KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-1762 Kohtukoosseis Andres Parmas, Julia Katškovskaja ja Sten Lind Kriminaalasi

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. Mõistetud karistust suurendati Kar

S § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel Harju Maakohtu 10 . detsembri

1. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, mõistes talle liitkaristuseks 7 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti D.V kinnipidamise päev, s.o.
2. märts
3. Maakohus kohaldas D.V-le tõkendina vahistamist ja võttis ta kohtusaalist vahi alla. Maakohus mõistis D.V-lt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasu) kokku 442,5 eurot. 3.
4. Maakohus leidis, et D.V-le süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine on tõendatud tema ütluste, süüdistatava kinni pidanud turvatöötaja ütlustega, samuti isiku kinnipidamise protokolliga. Need tõendid riimuvad omavahel. Maakohus ei tuvastanud D .V teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid. 3.
5. D.V-le karistust mõistes märkis maakohus tema süü suurust iseloomustavalt, et süüdistus hõlmab ühte varguse katset, millega kahju ei tekitatud. D.V süüd kergendavaks asjaoluks luges maakohus puhtsüdamliku kahetsuse. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et rahalise karistuse kohaldamine D.V-le on välistatud, sest tal puudub sissetulek ja ta ei ole võimeline rahalisi kohustusi täitma. Seda kinnitavad ka arvukad seni tasumat a väärteotrahvid. Kuna D.V pani uue kuriteo, mille eest teda karistati vangistusega, toime ajal, mil ta tegi asenduskaristusena üldkasulikku tööd, siis tuleb veel tegemata üldkasuliku töö tunnid asendada vangistusega ja moodustada D. V-le liitkaristus KarS § 65 lg 2 sätete alusel. 3.
6. Maakohus võttis D.V kohtusaalist vahi alla. Ühtlasi mõistis maakohus temalt 12 kuu jooksul ositi välja menetluskulud.
7. Harju Maakohtu otsusele esitasid apellatsiooni süüdistatav ja tema kaitsja. 4.
8. Süüdistatav taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas. Ta soovib, et mõistetud karistus asendataks üldkasuliku tööga või mõistetaks talle rahaline karistus, sest tema süü on väike. Süüdistatav juhib tähelepanu sellele, et tal on haige ema, kes vajab tema abi ning et vabaduses viibides on temast rohkem kasu kui vanglas. 2 4.
9. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist D.V-le mõistetud karistuse osas ja talle vangistuse asemel rahalise karistuse mõistmist . Kaitsja leiab, et D.V süü on väike. Maakohtu kaalutlused karistusliigi valikul ei tulene D. V süü suurusest, vaid vastuolus seadusega isikuga seotud kaalutlustest. Seejuures juhib kaitsja tähelepanu sellele, et D .V väikest süüd kergendab veelgi see, et ta on puhtsüdamlikult oma tegu kahetsenud ja et süüd raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja märgib, et kriminaalpoliitika arengusuuna kohaselt peaksid kinnipidamisasutuses viibima kõige ohtlikumad kurjategijad, samal ajal tuleb soodustada alternatiivkaristuste kasutamist. D. V ei ole elatusvahendite hankimise eesmärgil järjepidevalt varavastaseid kuritegusid toimepanev asotsiaalsete eluviisidega isik ning tal ei ole selliseid sõltuvusprobleeme, millega ta ei oleks võimeline toime tulema. Seega D.V osas ei ole eripreventiivsetel kaalutlustel vajadust saata teda reaalset vangistust kandma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
10. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon id on ilmselt põhjendamatud , perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 6.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks s aab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- 71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

1. Kriminaalkolleegium leiab, et D.V ja tema kaitsja apellatsioonide l puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
2. Apellatsioonides esitatud taotlus ed karistuse kergendamiseks ja selle üldkasuliku tööga asendamiseks on perspektiivitud. D.V-le varguse eest mõistetud karistus ületab vaid vähesel määral sanktsiooni alammäära. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. D.V on kriminaalkorras süstemaatiliste varguste toimepanemise eest ka varem karistatud. D.V süü on maakohus asjakohaselt hinnanud väikseks, kuid seda just KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis. Karistuse raskus on proportsioonis tema süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid asjaolu sid. Kun a D.V on juba varem vangistusega karistanud ning see karistus oli asendatud üldkasuliku tööga, mille tunnid ei olnud veel täielikult ära tehtud, siis puudus arutataval juhul võimalus üldse kaaludagi karistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmist, vaid KarS § 69 lg 7 alusel tuli veel tegemata üldkasuliku töö tunnid arvestada tagasi vangistuspäevadeks ja moodustada seejärel KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus. Nii on maakohus ka toiminud. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele. 3
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alus el ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 10. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 48 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada.

§ -d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatu na läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. 4