lg 3, 4 alusel kohaldada H.G-le elektroonilist valvet katseaja esimeseks kuueks kuuks alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge. 3. Määrata H.G katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 4.
lg 1 p-de 1-5 kohaselt kohustada H.G katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
lg 2 p 2, 4, 5, 7, 9 kohaselt kohustada H.G katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, asuma tööle kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või võtma ennast töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vabanemisest, pöörduma hiljemalt ühe kuu jooksul alates vabanemisest psühholoogi või psühhiaatri poole sõltuvusprobleemidest vabanemiseks ja vajadusel läbima võõrutusravi, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata, alluma elektroonilisele valvele. 6.
lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistati
Karistuse kandmise aja alguseks on 20.09.2010 ja lõpp 28.08.2013. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leidis, et H.G tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus arvestas, et H.G on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Praegu kannab ta vangistust lisaks vargusele ka grupi poolt narkootilise aine suures ulatuses ebaseadusliku käitlemise ja relvana kasutava esemega röövimise eest. Teda on korduvalt karistatud narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Seega kannab H.G vangistust põhiliselt I astme kuritegude eest ning tal on mõistetud vangistusest kandmata ligi 1-aasta ja 5-kuud. Teda on Harju Maakohtu 14.12.2005 määrusega vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid karistus pöörati Tartu Maakohtu 25.01.2007 määrusega täitmisele kontrollnõuete täitmata 2 jätmise tõttu. H.G pani katseajal toime uue I astme rahvatervisevastase kuriteo. Kuritegude toimepanemisel on ta olnud aktiivne kaastäideviija. Eelnevast saab järeldada, et kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine ja lähedaste toetus ei ole tema jaoks olnud piisavad, et ära hoida uusi kuritegusid. Tal on kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemisele vägivallaga ning narkootilise aine ebaseaduslikule käitlemisele ja tarvitamisele. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu on vanglas käitunud hästi, tal on läbitud olulised sotsiaalprogrammid ja taasühiskonnastavad tegevused ning tal on lähedaste toetus ja kindel elukoht elektroonilise valve seadme paigaldamise võimalusega, on ta korduvalt käitunud õigusvastaselt ning enamik sooritatud kuritegudest on olnud rasked. Ei ole välistatud, et ta jätkab analoogilist elustiili, sest sõltuvus narkootilisest ainest on tal tekkinud juba alaealisena ning ta on oma loomult endiste kuriteokaaslaste ja kriminaalse taustaga tuttavate poolt kergesti mõjutatav. Samuti on tal tasuda suured võlakohustused – ligi 19600 eurot ja vähene töökogemus, mis ei võimalda leida ja säilitada alalist töökohta ning teenida piisavalt legaalseid tulusid oma hädavajalike kulutuste katmiseks. Seega ei ole praegu suure tõenäosusega välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu panna toime uue kuriteo, mistõttu on tema vangistusest ennetähtaegne vabastamine liiga ennatlik. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu H.G esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt töötab ta vangla tööhõives avavanglas. Selleks on ta läbinud ranged julgeolekutingimused. H.G on olemas vabanedes garanteeritud töökoht XXXX. Praegune tööandja XXXX on esitanud kohtule positiivse iseloomustuse. H.G märgib, et ühtegi distsiplinaarkaristust tal ei ole. Ta on lõpetanud vanglas XXXX ja 2011 lõpetanud XXXX eriala ning läbinud erinevad sotsiaalprogrammid. H.G märgib, et kolme ja poole vanglas veedetud aasta jooksul on tema käitumises toimunud positiivsed muutused, ta on õppinud hindama elu väärtusi, ta õpib, töötab XXXX ning vangla administratsioon on hakanud teda usaldama. H.G leiab, et maakohus ei ole arvestanud positiivseid muutusi tema elus. Veel märgib H.G , et ta ei suhtle kriminaalse taustaga tuttavatega. H.G kaitsja esitas samuti määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada H.G vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kaitsja leiab, et H.G kohta koostatud vangla iseloomustus on üks väheseid, kus leidub nii palju positiivset isiku kohta. Karistuse kandmise ajal on H.G läbinud kõikvõimalikud programmid, mida vanglal on pakkuda. Tal on läbitud aktiivne rehabilitatsioon ja sotsiaalprogrammid: XXXX, XXXX ja XXXX. Samuti on ta läbinud narkosõltlastele mõeldud XXXX, XXXX ja XXXX ning osales XXXX tugigrupi tegevuse XXXX ja XXXX. Ta on lõpetanud XXXX õppekava ja on vabakuulaja XXXX ning töötab vangla tööhõives XXXX. Teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vanglast vabanemisel on tal olemas kindel elukoht XXX vanemate juures. Sellesse korterisse on võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadeldist, selleks on korteriomaniku nõusolek olemas. Tal on toetav sotsiaalne võrgustik ema ja isa ning õe näol. Lähedased toetavad ja on valmis igati teda aitama ja toetama nii moraalselt kui ka vajadusel ka materiaalselt. H.G on olemas võimalus asuda tööle, mille kohta on toimikus garantiikiri. Sellises olukorras on vähetõenäoline, et isik katseajal paneks toime uue kuriteo. Varem ei teadvustanud H.G endale probleeme narkootilise aine tarvitamisega. Käesoleva karistuse kandmise ajal on ta seda teadvustanud ja asunud ka võitlema probleemiga ja tulemus on olemas. Kaitsja leiab, et see on üks garantiidest, et vabaduses olles isik ei hakka 3 kuritegusid sooritama. Seda enam, et tal on olemas eesmärk parandada oma XXX lõpuhinnet, millega ta tegeleb ja valmistub ette eksamiteks, et tulevikus ülikooli astuda XXXX õppima. Need eesmärgid on täiesti saavutatavad, kui isik ei tarbi narkootilisi aineid ega satu uuesti sõltuvusse. Sellised pingutused väärivad tunnustamist ja võimaluse andmist karistusest tingimisi ennetähtaega vabanemiseks allutamisega elektroonilisele järelevalvele. H.G on ümber hinnanud oma senise elu negatiivsed asjaolud ja asunud õigele teele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebused kuuluvad rahuldamisele.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on küll määruses ära märkinud, et H.G on vanglas käitunud hästi, tal on läbitud olulised sotsiaalprogrammid ja taasühiskonnastavad tegevused ning tal on lähedaste toetus ja kindel elukoht elektroonilise valve seadme paigaldamise võimalusega, kuid on jätnud need otsustuse tegemisel sisuliselt arvestamata. Maakohtu hinnangul eksisteerib endiselt H.G puhul kõrge uue kuriteo toimepanemise risk. Ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule leiab, et arvesse võttes H.G isikuomadusi, käitumist vangistuses, töötamist ja õppimist vangistuses olles, positiivset iseloomustust töökohast, võimalusi vabanemisel ning arvestades H.G käitumises ja mõtlemises toimunud positiivseid muutusi, kaaluvad need üles tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud ning selle, et H.G on kandmata karistust ca 1 aastat 4 kuud. Ringkonnakohtu hinnangul on oluline märkida, et H.G on vangistuses veedetud aja jooksul käitunud õiguskuulekalt, mida kinnitab asjaolu, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Selle asemel on ta vanglas läbinud sotsiaalprogrammid: XXXX , narkosõltlastele mõeldud XXXX, läbis Kutsehariduskeskuses XXXX, osales XXXX, läbis sotsiaalprogrammi XXXX, osales psühholoogilisel nõustamisel, läbis programmi XXXX, mitmel korral on läbinud narkosõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi, osales XXXX tugigrupi tegevuses, osaleb XXXX treeningutes, valmistub XXXX ja XXXX riigieksamiks, on töötanud alates 13.12.2011 vangla tööhõives XXXX ning töötab käesoleval ajal AS vanglatööstuse vahendusel XXXX. Tema kohta on XXXX esitatud positiivne iseloomustus. Oluline on arvesse võtta ka seda, et H.G on olemas toetav perekond vabaduses, suhted lähedastega on head ning tema lähedased on valmis H.G vajadusel majanduslikult toetama. H.G asub vabanedes elama koos oma vanematega aadressile XXXX. Samuti on tal olemas garanteeritud töökoht XXXX-s, mille kohta on toimikus juhatuse liikme garantiikiri. Seega saab ta asuda vabanedes ise endale elatist teenima. Ta on vanglas omandanud XXXX ning on edaspidi motiveeritud haridusteed jätkama kõrgkoolis. Ringkonnakohus möönab, et H.G pani toime varavastase kuriteo ning teda on karistatud ka I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest, kuid ei nõustu maakohtuga selles, et üksnes kandmata karistuse aeg ning hüpoteetiline uue kuriteo toimepanemise oht välistab tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Tutvudes vangla poolt H.G kohta esitatud positiivse iseloomustusega, töökohast esitatud positiivse iseloomustusega ja samuti kriminaalhooldaja arvamusega, saab järeldada, et H.G suhtes on käesolevaks ajaks ärakantud karistusaeg olnud piisav ning ta on teinud sellest enda jaoks vastavad järeldused. Ringkonnakohus möönab, et H.G-le võivad ohtu kujutada narkootikumid, kuna ta on varem olnud süstemaatiline narkootikumide tarvitaja, kuid nähtuvalt asja materjalidest on H.G läbinud vanglas kõikvõimalikud narkosõltuvusest vabanemiseks ette nähtud programmid ning on ka ise seadnud endale eesmärgiks narkootikumide tarvitamisest täielikult 4 loobuda. Seda peaks toetama tingimisi enne tähtaega vabanemisel kriminaalhooldusametniku arvamusega kooskõlas olev H.G-le pandud kohustus pöörduda hiljemalt ühe kuu jooksul alates vabanemisest psühholoogi või psühhiaatri poole sõltuvusprobleemidest vabanemiseks ja vajadusel läbima võõrutusravi. Toimikumaterjalide kohaselt algas H.G karistusaeg 20.09.2010 ning käesolevaks ajaks on H.G 25.04.2012 seisuga ära kantud karistusest 1 aastat 7 kuud ja 5 päeva vangistust. Arvestades H.G käitumist vanglas on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud anda H.G-le võimalus tõestada, et tema käitumine ja hoiakud on muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et H.G puhul on vangistus kui karistus täitnud oma eesmärgi ning ta omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Samuti on nõustunud tema vabastamisega enne tähtaega nii vangla kui ka kriminaalhooldusametnik. Kriminaalhooldusametniku ettepanekutest lähtudes leiab ringkonnakohus, et lisaks
§-s 75 lg 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb
lg 2 p 2, 4, 5, 7, 9 alusel panna H.G-le kohustused katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või võtma ennast töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vabanemisest, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata, pöörduda hiljemalt ühe kuu jooksul alates vabanemisest psühholoogi või psühhiaatri poole sõltuvusprobleemidest vabanemiseks ja vajadusel läbima võõrutusravi, alluda elektroonilisele valvele. Asja materjalide kohaselt on H.G karistusaja lõpp 28.08.2013. Seisuga 25.04.2012 on tal kandmata karistust 1 aasta 4 kuud ja 3 päeva. Kuna alates 01.09.2011 on ringkonnakohtu määrused edasikaevatavad, siis tuleb H.G vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tal kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Ringkonnakohus määrab H.G katseaja kestvuseks kuni 28.08.2013, s.o karistusaja lõpuni. Elektroonilist valvet tuleb sellest kohaldada H.G suhtes 6 kuud. KrMS § 187 lg 1 alusel jäävad menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest 38,40 eurot, riigi kanda. Aarne Sarjas Paavo Randma 5 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.