Obsah (6)

§ 198§ 2§ 211§ 212§ 202§ 194

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 4-16-8733 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu M

§ 198kohaselt ei ole määrus edasikaevatav.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 07.07.2015 määras Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur väärteoasjas nr 2490,15,000818 F.J-ile LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 27.07.
3. 31.10.2016 teavitas kohtutäitur I. Kalmet kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Kohtutrahvi menetleja andmebaasi järgi on süüdlane tasunud osalise trahvi (200 eurot), kuid rahatrahvi jääk on käesoleva ajani 100 eurot.
4. 01.12.2016 edastati kohtule PPA Lõuna Prefektuuri avaldus F.J-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. Kohtuväline menetleja palus kohtul otsustada tasumata rahatrahvi summas 100 eurot asendamise arestiga.
5. Maakohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 21.12.
6. F.J teavitas 20.12.2016 kohut, et tal ei ole võimalik kohtuistungile ilmuda, kuna laps on 1-kuune ning tal ei ole võimalik rinnalast kellegi teise hoole jätta. F.J selgitas telefonivestluses, et tema igakuiseks sisetulekuks on lastetoetused kogusummas 250 eurot ja emapalk. Lastele makstav elatis on ebaregulaarne ja novembris 2016 sai F.J viie lapse kohta elatist üksnes 60 eurot. Lapsed elavad enamik ajast F.J-iga, tal ei ole võimalik trahve tasuda.
7. Kohus jättis oma 21.12.2016 määrusega PPA Lõuna Prefektuuri avalduse F.J-i suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata.
8. F.J on tasunud 25 euro kaupa ära 200 eurot trahvisummast, seega tasumata on 100 eurot. Võttes arvesse F.J-i sissetulekuid (lastetoetused, lastele ebaregulaarselt makstav elatis ja peatselt saadav emapalk) ja kohustusi (laste ülalpidamiskohustus ja teised võlgnevused) ja ka asjaolu, et F.J on 5 last (sh 4 alaealist last, üks neist 1-kuune), on ilmne, et F.J ei ole võimalik rahatrahvi tasuda. Vara puudumist kinnitab ka kohtutäituri teade täitmise võimatusest. Ilmselgelt oleks senini tasumata rahatrahvi tasumise korral tõsiselt ohustatud F.J-i ja tema alaealiste laste igapäevane sissetulek. Kohtu hinnangul on veenev F.J-i väide, mille kohaselt puuduvad tal igasugused vahendid rahatrahvi tasumiseks. Seega esinevad alused rahatrahvi edasisest täitmisele pööramisest loobumiseks

§ 2, Kr

MS § 418 lg 1 p 2 kohaselt. 7. Kuna F.J on kõigest 1-kuune laps, ei ole tema puhul võimalik ka rahatrahvi asendamine arestiga. Seega on välistatud nii väikese lapse kõrvalt asenduskaristusena aresti kandmine, samuti üldkasuliku töö tegemine. Seega jättis kohus PPA Lõuna Prefektuuri taotluse

§ 211lg 3 alusel rahuldamata.

1. 28.02.2017 saabus kohtusse kohtutäitur I. Kalmeti kiri, mille kohaselt ei ole politsei loobunud trahvi sissenõudmisest. Kui kohus soovib, et trahvi sissenõudmine tuleb lõpetada enne aegumistähtaja saabumist, peab see olema kohtumäärusesse märgitud.
2. 01.03.2017 tegi Tartu Maakohus ebaselguse lahendamise kohtumääruses ning täiendas 21.12.2016 määruse resolutsiooni järgnevaga: „Loobuda F.J-ilt väärteoasjas nr 2490,15,000818 tasumata rahatrahvi sissenõudmisest“. 10.

§ 212

lg 1 sätestab muuhulgas, et käesolevas peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pööranud maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. 11. Kohus pidas 21.12.2016 määrusega rahatrahvi tasumata osa jätkuvat sissenõudmist põhjendamatuks, kuid ei märkinud seda määruse resolutsioonis, seega kohus pidas vajalikuks 01.03.2017 määrusega ebaselgus lahendada. Nimelt on kohus juba 21.12.2016 määruses asunud seisukohale, et F.J-ilt edasine rahatrahvi sissenõudmine ei ole põhjendatud

§ 2ja Kr

MS § 418 lg 1 p 2 alusel. Esitatud määruskaebus

1. Tartu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri politseimajor Üllar Sõmera, kes palub Tartu Maakohtu määruse tühistamist ning saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks.
2. Kohtuvälise menetlejana määras Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur F.J-ile karistuseks rahatrahvi.

§ 202

lg 1 kohaselt on rahatrahvi täitmisele pööramise õigus ja kohustus kohtuvälisel menetlejal. PPA edastas rahatrahvi täitemenetlusse 24.08.2016 ning kohtutäitur I. Kalmet algatas täitemenetluse. Seega on vaidlusalune karistusotsus juba täitmisele pööratud. 14. Maakohus on aga 01.03.2017 määruses otsustanud loobuda F.J-ilt tasumata rahatrahvi sissenõudmisest. Kaebaja hinnangul ei ole KrMS § 418 kohtu poolt kohaldatav, kuna kohus ei ole karistuse täitmisele pööraja. Väärteoasjas tehtud karistusotsuse täitmisele pööramine on ammendavalt reguleeritud

-s, mistõttu ei ole KrMS regulatsioon kohaldatav. Kohtuväline menetleja on karistusotsuse juba täitmisele pööranud ning täitmiskohtunikul on pädevus otsustada rahvatrahvi asendamise, mitte aga F.J-ilt tasumata rahatrahvi sissenõudmisest loobumise üle. 2 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide ja esitatud määruskaebusega, leiab, et Tartu Maakohtu
2. märtsi 2017 määrus tuleb jätta muutmata.
3. Kaebaja hinnangul ei olnud maakohtul pädevust otsustada tasumata rahatrahvi sissenõudmisest loobumise üle.

§ 202

lg 1 kohaselt on rahatrahvi täitmisele pööramise õigus ja kohustus kohtuvälisel menetlejal, kohus aga ei ole karistuse täitmisele pöörajaks. Seega ei ole kohaldatav KrMS § 418 regulatsioon. Väärteoasjas tehtud karistusotsuse täitmisele pööramine on ammendavalt reguleeritud

-s, mistõttu ei ole KrMS regulatsioon kohaldatav. 17. Ringkonnakohus jääb maakohtu toodud põhjenduste juurde. Maakohus on õigesti tuvastanud, et väärteomenetluse seadustik ei reguleeri rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumist. Seega tuleb analoogia korras kohaldada KrMS § 418 regulatsiooni. Kohus on ka õigesti viidanud

§-le 2, mille kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Asjaolu, et

§ 202

lg 1 järgi oli rahatrahvi täitmisele pööramise õigus ja kohustus kohtuvälisel menetlejal, on küll õige, kuid kaebaja on jõudnud ekslikule arusaamale, mille kohaselt ei ole kohtul pädevust otsustada rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumist. Käesolevas asjas algatati täitemenetlus pärast kohtuvälise menetleja otsuse jõustumist ning sellega pöörati rahatrahv täitmisele. Kuna F.J ei tasunud ka täitemenetluses trahvisummat 100 euro ulatuses, tuli kohtuväline menetleja taotlusega kohtusse, et kohaldada asenduskaristust

§ 211mõttes.

Maakohus, võttes arvesse F.J iseloomustavaid andmeid (alaealised lapsed, elatise suuruse vähesus), leidis, et asenduskaristuse kohaldamine ei ole mõistlik ja põhjendatud ning samuti otsustas loobuda ülejäänud trahvisumma sissenõudmisest. Ringkonakohus on seisukohal, et kohtul oli õigus omaalgatuslikult oportuniteedipõhimõttel rahalise karistuse täitmisest loobuda. Käesoleval juhul on maakohus KrMS § 418 lg 1 p 2 alusel loobunud rahatrahvi sissenõudmisest, kuna seni tasumata rahatrahvi tasumisel on tõsiselt ohustatud F.J-i ja tema alaealiste laste igapäevane toimetulek. Seega oli rahatrahvi sissenõudmisest loobumine maakohtu poolt nii menetlusõiguslikult kui ka sisuliselt põhjendatud. 18. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 194

ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri politseimajori Ü. Sõmera määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. /allkiri/ Maarika Kuusk Kohtunik 3 3