Obsah (4)

§ 424§ 68§ 73§ 56

1-12-8267 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja 27. septembril 2012.a. Tallinnas 1-12-8267 (12230110535)

§ 424

järgi , isikukood XXX, kodakondsus: E.K määratlemata; emakeel : vene keel ; keskharidusega; töökoht: ei tööta; elukoht Xxx, varem kriminaalkorras karistamata elukohast lahkumise keeld alates 04.08.2012, kinni peetud 03.08.2012 Merike Allikmäe Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4,5, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313;

§ - dest 56 lg 1 Süüdi tunnistada E.K

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada 3 kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel lugeda E.K eelvangistuses viibitud aeg 03.08.2012 kuni 04.08.2012, s.o 2 päev karistuse hulka ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1,3 alusel E.K-le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 27.09.2012.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista E.K-lt KrMS § 175 lg 1 p 4,5,9 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 76.80 eurot, toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 435 eurot, kokku 512.25 eurot riigituludesse , millest KrMS § 180 lg 3 alusel kuulub E.K tasumisele 100 eurot, ülejäänud osa 412.25 eurot jätta riigi kanda. Väljamõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt „E.K sundraha 1-12-8267“, „E.K menetluskulu 1-12-8267 “ Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU E.K on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 03.08.
2. a. kella 14.50 ajal Harjumaal Tallinnas K. Kärberi tn 18 maja juures, mootorsõidukit SAAB 900 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 083 mg/l ± 0,07 mg/l (lõplik tulemus 0,76 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus E.K liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega E.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 30.08.2012.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paal , süüdistatav E.K ja tema kaitsja Merike Allikmäe kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava E.K karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud.

§ 68lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 03.-04.08.2012.a., s.o.

2 päeva karistusaja hulka mõistes E.K´ile lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 28 päeva. Vastavalt

§ 73

lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui E.K ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav E.K ja tema kaitsja Merike Allikmäe nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale E.K-le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on E.K kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 435 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest ning tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest , samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 27. septembril 2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav E.K tunnistas end

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega, kaitsja advokaat Merike Allikmäe jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja prokuröri abi Urmo Paal taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava E.K selgitused, kaitsja Merike Allikmäe ja prokuröri abi Urmo Paali arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav E.K on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav E.K on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et E.K tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb 3 temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole E.K poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning E.K-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt

§ 424järgi.

Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt E.K-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest, tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest ja sundraha riigituludesse, kuid arvestades E.K majanduslikku olukorda jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Helve Särgava Kohtunik 4