Kriminaalasi nr 1-11-9685 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg
- mail 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-9685 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Viktoria Vivtšaruk Asja läbivaatamise kuupäev 30.05.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Sergei Kums´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Kums, isikukood 39210085725 Kaitsja Irina Žurina Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta Sergei Kums tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja advokaat Irina Žurina taotlus Sergei Kumsile riigi õigusabi osutamise eest tasu nõudes summas 57,60 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta kriminaalmenetluse kulud 57,60 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest riigi kanda süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 03.05.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Kumsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Kums on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.10.2011 kohtuotsusega KarS § 143 lg 2 p1, § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 8 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 6,7 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.09.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. 1 Karistuse kandmise algus 22.03.2011 ja lõpp 18.06.
- Kinnipidamisasutuses Sergei Kumsi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on 3 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama Valga linna poolt eraldatud sotsiaalkorterisse aadressil xxx. 3.01.2012 kinnipeetav lõpetas Jõhvi Gümnaasiumi 9.klassi lihtsustatud õppekava järgi. Alates 13.01.2012 õpib riigikeelt A2 tasemel. Töötanud kunagi ei ole, vanglas on hõivatud alates12.03.2012 majandustöödel koristajana. Kutsehariduse ja töökogemuse puudumine raskendab konkureerida tööturul, mistõttu tegevuse puudumisel isik võib toime panna uusi kuritegusid. Vabanemisjärgselt kindel töökoht puudub. Elas lastekodus ja oli riiklikul ülalpidamisel. Isiklik sissetulek ja majandusliku toimetuleku oskus puudub. Isik on aastaid hankinud sissetulekuid kuritegelikul teel. Viru Vangla 16.04.2012 seisuga on vabanemisfondis xxx eurot. TÄITISE andmetel on isikul maksmata võlanõudeid 2972,56 eurot. Kinnipeetavat on 3 korral karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja näeb uue kuriteo riskifaktoritena: 1) Suhted ja elustiil, sh perekondlik taust, suhtlusringkond. Sergei Kumsil puudub lähedaste ring, kes teda vabanemisjärgselt nii hingeliselt kui materiaalselt toetaksid. Sergei suhtlusringkonda kuuluvad temaga sarnast sotsiaalse staatust ja ellusuhtumist jagavad teised isikud. Sergeid on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuriteod on üldjuhul toime pandud grupis. 2)Madal majanduslik toimetulek ja majandamisoskuse puudumine. East tulenevalt ei ole Sergei Kums töötanud ega omanud raha, mida enda tarbeks kasutada. Samuti puudub tal kogemus tulude-kuludega ümberkäimiseks, sest on olnud riiklikul ülalpidamisel (lastekodu poolt kindlustatud soe eluase, söök-jook laual, puhtad riided). 3)Väärtushinnangud ja hoiakud. Sergei Kums on näidanud üles hoolimatut ja vastutustundetut suhtumist ühiskonna reeglite täitmise vastu. On käitunud allumatult temale kohaldatud meetmete suhtes (näiteks erikoolist põgenemine, uued kuriteod katseajal), omab valmisolekut õigusvastaste tegude toimepanemiseks. Prokuröri kirjalikust arvamusest nähtub, et ta ei toeta Sergei Kumsi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja taotleb Sergei Kumsi vangistusest ennetähtaegselt vabastamist Sergei Kums taotleb vangistusest ennetähtaegselt vabastamist Kohus tutvunud esitatud materjalidega prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et Sergei Kumsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Kumsi isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal on kinnipeetavat 3 korda karistatud distsiplinaarkorras ja käesoleval ajal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Sergei Kums on varem 5 korda kriminaalkorras karistatud (avaliku korra raske rikkumise, omavolilise sissetungi ja võimuesindaja ja avaliku korra kaitsva isiku suhtes vägivalla kasutamise ja solvamise eest) ning oli allutatud käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud jätkandes käitumiskontrolli ajal kuritegude toimepanemist mis näitab, 2 et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis avaldab mõju tema käitumisele ja mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et Sergei Kumsi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades Sergei Kumsi poolt toimepandud kuritegu ohtlikkust ja asjaolusid, korduvat karistust, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Sergei Kumsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Seega kriminaalhooldus ei osuta Sergei Kumsile piisavalt mõju. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridus ning osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergei Kumsi vabastamisega temale Tartu Maakohtu 17.10.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Loretta Pikma Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.