Kriminaalasi nr 1-15-4990 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2015. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 14.12.2015. a) Kriminaalasja number 1-1

§ 424järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes J.M-ile vähendatud karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata J.M-i karistusaja hulka tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.06.

1. a- 17.06.
2. a, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 7 ja

§ 65lg 2 kohaselt mõisteti J.M-ile liitkaristus suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.02.2014. a kohtuotsusega mõistetud 1

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval 13.11.

1. a. 11.11.
2. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid J.M-i vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava J.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtuistungil prokurör ei osalenud ning sisulist arvamust esitanud ei ole märkides vaid, et nõustub vanglaga. J.M avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Väidetavalt on esimene reaalne vangistus pannud teda oma tegudele järgi mõtlema ning ta soovib edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduda. Vanglas toime pandud distsipliinirikkumisi süüdlane põhjendada ei osanud. Vabanemisel soovib aidata abikaasat ning otsida töökoha. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on J.M temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud J.M-i võimalikku vabanemisjärgset elukohta Vxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa. Korter kuulub kinnipeetava abikaasa xxxxxxxx vennale xxxxxxxxxxxxxe. Nii abikaasa kui korteri omanik on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused J.M-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et J.M-i vabastamine selleks seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. J.M-ile on korduvalt antud võimalus kanda karistust vabaduses olles, vabastades teda tingimuslikult vangistuse kandmisest (30.01.2013. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-884) ning asendades vangistuse üldkasuliku tööga (17.02.2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-14-1471). Vaatamata sellele on J.M jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab J.M joobes juhtimise eest. Kuritegu on toime pandud eelmise otsusega määratud katseajal. 2