol võis pärssida V.H enesekontrollivõimet ja tuuagi sellest lähtuvalt kaasa varguskatse (või varguse ette valmistamise). Siiski, nagu juba öeldud, ei ole võimalik V.H teo täpset motiivi kindlaks teha.
  34. V.H-le kui teo toimepanijale viitab kaudselt ka see, et vahetult angaari eest leiti tema suitsukoni ja jalatsijäljed. Et suitsukoni oli V.H oma, saab tuvastada eeskätt DNAekspertiisi akti, aga ka E. S. ütluste alusel (vt vastavalt tl 76–81 ja tl 164). Et angaari ees olnud jalatsijäljed (vt fotosid tl 39 ja 69) oli jätnud V.H, tuvastab kohus E. S. ja S. K. ütluste najal (vt vastavalt tl 161 pöördel ja tl 164). Niisiis oli V.H vahetult angaari ees ja ukse lõhkumiseks kasutatud palkide kõrval. Nõustuda ei saa kaitsja väitega, et see asjaolu on ebaoluline, sest on niikuinii üheselt selge, et V.H angaari lähedal oli. Kohtu hinnangul on vahe selles, kas inimene teeb midagi süüteopaiga lähedal asuvas metsas ja/või angaarist küllaltki kaugel paikneva auto juures või hoopiski viibib ta täpselt sündmuskohas.
  35. Päri ei saa olla kaitseväitega, et aknalt sõrme - ja DNA-jälgede uurimata jätmine peab tingima menetluse lõpetamise, kuivõrd on lubamatu, et on jäetud tegemata sedavõrd ilmsed ja olulised menetlustoimingud. Esiteks on tarvis silmas pidada seda, et mingite tõendite kogumata jätmine ei saa iseenesest tuua kaasa menetluse lõpetamist. Nimelt peab kohus rajama otsuse olemas olevatele tõenditele: kui neist isiku süüdi tunnistamiseks ei piisa, lõpetab kohus väärteo tõendamatuse tõttu väärteomenetluse. Akna uurimata jätmise põhjal ei saa ka esitada väidet, et see toiming oleks võinud tõendada V.H süütust. Esiteks ei saa seda väidet esitada juba ülal toodud põhjusel (kohus vaagib teo tõendatust muude tõendite najal). Teiseks aga ei oleks akna uurimine saanud kohtu hinnangul tõendada kuidagi V.H süütust – küll aga oleks see võinud tõendada, et V.H pani väärteo toime. Nimelt poleks aknalt V.H-le viitavate jälgede leidmata jätmine tähendanud seda, et V.H akent ees ei võtnud. Nagu ülal öeldud, võis V.H kasutada akna eest võtmiseks abivahendeid, mistõttu ei oleks tema 5 sõrmejäljed või DNA saanudki aknale jääda. Aga ka juhul, kui menetlusalune isik akent mõne oma kehaosaga vahetult puudutaski, ei oleks ekspertiiside tegemine pruukinud anda V.H-le viitavat infot: sõrmejäljed või DNA ei pruukinud akna peale jääda või nad võisid mõnda aega metsas vedelemise tõttu sealt kaduma minna. Küll aga oleks ilmselt igasugused vaidlused lõpetanud see, kui V.H sõrmejälgi või DNA-d aknalt leitud oleks.
  36. Akna parandamise maksumuse (141,36 eurot) tuvastab kohus I. O. esitatud arve ja selgitava e-kirja alusel (tl 82 –83).
  37. Eelöeldu tähendab, et kohus nõustub suuresti väärteootsusega, kus on põhjaliku tõendite hindamise tulemusena tuvastatud ülal tooduga samasugune sündmuste käik. Õiguslik hinnang
  38. V.H väärtegu on kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud. Praegusel juhul tuleb KarS § 218 lg 1 sisustada läbi KarS § 203 lg
  39. Voldikuks kuulus Kaitseväele ehk oli V.H jaoks võõras asi. Kiskudes selle eest akna sellisel moel, et akent ei saanud enam tagasi panna, rikkus V.H ukse. Seega realiseeris V.H KarS § 203 lg 1 objektiivse koosseisu. Et ukse korda tegemine maksis alla 4000 euro, on tulenevalt KarS § 203 lg -st 1 ja § 121 p-st 1 tegemist KarS § 218 lg 1 pärase väärteoga. V.H oli tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega on V.H õigesti KarS § 218 lg 1 järgi süüdi tunnistatud. Sanktsioonimäära alumisse veerandisse jääv 75 trahviühikuline rahatrahv ei ole menetlusaluse isiku süüd ületav. Kokkuvõte ja menetluskulud
  40. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p -st 1 jätab kohus kohtuvälise menetl eja otsuse muutmata ja selle peale esitatud kaebuse rahuldamata.
  41. V.H poolt valitud kaitsjale makstud tasu tuleb VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel jätta V.H kanda. Kuivõrd tasu jääb niikuinii menetlusaluse isiku kanda, ei pea kohus vajalikuks hakata analüüsima, kas V.H poolt valitud kaitsjale makstud tasu oli mõistliku suurusega VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes või mitte. /alla kirjutatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.