lg 1 ja § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Jaak Paju karistas D.P ’i väärteoasjas nr. 2302,18,005742 19.03.2019.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1 ja § 63 lg-st 3,
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses summas 400 eurot ja
lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses summas 500 eurot,
Samuti jäeti menetlusaluse isiku kanda ekspertiisi tegemisega seotud menetluskulud summas 413 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses. Kaebuse kohaselt on otsuse koostamisel rikutud menetlusnorme, jättes kohtuvälise menetleja poolt otsuses kirjeldamata, millistele tunnistaja ütlustele on otsuse tegemisel tuginetud. Ka ei ole kaebuse kohaselt võimalik tuvastada, milliste sõidukite vahel toimus kokkupõrge ja millist sõidukit juhtis menetlusalune isik. Samuti asutakse seisukohale, et väärteoasjas koostatud ekspertiisiakt ei tõenda sõidukite kokkupõrget, kuivõrd ekspert ei vasta vastusele „jah-ei’’ vormis ning see tuleb jätta tähelepanuta. Ka on kaebuse kohaselt kohtuväline menetleja otsuse koostamisel rikkunud menetlusnorme, jättes otsuses kirjeldamata millistele tõenditele tuginedes on kohtuväline menetleja tuginenud otsuse koostamisel. Ka on kaebuse kohaselt kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristuse kohaldamist ebaseaduslikult, kuivõrd menetlusalusele isikule on määratud raske puue, ta kasutab sõidukit igapäevaseks liikumiseks ning KarS § 481 lg 2 kohaselt ei tohi mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit xxx tõttu. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et mingit kokkupuudet sõidukite vahel ei olnud. Kaebuse esitaja küll rikkus reegleid sellega, et ta keeras oma sõiduki keelatud sõidusuunda, kuid midagi muud ta ei rikkunud. Ta lahkus, ei teadnud avariist, arvab, et ei põhjustanud seda. Kaitsja selgitas, et nad jäävad kaebuses toodud asjaolude juurde ja leiab, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusnorme ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada. Kaitsja hinnangul ei ole leidnud tõendamist menetlusaluse isiku süü antud avariis. Kaitsja hinnangul ei saa võtta tõendina ekspertiisiakti, kus ekspert annab oletusliku arvamuse. Kaitsja hinnangul on vastuolud ka tunnistaja ütlustes, kuivõrd eelmenetluses viitas tunnistaja, et parklast väljasõitnud auto riivas teist sõidukit, kohtus antud ütlustes väitis, et auto tagurdas. Kaitsja hinnangul pidi tunnistaja ka eelmenetluses mäletama asjaolu, et auto tagurdas, kuivõrd see on olulise tähtsusega. Lisakaristuse osas märkis kaitsja, et kohtuväline menetleja on rikkunud seadust, kuna lisakaristust on kohaldatud 2 isikule, kellel on xxx. Kaitsja taotles tühistada politsei otsus täielikult ja palus välja mõista menetluskulud menetlusaluse isiku kasuks. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ning kaebuse esitaja poolt liiklusõnnetuse põhjustamine on leidnud tõendamist kohtus küsitletud tunnistaja ütlustega ja ekspertiisiaktiga. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et kaitsja selgitused ei lähe kokku väärteoasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja ütlused riimuvad muude kogutud tõenditega ning eriti just ekspertarvamusega. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et ekspert ei saagi anda oma arvamust sellises vormist, et liiklusõnnetus on juhtunud täpselt selliselt, vaid ekspert annab oma hinnangu võimalikkuse vormist. Ekspertiisiakti tuleb vaadata koostoimes muude kogutud tõenditega. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on väärteod õigesti kvalifitseeritud. Karistuse osas märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et kohtueelses menetluses ei esitanud menetlusalune isik dokumente selle kohta, et tal oleks xxx, kuid menetlusalune isik saab liikumisega hakkama omal jõul, see võib-olla raskendatud, kuid seaduseandja mõte on see, et isik vajab juhtimisõigust just seoses liikumisega. Ka märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et isik on lühikese aja jooksul toime pannud ka 2 liiklusalast kuritegu ning sel põhjusel tuleb isik liiklusest kõrvaldada. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata, ka palus jätta rahuldamata kaitsja esitatud kaitsjatasu taotluse. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja D.P , kelle seiskohad on leidnud kajastamist eelpool. Samuti kuulati kohtuistungil üle tunnistaja J D. Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: - väärteokaebust /kohtutoimik tl 3-6/; - kohtuvälise menetleja 19.03.2019.a. otsust väärteoasjas 2302,18,005742 /tl 7-9; väärteotoimik lk 33-35/; - Sotsiaalkindlustusameti otsust /kohtutoimik tl 10/; - sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi /väärteotoimik lk 1-2/; - fototabelid /väärteotoimik lk 3-8/; - sõiduki vaatlusprotokolli, fototabelid /väärteotoimik lk 11-16/; - ekspertiisimäärust /väärteotoimik lk 26/; - ekspertiisiakti koos õiendiga /väärteotoimik lk 27-28, 29/; - väärteoprotokolli /väärteotoimik lk 32/; - karistusregistri väljavõtet / väärteotoimik lk 36-37/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. 3 Kohtu järeldused: Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit xxx reg nr. xxx 23.06.2018.a xxx maja juures. Seda kaebuse esitaja ka ei eita. Kaebuse esitaja on kohtus eitanud liiklusõnnetuse põhjustamist. Kohus ei pea kaebuse esitaja ütlusi selles osas usaldusväärseks ja neid tõendina ei arvesta ja seda põhjusel, et kaebuse esitaja ütlused on vastuolus omavahel riimuvate tõenditega, milliseid kohus vahetult uuris - tunnistaja ütluste ja ekspertarvamusega, samuti sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabelitega. . Kohtus leidis tõendamist, et tunnistaja J. D, kes avariid pealt nägi, ei tundnud isiklikult ei kaebuse esitajat ega ka selle sõiduki omanikku, milline sai kahjustada, seega puudub tal igasugune põhjus ebaobjektiivsuseks. Asjaolu, et kaitsja väitis, et tunnistaja J. D ütlused ei ole usaldusväärsed põhjusel, et ta varasemal ülekuulamisel ei kasutanud terminit „tagurdamine“ ei anna alust pidada tunnistaja ütlusi mitteusaldusväärseks. Tunnistaja J. D kohtus selgitas, et ta vastas tunnistuses vaid eelnevalt esitatud küsimustele. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärtegude toimepanemine D.P ’i poolt. Kohtus vahetult üle kuulatud tunnistaja J. D, kes vahetult nägi pealt D.P ’i poolt liiklusõnnetuse põhjustamist selgitas, et kaebuse esitaja tahtis paremini välja keerata, tagurdas ja sõitis vastu Xxxt (tl 51), Xxx rappus (tl 52). Antud tunnistaja ütlused riimuvad ka eksperthinnanguga, mille kohaselt sõiduauto Xxx reg nr. xxx vigastused parempoolses esistange nurgas võivad olla tekitaud sõiduauto xxx reg nr. xxx tagumise vasakpoolse nurgaga (lk 27-28), samuti sündmuskoha vaatluse protokolliga (lk 1-2), millest nähtuvad avariis osalenud sõidukite ja sündmuskoha andmed. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelist (lk 3-8) nähtuvalt on vaadeldud sõidukit Xxx xxx reg nr xxx, mille parempoolne esistange nurk on vigastatud. Esistangel on näha kriimustused ja eristatav on ka valge toon. Samuti on vaadeldud sõidukit xxx reg nr. xxx (lk 11-16), millel on vigastatud tagastange vasakpoolne nurk, milles on näha ka musta tooni. Tunnistaja J. D väitis ka, et kaebuse esitaja lahkus sündmuskohalt ja tunnistaja jättis Xxxle kirja (tl 51-52). Kaebuse esitaja ise ei eitanud sündmuskohalt lahkumist. Kaebuse esitaja tegevus on fikseeritud ka 21.02.2019.a koostatud väärteoprotokollis (tema poolt mootorsõiduki xxx reg. nr xxx juhtimine, mitte hoidumine kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, otsa sõitmine pargitud sõidukile, varalise kahju tekitamine Y R’le, sündmuskohalt lahkumine politseid teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju põhjustamise eest vastutav isik) (lk 32). D.P’i poolt liiklusõnnetuse põhjustamine on tõendamist leidnud kõigi eelrefereeritud tõenditega, samuti tunnistaja J. D ütlustega selle kohta, et autode kokkupõrkel sõiduauto Xxx rappus, seega pidi olema avarii tuntav ja kaebuse esitajale teada. 4 Kohtu hinnangul jääb kohtule selgusetuks kaitsja tehtud etteheide selles osas, et ekspert oma arvamuses pole vastanud küsimusele konkreetselt ja, ei vastusena. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et üldreeglina ekspertarvamused ongi oletuslikud oma vormis, see on tavapärane. Ekspert saab midagi kas välistada või pidada midagi võimalikuks. Käesoleval juhul ongi ekspert oma arvamuses märkinud, et sõidukil Xxx tekitatud vigastused parempoolses esistange nurgas võivad olla tekitatud sõiduki xxx tagumise vasakpoolse nurgaga. Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud D.P’i poolt väärteootsuses märgitud liiklusseaduse nõuete rikkumised, rikutud on
lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 kohustusi.
lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Käesoleval juhul ei olnud menetlusalune isik piisavalt hoolikas, et hoiduda mootorsõiduki juhtimisel kõigest, mis võiks kahjustada vara (teist sõidukit). Samuti on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ei täitnud
lg 5 kohustust, s.o kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Sellega seonduvalt ei olnud täidetud ka
lg 4 p 4, 5 nõuded, mis on liiklusõnnetusest mitteteatamise lubatavuse eelduseks. Kohus asus juba eelnevalt seisukohale, et menetlusalune isik pidi aru saama, et sõitis oma sõidukiga vastu teist sõidukit, mille tagajärjel põhjustati vigastused teisele sõidukile ja varaline kahju selle sõiduki omanikule. Kohus leiab, et antud juhul esineb põhjuslik seos menetlusaluse isiku poolt liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatamata jätmise kohustuse rikkumise vahel. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et liiklusõnnetus toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning -otsuses sedastatud viisil. Kuivõrd isikule on väljastatud kehtiv juhiluba, pidanuks ta liiklusteooria kohustusliku õppeprogrammi läbinuna olema teadlik ka sellest, kuidas liiklusõnnetuse korral käituda, sh sellest, et olukorras, kus kahju saaja ei olnud talle teada, tuleb koheselt teavitada politseid. Liiklusseaduse rikkumised on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud
lg 1 ja
lg 1 järgi, s.o vastavalt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ning liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumisena, kui teatamine oli kohustuslik. Kohus asub seisukohale, et D.P’i poolt
lg 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et menetlusalune isik on
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist (varalise kahju tekitamist ja liiklusõnnetuse toimumist) ja seda ka möönma.
Antud juhul pidi D.P kohustusliku liiklusteooriaõppe läbinud isikuna mõistma, et põhjustas liiklusõnnetuse ning kuna kahju saaja ei olnud teada, pidi olema teadlik kohustusest teavitada politseid liiklusõnnetuse toimumisest ning seda ka möönma.
lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 rikkumised on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ning
Seoses kaitsja poolt esitatud taotlusega lõpetada väärteomenetlus märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg-s 1 ja
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et 5 kaebuse esitajale süüks arvatavad teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus
lg 1; § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 sätestatud nõudeid siis on tegemist väärtegudega vastavalt
Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 31-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks ning seda põhjusel, et käesoleva väärteootsuse kohaselt pani kaebuse esitaja toime 2 liiklusrikkumist. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega D.P’ile määratud karistus, rahatrahvid 100 trahviühiku ja 125 trahviühiku ulatuses, vastavalt summas 400 eurot ja 500 eurot, on põhjendatud.
lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega tuleb järeldada, et põhikaristusena kohaldatud rahatrahv on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras.
lg 1 näeb sanktsioonina ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Ka antud karistus, rahatrahv, on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Karistusmäärasid puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Praegusel juhul, kuigi karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, on isikule määratud karistused keskmisest madalamas määras, ja seda olukorras, kus karistust kergendavad asjaolud puuduvad ning isik oma süüd tunnistanud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et isikule mõistetud rahatrahvide suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et väärteootsusega on isikule kohaldatud
lg 2 alusel lisakaristust 3-ks kuuks.
lg 2 sätestatud süüteo eest võib lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist 3st kuust kuni 9 kuuni. Seega on kohtuväline menetleja antud juhul kohaldanud seda sanktsiooni alammääras. Kaitsja märkis, et seetõttu ei tohtinud antud isikut juhtimisõiguseta jätta. Kohus sellega ei nõustu. Antud isik saabus kohtumajja iseseisvalt, oli liikumisvõimeline (xxx), ka ei pidanud ta isegi vajalikuks politseid menetluse ajal teavitada puude olemasolust. Antud juhul saab väita, et isik ei kasuta mootorsõidukit xxx tõttu ning seega KarS § 50 lg-st 2 tulenevat juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Kohus märgib, et seaduseandja mõte KarS § 50 lg 2 kohaldamisel on asjaolu, et isik kasutab mootorsõidukit xxx tõttu. Kohus juhib tähelepanu, et kui kohut poleks teavitatud asjaolust, et isikul esineb xxx, ei oleks kohus seda ka teadnud, kuivõrd isikul on liikumisvõime igati olemas. Kohus märgib, et ei ole mõeldav, et xxx isik rikub pidevalt liiklusnorme ja apelleerib sellele, et temalt ei saa nagunii juhtimisõigust ara võtta. Käesoleval juhul nähtub karistusregistri väljatrükist (lk 36-37), et isikul on 2 kehtivat kriminaalkaristust, milledest mõlemad on liiklusalased süüteod. Ka on kohtu hinnangul oluline asjaolu, et isik ise kohtuistungil kinnitas, et käesoleva väärteoasja raames arutatava väärteoasja puhul juhtis isik mootorsõidukit selleks, et transportida oma tuttavat (tl 42). Seega ei olnud mootorsõiduki juhtimine tingitud ka tema enda liikumissoovist. Samuti isik ise väitis kohtus, et ta sõitis teadvalt keelatud sõidusuunas, mis samuti iseloomustab seda, et ta peabki lubatuks 6 liikluseeskirjade eiramist kuna arvab, et juhtimisõigust temalt nagunii ära ei võeta. Kohus rõhutab, et antud asjas eelnimetatu ongi avaldunud D.P’ile iseloomulik käitumismuster, mis seisneb tema poolt ükskõikses suhtumises liiklusnõuetesse. Isikute väljakujunenud tegevusmustrit on tervikpildi saamiseks tõendite hindamisel samuti oluline arvestada (RKKKo 3-1-1-32-05; 3-1-187-09; 3-1-1-8-10). Kohus leiab, et isiku väljakujunenud käitumismustrit tuleb samuti arvestada. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused on seaduslikud ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks ka karistuste osas. Karistuste kergendamiseks puudub alus ka põhjusel, et isik ei ole käesoleval ajal oma teole vajalikku hinnangut andnud. Kohus peatub ka menetluskulude küsimusel. Kohus märgib, et põhjendatud on menetluskuluna jätta isiku kanda menetluskulud, milleks on liiklustrassoloogiaekspertiisi kulu summas 413 eurot. Antud juhul oli ekspertiisi määramise vajadus tingitud isiku süülisest tegevusest, s.o tema poolt liiklusõnnetuse põhjustamisest ja seejuures asjaolust, et ta asus selle toimepanemist aktiivselt eitama. Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside hinnad on kehtestatud kohtuekspertiisi seaduse (KES) alusel ning KES § 277 p-st 14 tulenevalt on liiklustrassoloogiaekspertiisi maksumuseks 413 eurot. Eelnevat arvestades on kohtuvälise menetleja otsuse alusel väljamõistetud menetluskulu suurus põhjendatud. Kohus viitab, et VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seetõttu, lähtudes KrMS § 180 lg-st 1, on põhjendatud ka väärteootsuses sisalduv menetluskulude otsustus, millega jäeti antud menetluskulu menetlusaluse isiku kanda. D.P’i kaitsja Janno Perv on kohtule esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 420 eurot. Nimetatud taotlus tuleb jätta VTMS §-st 23; § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg-st 1 ja § 180 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd kaebust ei rahuldata ja menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda. Kohus juhindub VTMS § 38 lg 1, § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156; KrMS § 175, § 180 lg 1. Merle Parts Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.