MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati R.N-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud.
kuni 14.11.2011.a. so 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, ärakandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust.
lg 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.02.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. R.N-i suhtes kohaldati kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvatakse alates 19.04.2012.a. R.N on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Väärteokorras on teda karistatud viiel korral. R.N kannab käesolevat karistust varguse ja võõra dokumendi kuritarvitamise eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kuritegude kavandamise ja ettevalmistamise muster on kordunud. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 7 kuud ja kanda jääb veel 1 aasta 4 kuud vangistust. Kinnipeetav omandab keevitaja eriala. Ta on omandanud riigikeele sissejuhatava osa ja A2 taseme, käesoleval hetkel omandab B1 riigikeele taset. Kinnipeetav oskab suhelda riigikeeles. Kinnipeetav on läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammid EQUIP ja Eluviisitreening, ta on alustanud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening läbimist. Tööle ei ole kinnipeetav asunud, kuna ta omandab eriala. Kinnipeetaval R.N on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust (valdavalt on karistused määratud keelatud esemete omamise eest). Kriminaalhooldusametniku sõnul asub kinnipeetav võimaliku vabanemise korral elama aadressile xxxx emale A-Ž Ale kuuluvasse ühetoalisse korterisse. Korteris elab lisaks isiku emale ka õde V A, kes on alaealine. Kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks andis isiku ema A-Ž A. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks täidetud. Kinnipeetav õppis Ranniku Gümnaasiumis. Põhja-Tallinna Valitsuse alaealiste komisjoni otsusega suunati ta käitumishäirete tõttu õppima Tapa Erikooli (oli seal 1 aasta ja 3 kuud), kust korraliku käitumise eest läks tagasi Ranniku Gümnaasiumisse, kus lõpetas 8 klassi. Kinnipeetav on töötanud firmas BSRZ transiit töölepingu alusel (10 päeva) ja väidetavalt suulise kokkuleppe alusel ehitusel. Isik oli töötu ja ka töötuna arvel, kuid aktiivselt tööd ei otsinud. Isiku sõnul toetas teda materiaalselt ema, samuti oli abiks väidetavatest juhutöödest saadud tulu. Enamuse vajaminevast isik varastas. Täitis’e andmetel on kinnipeetaval likvideerimata võlgnevusi. Võimaliku vabanemise korral isikul kindel töökoht puudub. Kriminaalhooldusametniku sõnul on isikul vend M, kes elab omaette ja õde V, kes on alaealine ja elab koos emaga. Isiku ema on nõus isikut toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Suhted päritoluperekonnaga on rahuldavad. Isiku vend on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud ja 3 narkosõltlased. Isik on mõjutatav teiste isikute poolt, ta ei arvesta tagajärgedega. R.N-i sõnul tarvitab ta alkoholi mõõdukalt. Varasemalt on esinenud agressiivset käitumist joobeseisundis. Kinnipeetava sõnul tarbis ta sünteetilisi opiaate (valge hiinlane, fentanüül) ajavahemikul märts-august 2010.a, hilisemat tarbimist eitab. Kinnipeetava vend Milan on narkosõltlane. Kuriteod on toime pandud alkoholi- ja narkojoobes. Kinnipeetav ei pea oma sõnul kuritegelikku käitumist õigeks. Ametnikega suhtlemist püüab ta viia miinimumini. Kinnipeetav ei eita kriminaalhoolduse vajalikkust, kuid kriminaalhoolduse nõudeid ei täitnud. Väidetavalt on kinnipeetav motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekalt, samas toimepandud varasema kuriteo – röövimise episoodis ta oma süüd ei tunnista, pannes toime uue kuriteo. Kinnipeetav on käitumiselt impulsiivne, keskendudes hetkevajadustele. Kinnipeetav tunnistab oma probleeme, kuid väldib nendega tegelemist. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 70% (kõrge risk), vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51% (kõrge risk). Viru Vangla ei toeta R.N-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Riskihindamisest saadud tulemus näitab, et vägivaldsete kuritegude sooritamise risk on liialt kõrge ning ühiskonna liikmete turvalisuse tagamiseks ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine soovituslik. Juhul, kui kohus otsustab vabastada R.N-i tingimisi ennetähtaegselt, elektroonilise valve kohaldamisega, siis uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,9 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata kuus kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et vestlusest kinnipeetava ema A-Ž A ilmnes, et perekond saab kasutada ka elukohta aadressil xxxx, mis kuulub sugulasele. Harju Maakohtu 03.02.2011 otsusega kohaldati R.N-i suhtes kolme aastast katseaega, kuid R.N ei täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust ega ilmunud „Viha ohjamise“ sotsiaalprogrammi, mistõttu pöörati Harju Maakohtu 15.11.2011 määrusega karistus täitmisele. Lisaks ilmnes, et katseajal sooritas isik uue kuriteo. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse, elektroonilise järelevalve pikkuseks võiks olla 6 kuud. R.N ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav tunnistas, et ta ei mõelnud, mis järgneb tema sellisele käitumisele. Tal ei ole vabaduses garanteeritud töökohta, kuid tal on koolis jäänud õppida veel 4 kuud ja peale kooli lõpetamist on tal garanteeritud töökoht keevitajana. Kinnipeetav tunnistas, et alkoholi- ja narkosõltuvus on seganud kogu tema elu. Ta on eemale tõmbunud oma vanast seltskonnast. Tema vend oli narkosõltlane, kuid nüüd on temaga kõik korras. Kinnipeetav tahaks edasi elada normaalselt. Prokuröri abi Elle Karm on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa R.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 04.11.2013 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib järgnevat. R.N-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja reaalset vangistust kannab teist korda. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 03.02.2011 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust 4 osaliselt vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ja pannes toime katseajal uusi tahtlikke varavastaseid ja avaliku usalduse vastaseid kuritegusid. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangistuses on R.N-ile määratud viis distsiplinaarkaristust, neist kehtiv on vähemalt üks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Arvestades ühiskonna ootusi ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord kuni 16.04.2015, s.o karistusaja lõpuni suudab selle läbida nõuetekohaselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistuse eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 70 % (kõrge risk). Lisaks sellele ei pea prokuratuur õigeks ja põhjendatuks vabastada kinnipeetav ühe ja sama karistuse kandmisest teistkordselt. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta R.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu R.N ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 2-l korral kriminaalkorras karistatud (sealhulgas esimese raskusastme kuriteo toimepanemise eest), reaalset vanglakaristust kannab ta samuti teist korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, sest karistatud on teda valdavalt varavastaste kuritegude eest, soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine. Käesoleval ajal kannab R.N karistust katseajal toimepandud uute tahtlike kuritegude eest, mistõttu viimase kohtuotsusega karistuse mõistmisel kuulusid kohaldamisele KarS § 65 lg 2 sätted. Harju Maakohtu 03.02.2011 otsusega jäeti 3 aastat vangistust tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga, kuid R.N ei täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust ega ilmunud „Viha ohjamise“ sotsiaalprogrammi, mistõttu Harju Maakohtu 15.11.2011 määrusega pöörati karistus täitmisele. Eeltoodu näitab seda, et varasem osaliselt täitmisele pööratud karistus (nn šokivangistus 6 kuud) ega ka ülejäänud karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine käitumiskontrollile allutamisega ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on toime pandud 5 materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Vangistuse kandmise ajal on R.N distsiplinaarkorras karistatud. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on R.N-i puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 70% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%, mis on mõlemal juhul kõrge risk ja millest tulenevalt Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral ja sõltuvusaineid tarvitades, samuti suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et R.N-i suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.