lg 1, § 266 lg 2 p 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Pavel Gordijevski, kohtuistungil osales abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Z.F Elukoht xxx, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht xxx Varasem karistatus: puudub Tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev RESOLUTSIOON Tunnistada Z.F süüdi
Tunnistada Z.F süüdi
Vastavalt
lg 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista Z.F-ile liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Z.F vangistusega 4 (neli) kuud. 1 1-16-8052 Kohaldada
lg 1 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Z.F ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta.
Mõista Z.F-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; kaitsja Deniss Matvejevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud 96 (üheksakümmend kuus) eurot ning kaitsja Deniss Matvejevi poolt 03.11.2016 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot. Määrata, et Z.F on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700075540 ning selgitus „Z.F , 1-16-8052, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2 1-16-8052 Samuti Z.F süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 25.05.2016 kella 19.40 paiku xxx korteris kasutas füüsilist vägivalda D A suhtes, nimelt korduvalt lõi teda rusikatega vastu nägu ja keha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Kuritegu leidis aset xxx D G (sünd. xxx.a) juuresolekul. Laps ärkas üles, nuttis ja sattus hüsteerikasse. Sel moel Z.F pani oma tahtliku tegevusega toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, so
II Kohtuistung Süüdistatav Z.F teatas, et ta on süüdistusest aru saanud ning tunnistas ennast süüdi. Ta ei taotlenud enda ülekuulamist ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Abiprokurör leidis, et Z.F-ile esitatud süüdistus on põhjendatud. Z.F süü nimetatud kuritegude toimepanemises on leidnud kinnitust. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja süü ülestunnistamine, karistust raskendavaks asjaoluks on isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. Abiprokurör tegi kohtule ettepaneku tunnistada Z.F süüdi
lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust, tunnistada Z.F süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Z.F-ile liitkaristuseks 9 kuud vangistust. K una asja vaadatakse läbi lühimenetluses, siis vähendada karistust 1/3 võrra ja süüdistataval jääb kanda 6 kuud vangistust. Kuna Z.F ei ole varem kriminaalkorras karistatud, siis peab abiprokurör võimalikuks, et pakutud vabaduskaotuslikku karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.F ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, seega siis mõista talle tingimisi vangistus juhindudes
Kaitsja on seisukohal, et Z.F süüdistus ei ole põhjendatud. Kaitsja leidis, et
Seega ei saa kohus tuvastada, kas see oli valdaja tahte vastaselt või kannatanu ei olnud sellele teole vastu. D. G ei ole kannatanu kriminaalasjas. Kohtu tõendid D. A tervisele kahju tekitamise kohta on vastuolus. Tõenditest ei ole aru saada, kes algatas kakluse, kes, kellele ja kuhu lõi. Ei ole arusaadav, mis ajal on need kehavigastused saadud, sest kahtlustatava tegevus, mis on kirjeldatud uurimise ajal, ei vasta kannatanu kehal olevatele vigastustele. Kui kohus siiski peab süüdistust põhjendatuks, siis palub kaitsja kohaldada rahalist karistust või vangistust tingimisi, sest Z.F ei ole varem kohtulikult karistatud isik ja ühiskonna huvides ei ole see tegu arvestatav. Kaitsja on seisukohal, et ei saa lapse juuresolekut raskendava asjaoluna arvestada. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus. KrMS § 61 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, 3 1-16-8052 liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kuulanud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise küsimuses ning uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Z.F süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises
lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud. Antud kuritegude toimepanemine Z.F poolt on tõendatud: - kannatanu D A ütlustega, mille kohaselt 25.05.2016 ajavahemikul 19.37-19.57 murdis Z.F kahest uksest läbi ning tungis kannatanu ja tema xxx T I elukohta aadressil xxx. Mõlemad korteri uksed (puidust) olid lukus. Z.F oli oma sõpradega V B ja A D . Z.F hakkas kannatanut A mõlema käega näkku lööma, lükkas kannatanu põrandale pikali ja hakkas kannatanut kätega vastu pead lööma. Kannatanu tundis füüsilist valu. Z.F sõbrad ja T. I lahutasid neid. Kannatanu läks kööki, Z.F järgnes kannatanule ning tuli jälle kannatanule kallale, lükkas põrandale. Kukkudes lõi kannatanu kukla vastu põrandat ära, tundis tugevat valu. Olles kannatanu peal, hakkas Z.F kannatanu pead küünarnukiga vastu põrandat suruma, kannatanu tundis valu. B tiris Z.F natuke kannatanust eemale ning kannatanul õnnestus koridori pääseda. Kannatanu läks suurde tuppa. Seal olid T. I koos lapsega ja A. D . Z.F järgnes kannatanule ja hakkas kätega vehkima, kuid ei saanud kannatanule pihta (tl 1-5); - isiku läbivaatuse protokolliga koos fotodega, millest nähtub, et läbivaatusega tuvastati kannatanul D A oli ülemine huul lõhki löödud, ülemiselt hambalt tükk lahti löödud, parema ja vasaku käe küünarnukkidel marrastused, põrutused vöökohal, põrutused paremal abaluul ja paremal õlal (tl 7-16); - patsiendikaardiga nr xxx, millest nähtub, et D A 26.05.2016 kell 00.22 paiku pöördus SA Narva Haigla vastuvõtuosakonda kaebustega valudele ülahuule, pea kukla, küünarnukkide ja selja piirkondades. Vaatlusel tuvastati parema kulmu, kõrva ja kõrva taga, ülahuule sisemisel pinnal, parema abaluu, nimme ja mõlema küünarnuki piirkondades on värsked marrastused. Pea kukla piirkonnas on hematoom (tl 17-19); - sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millele on lisatud fototabel. Vaatlusprotokoll kinnitab, et xxx korteri kaks ust on rikutud. Korteri esikus pole korda rikutud. Köögis on pesumasin. Pesumasina uks on kinnituselt maha rebitud ning asub pesumasina ees põrandal (tl 20-30); - kannatanu T I ütlustega, et 25.05.2016 kella 19.35 paiku Z.F tungis korterisse aadressil xxx, kus elasid T. I ja D. A, lõhkudes kaht ust ning läks A kallale, lõi A mitu korda rusikatega vastu pead (tl 31-35); - tunnistaja L V ütlustega, mille kohaselt 2016.a mai lõpus kella 20.00 paiku temale helistas T V ja teatas, et korteris xx lõhutakse ust, perenaine karjub valjusti, korteris kakeldakse. Sündmuskohal ta nägi trepikoja põrandal ukse pilpaid (tl 37-41); - tunnistaja T V ütlustega, et 2016.a mai lõpus kella 21.00 paiku heitis ta magama. Ärkas tuhmide kolksatuste peale. Tunnistajale tundus, et kolgitakse vastu trepikoja metallust. See tagumine kestis umbes viisteist minutit. Kolkimine lakkas. Mõne aja pärast hakati taguma vastu puidust ust. Tunnistaja sai aru, et klopitakse korteri nr xx ukse taga. Oli kella 21.15 paiku. Seejärel muutus kolkimine valjemaks. Tunnistaja kuulis naishääle karjumist: “Ära puutu teda, ära puutu teda“. Pärast kuulis tunnistaja mehehäält, aga ei saanud aru, mida nimelt karjutakse. Teine mehehääl ütles: „Ah, rahune maha“. Tunnistaja helistas korteriühistu 4 1-16-8052 esimehele T. V. Hommikul kella 07.00 paiku tunnistaja nägi, et põrandal lebavad korteri nr xx uksest välja löödud puidukillud. Kella 16.00 paiku uks oli parandatud (tl 53-58); - tunnistaja J B ütlustega, et 25.05.2016 õhtul veidi pärast 21.00 kuulis tugevat kolkimist vastu uksetahvlit korterisse nr xx. Vastu ust kolgiti umbes kümme minutit, misjärel tunnistaja sai aru, et korteri uks on kas avatud või sisse löödud. Kohe seejärel kostis tugev kolin. Oli kulda mööbli – toolide ja laudade – liigutamist. Pärast kukkus midagi põrandale. Korterist hakkas kostma naisterahva karjumist ja lapse nuttu. Järgnevalt hakkas see naisterahvas kõikide korterite ustele koputama ja appi hüüdma. Ta koputas tunnistaja korteri uksele. Kui tunnistaja elukaaslane riidesse pani, läks too neiu korruse võrra allapoole ja hakkas teise korruse naabrite korteriustele koputama. Tunnistaja noormees jooksis trepimademele ja läks trepist alla. Tunnistaja vaatas aknast välja ja nägi tänaval, trepikoja sissepääsu juures seismas kahte noormeest, oli aru saada, et need kaks noormeest oli kursis sellega, mis neljandal korrusel toimub. Tunnistaja elukaaslane tuli koju tagasi, ütles, et ta ei leidnud seda neiut, neljandal korrusel nägi, et korteri nr xx uks on maha murtud (tl 59-64); - tunnistaja V B ütlustega, et 25.05.2016 kogunesid tunnistaja korterisse aadressil xxx Z.F ja A . Nad jõid õlut. Z.F jutustas, et T I on Z.F endine elukaaslane, neil on ühine xxx D . Pärast D sündi sõitis Z.F Norrasse raha teenima. D A on D ristiisa. Z.F oli Norras kaks-kolm kuud, aga kui tagasi tuli, siis selgus, et T. I hakkas A koos elama. Z.F ägestus ja lubas I juurde minna. Z.F tahtis T ja A rääkida ning veenda T temaga koos elama. Nad jõudsid T maja juurde. Z.F läks trepist üles T korterisse, misjärel kostis valju kolkimist vastu korteri ust. Tunnistaja ja A istusid trepikoja ukse kõrval oleval pingil. Z.F lõi paar hoopi ukse pihta, misjärel kostis ümberpaisatava mööbli kolinat ja väikese lapse valju nuttu. Tunnistaja tormas I korterisse. Korteris nägi tunnistaja nutvat D ja T , kes hoidis kahe käega peast kinni ja nuttis. T palus Z.F ja A rahuneda. Tunnistaja ei näe mehi kaklemas. Nad lebasid voodil, olles teineteisel keha ümber haaranud. Tunnistaja haaras Antonist kinni ja kiskus ta D eemale (tl 65-71); - tunnistaja A P ütlustega, et tema 2016.a mai lõpus kella 19.00 paiku läks jalutama. xxx asuva maja juures kohtas A D , Z.F ja V B , kes olid alkoholijoobes. Nad olid teel D A poole. Z.F tahtis A T asjus „meeste kombel“ kõnelda. Z.F tahtis A peksa anda. Nad neljakesi läksid T maja juures. Tunnistaja jäi Loomingu Maja lähedusse tuttavat ootama. Poisid läksid kolmekesi T trepikoja juurde. Hiljem tulid Z.F, B ja D . Z.F ütles, et nad olid D käsitsi kokku läinud. Tunnistajale oli teada, et B ja D lahutasid A ja Z.F omavahel (tl 74- 80); - tunnistaja A D ütlustega, et 2016. aasta mai lõpus jõi õlut koos B ja Z.F-iga B juures. Kella 20.00 või 21.00 paiku otsustasid jalutama minna. Z.F otsustas minna oma tütart külastama. Nad jõudsid T I maja juurde. Z.F läks üksinda trepist üles T korterisse. Tunnistaja ja B jäid trepikoja ukse kõrval olevale pingile istuma. B , olles kuulnud T korterist kostvat valjuhäälset jutuajamist, läks trepikotta sisse. Tunnistaja jäi välja tänavale telefoniga rääkima. Paari minuti pärast läks ta korterisse. Tunnistaja nägi, et T korteri uks on ristseliti lahti. Korteris viibisid T I , D A , Z.F ja V B . B püüdis lahutada teineteise külge klammerdunud Antonit ja D , kes seisid koridoris. Nad ei kakelnud. Tunnistaja rahustas Z.F xxx D , kes nuttis ja kiskus Z.F eemale, B kiskus D eemale ning nad läksid minema (tl 81-87); - kahtlustatava Z.F enda ütlused, et 25.05.2016 õhtul ta tahtis rääkida D A . Helistas temale, palus väljuda korterist välja õue. A keeldus. Ta koos P , D ja B läksid maja juurde, kus T D elavad. Tee peal kohtasid veel kahte noormeest. Nemad tulid nendega kaasa. Noormehed jõudsid maja juurde, seisid tee ääres. Z.F läks üksinda maja juurde ja helistas fonolukku. Vastas T I . Z.F palus, et D A tuleks välja. T ütles, et D ei lähe kuhugi. 5 1-16-8052 Z.F palus avada trepikoja ukse trepikoja kõrval seisnud meestel. Nad avasid trepikoja ukse ja Z.F tuli trepikotta. Ta läks neljandale korrusele, kus asub T korter. Esimene välisuks avanes, kui ta tõmbas uksepiidast. Vastu teist usk lõi ta jalgaga umbes 3 korda, uks avanes. Ta läks otse tuppa, selles toas seisis akna juures D Z.F lähenes D ja nad hakkasid kõrgendatud toonil rääkima. D hakkas Z.F eemale tõukama, Z.F lükkas D samuti. Nad hakkasid kaklema. Korterisse tulid B ja D . D hakkas sõrmega Z.F paremale silmale vajutama. Z.F olid silmades kontaktläätsed, nad kukkusid silmadest välja ja läksid kaduma. B hakkas neid lahutama, kuid ei lahutanud. D viis Z.F tütre teise tuppa ära ja tuli aitama B Z.F ja A lahutada. B ja D lahutasid Z.F D . Z.F jättis hüvasti tütrega ja B ja D saatsid teda õue (tl 43-49). Kannatanute, tunnistajate ja süüdistatava ütlustega, isiku läbivaatuse protokolliga, patsiendikaardiga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toimus kehaline väärkohtlemine ning valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi sissetungimine ning selle pani toime Z.F. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute D. A , T. I ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, kuna nad on loogilised, eluliselt usutavad ning nii omavahel kui ka teiste kriminaalasja materjalidega kooskõlas. Samuti süüdistatav Z.F tunnistas kohtuistungil oma süüd.
objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Teine koosseisualternatiiv näeb seega koosseisutunnusena ette tagajärje – valu. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtlemisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-48-04 p 8). Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine. Löömise teoobjekt on teine inimene, kes tunneb peale lööki valu. Kohus tuvastas, et Z.F lõi mitu korda süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas D A rusikatega vastu nägu ja pead, st tuvastatud on Z.F poolsed valulised löögid. Seega on kohtu hinnangul
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Z.F pani talle inkrimineeritava kuriteo toime otsese tahtlusega, kuna ta tahtlikult lõi D A ja oli teadlik sellest, et põhjustab oma tegudega viimasele valu. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ja Z.F süüdistus
Õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on põhjendatud tunnistada Z.F süüdi
Objektiivse koosseisu moodustab
Subjektiivses koosseisus piisab kõigi objektiivsete koosseisuasjaolude suhtes ettevaatamatusest. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Z.F pani ülalnimetatud kuriteo toime kavatsetult.
lg 2 alusel isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Süüdistatav Z.F tungis kõnealusesse ruumi eesmärgiga leida ja lüüa D A ning sealjuures sai ta väga hästi aru, et tegemist on võõra ruumiga ning tal puudub sisenemiseks selle valdaja luba. Seega täitis Z.F talle inkrimineeritava kuriteo subjektiivse koosseisu. Seega kuna esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, siis on Z.F-ile esitatud süüdistus
Õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on põhjendatud tunnistada Z.F süüdi
IV Karistus Karistuse mõistmisel juhindub kohus
lõikest 1 ning arvestab karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
p 13 mõttes karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus isikuvastase süüteo toimepanemist täisealise poolt alaealise juuresolekul.
lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus leiab, et kergemaliigilisem karistus, s.o rahaline karistus, mida on võimalik mõista
ja § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest, antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna tegemist on kahe kuriteoepisoodiga, süüdistatav pani kuriteod toime tahtlikult ning esineb ka karistust raskendav asjaolu. Seega kohus leiab, et antud juhul rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki, so seda, et süüdistatav ei paneks tulevikus toime enam samalaadseid kuritegusid ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkaks oma senist seaduskuulekat elu. Kohus on seega seisukohal, et antud juhul selleks, et aidata Z.F paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud käitumisreeglite ning konfliktide rahumeelse lahendamise põhimõtetega, tuleb talle karistuseks mõista vangistus. 7 1-16-8052
Arvestades toimepandud kehalise väärkohtlemise tehiolusid ning seda, et kannatanule tekitatud vigastused pole tõsised, Z.F poolt kasutatud vägivald ei olnud intensiivne ega kannatanu elule või tervisele ohtlik, asub kohus seisukohale, et Z.F süüaste pole suur ning ta väärib karistust, mis on alla
lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, sest esineb nii karistust raskendav kui ka kergendav asjaolu. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 3 kuud vangistust.
Arvestades toimepandud omavolilise sissetungi tehiolusid ning seda, et esineb karistust kergendav asjaolu
mõttes – süü ülestunnistamine, asub kohus seisukohale, et Z.F süüaste pole suur ning ta väärib karistust, mis on alla
Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb nimetatud karistused liita ning mõista liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 6 (kuus) kuud vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Z.F vangistusega 4 kuud. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04). Sisuliselt tähendab see isiku suhtes teatud prognoosotsuse tegemist – kohus usub, et isik ei pane enam toime uusi õigusrikkumisi, mis võimaldabki jätta mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Kohus leiab, et esinevad asjaolud karistuse tingimuslikuks kohaldamiseks. Arvestades asjaolu, et Z.F on varasemalt nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras karistamata, omab töökohta ning legaalset sissetulekut, tunnistas oma süüd, leiab kohus, et teda saab mõjutada õiguskuulekale käitumisele ka tingimuslikku karistust kohaldades. Kohus kohaldab
lg 1 ja 3 sätestatut ning jätab vangistuse täitmisele pööramata kui Z.F ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. V Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub Z.F-ilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 645 eurot, kuna kohus peab põhjendatuks tema süüdimõistmist teise astme kuritegude toimepanemises. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista Z.F-ilt välja määratud kaitsjale makstud tasu järgnevalt: kaitsja Deniss Matvejevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 96 eurot ja kaitsja Deniss Matvejevi poolt 03.11.2016 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 264 eurot. 8 1-16-8052 Arvestades väljamõistetava menetluskulu suurust, on kohtu hinnangul põhjendatud nende maksmise ajatamine üheks aastaks. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et Z.F on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.