1-13-3520/6

Kriminaalasi nr. 1 – 13 - 3520 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. mail 2013 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Aare Pere kaitsja: Jugans Grossmann osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas A.G ik. XXX, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, töök. M OÜ, elukohta riigi territooriumil ei oma, elab xxx, varem kriminaalkorras karistatud 1.16.03.2009 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 2 kuu 20 päeva vangistusega tingimisi 3 a. katseajaga süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: A.G on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 27.12.2012 a. kella 01.28 ajal juhtis Saue linnas Tule 51 tankla juures mootorsõidukit VW reg. märk XXX, olles joobeseisundis ( alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,06 +-0,06 mg/g ), millega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammi-juht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega A .G pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav kohtueelsel uurimisel end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud, kuna kahtlustus arusaamatu ja kuritegu toime pole pannud. Kohtuistungil tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Põhjendab kohtueelsel uurimisel süü eitamist sellega, et arvas ehk valetamisega pääseb kriminaalvastutusest. Prokurör ja kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud kuriteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 11.12 kella 12 ajal tarvitas 300 g. viina. Kella 15 ajal tundis ennast normaalselt, kuigi oli teadlik, et tarvitas alkoholi ja hakkas sõidukit juhtima. Sõitu alustas Liimi 1 juurest ja tahtis sõita Mustamäe tee 45 maja hoovi. Autos viibisid veel kaks isikut. Peale auto peatamist tarvitas veel 200 g. viina ja tema juurde tuli politseinik ja nõudis dokumente. Ta keeldus alkomeetrisse puhumast ja edasi toimetati ekspertiisi. Kohtuistungil tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi. Ta kinnitab, et tegelikult juhtis mootorsõidukit joobnud olekus. Lootes end päästa, mõtles anda kohtueelsel uurimisel eelpool nimetatud ütlusi. Pidevalt töötab Soomes. Tunnistaja Sergei Jakovlev poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 27.
2. öösel ta oli politseipatrullis ja tankla poole sõitis sõiduk VW reg. nr. XXX. Ühtegi teist sõidukit sel hetkel ei lähenenud ega möödunud. Otsustas seda sõidukit kontrollida. Sõidufakti nägi ka tankla töötaja ja oli fikseeritud ka turvakaameraga. Kontrollis sõidukit ka andmebaasist ja tuvastas, et sõiduk pole läbinud korralist tehnonõuet. Sõiduk keeras tankla juurde ja peatus tankla ukse juures. Juhi kohalt väljus meesterahvas, kes ei suutnud korralikult kõndida. Tekkis kahtlus, et isik võib olla alkoholi- või narkojoobes. Juhil oli tunda tugevat alkoholilõhna. Ta nõudis isikult isikut tõendavat dokumenti, see ärritas isikut ja teatas, et ei pea mingit dokumenti näitama. Selgitas, et isik on kohustatud dokumendi esitama, kuna on alust kahtlustada isikul alkoholijoobes olekut. Mees keeldus ikkagi dokumendi esitamisest ning hoiatas isikut, et vajadusel kasutab sundi ja toimetab isiku politseijaoskonda. Hoiatamise peale mees ei reageerinud, vaid pani käed jope taskusse. Tekkinud olukord tundus talle ohtlik ja nõudis käed nähtavale ja asetada sõiduki katuse peale. Isik võttis taskust võtmete kimbu ja pani käe rusikasse. Otsustas rakendada sundi. Koos teise politseinikuga pandi isikul käed raudu. Kohapeal isik keeldus puhuma indikaatorvahendisse ja hiljem ka tõenduslikku alkomeetrisse. isikule selgitati õigusi ja isik soovis minna haiglasse verd andma. Sõiduki juhiks osutus A.G . Juht toimetati Wismari haiglasse. Haiglas vabatahtlikult keeldus vereproovi andmisest. Isikule selgitati, et vereproovi tagamiseks kasutatakse sundi kuni eesmärgi saavutamiseni. Isiku suhtes kasutati sundi ajani, mil arst sai vereproovi kätte. Seejärel isik toimetati Lääne – Harju politseijaoskonda. Tunnistaja KO poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 27.12 ta töötas tanklas ja öösel tankla ette sõitis VW reg. nr. XXX. Sõidukist tuli juht ja soovis osta energiajooki. Sõiduki juht oli silmnähtavalt alkoholijoobes ja tundis tugevat alkoholilõhna. Juhi jutt oli kohati arusaamatu. Kogu sündmus salvestus lindile. Süüdistatava süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste, veel leidnud tõendamist CD plaadi vaatlusprotokolliga, väärteomenetluse lõpetamise määrusega, joobeseisundi tuvastamise ekspertiisiaktiga, millest nähtuvalt süüdistataval tuvastati alkoholijoove 2,06+-0,06 mg/g ( t.l. 2, 3, 4 – 6, 24-25 ). KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistatust samaliigilise kuriteo toimepanemises, kuid mõistetud põhi- ja lisakaristus pole tema käitumist positiivselt mõjutanud ja järjekordselt pani toime uue samaliigilise tahtliku kuriteo ja seda juba 8 päeva möödumisel pärast katseaja lõppemist, töökoha olemasolu Soome Vabariigi territooriumil ja iseseisva sissetuleku olemasolu, samuti karistuse mõistmisel tuleb arvestada tal tuvastatud alkoholijoobe taset ja sellises joobes mootorsõiduki juhtimist, seega seades ohtu enda kui ka kaasliiklejate tervise ja elu, kohus leiab, et teda tuleb karistada rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada A.G KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 360 miinimumpäevamäära s.o. 1152.00 eurot. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks rahaline karistus 240 miinimumpäevamäära s.o. 768.00 eurot. KarS § 66 lg. 1 alusel mõistetud rahaline karistus tasuda ositi igakuiselt, kuid mitte vähem kui 70.00 eurot kuus. Rahaline karistus lõplikult tasuda
3. juuniks 2014 a. 2 KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel A.G-lt võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 4 ( neljaks ) kuuks. LS § 127 alusel A.G kohustatud 5 ( viie ) tööpäeva jooksul, otsuse jõustumisest arvates, loovutama oma juhiloa Maanteeameti s.o. elukoha liiklusregistrile. 3 Välja mõista A.G-lt sundraha 480.00 eurot riigieelarve tuludesse 4 Välja mõista A.G-lt kaitsjatasu 172.80 eurot. 5 Välja mõista A.G-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 38.00 eurot 6 Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 7 Asitõend – CD plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde. 8 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik