KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 18.11.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 09.11.2015 koht Kohtuasja number 1-10-15276 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Z.P-le katseaeg alates käes oleva kohtumääruse jõustumisest kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 14.06.2017 ning katseajaks allutada Z.P kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Z.P katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks; 1 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1, 4, 7, 9 alusel Kohaldada Z.P suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 2 järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast töötuna arvele 2 nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalse taustaga isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt loa andnud.

§ 751

lg 3 p 2 määrata Z.P elektroonilise valve pikkuseks 6 (kuus) kuud.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Määrata Z.P kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Z.P tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Z.P-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 28.11.2013 otsusega nr 1-10-15276 tunnistati Z.P süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistusaja alguseks 14.06.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud üks kord ning vanglakaristust kannab ta esimest korda. Karistust kannab röövimise eest, mis on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega. Kuriteo ajendiks on rahalise kasu saamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, alates 17.04.2015 viibib kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. Ta on läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu ja sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, ta omandas Viru Vanglas keskhariduse ja on olnud hõivatud vangla majandustöödel. Alates 01.06.2015 töötab kinnipeetav väljaspool vanglat xxxx abitöölisena. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 2 Vabanemisjärgselt soovib isik asuda elama aadressile xxxx. Tegu on kahe pere elamuga, kinnipeetava vanematele kuuluvas majaosas asub 5 tuba. Eluase on püsiv ja vastab elektroonilise valve tingimustele. Kinnipeetava vanemad on mõlemad andnud oma nõusoleku Z.P nende juurde elama asumiseks ja ka elektroonilise valve paigaldamiseks elamispinnale. Kinnipeetav omandas Viru Vanglas keskhariduse ning soovib vabanemisel jätkata õpinguid Lääne-Viru Kõrgkoolis ärijuhtimise erialal. Isik on varasemalt suvistel koolivaheaegadel töötanud mitteametlikult, kuna ta oli alaealine, siis oli vanemate ülalpidamisel. Vabanemisel on isikule garanteeritud kindel töökoht xxxx xxx. Hetkel töötab väljaspool vanglat xxxx, ettevõte soovib temaga töösuhet jätkata. Seisuga 24.09.2015 puuduvad isikul tasumata võlanõuded ning vabanemisfondis on 1170 eurot. Kinnipeetava lähedasteks on ema T L, isa G M ja vend H M, kes elab ja töötab xxxx. Ema sõnul on omavahelised suhted head ja toetavad, suheldakse telefoni ja kirjateel, samuti lühiajaliste väljasõitude raames. Kinnipeetaval on koguaeg olnud vanemate toetus. Vabaduses kuulus tema suhtlusringi mõni kuritegeliku minevikuga isik, kuid nendega ta enam väidetavalt ei suhtle. Ta ei suhtle ka oma kuriteokaaslase K. T. Toimepandud kuritegu näitab, et isik ei ole mõjutatav, pigem mõjutab ise teisi. Isik tunnistab, et ta on tarvitanud alkoholi, kuid mitte tihti ja mitte suurtes kogustes. Alkoholijoobes kuritegusid sooritanud ei ole, kuid on mõned korrad karistatud alkoholiseaduse järgi rahatrahviga. Isik tunnistab, et on 16-aastasena paar korda tarvitanud narkootikume, kuid mitte rohkem. Kuriteo toimepanemiseks muretses isik kohtuotsuse kohaselt amfetamiini, kuid väidab, et muretses seda K. T jaoks, et ta tuleks kaasosaliseks. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole isikul sõltuvust diagnoositud. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus, mis ei takista teda elamast täisväärtuslikku elu. Ise hindab oma tervislikku seisundit heaks. Kinnipeetav ei ole üldiselt vägivaldne, kuid kuritegu on toimepandud vägivallaga. Isik on väidetavalt teinud vanglas korrektiive ning soovib edaspidi vältida kuritegelikke eluviise. Oma tuleviku suhtes on optimistlik, eesmärgiks on astuda kõrgkooli ja võimalusel ka samal ajal töötada. Kinnipeetav ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga, kuid tema suhtumine ühiskonda ei ole siiani olnud väga seaduskuulekas, arvestades tema korduvat karistatust väärtegude eest ja sooritatud kuritegu. Kriminaalhooldusesse suhtub isik positiivselt, ta tunnistab oma süüd ja on valmis muutuma. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 18%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul 26%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav on nõus ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Vangla teeb ettepaneku määrata Z.P-le katseaeg ja käitumiskontroll kuni 14.06.
2. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas 1 , 4, 7, 9 sätestatud lisakohustused. määrata Z.P-le KarS § 75 lg 2 p-des 2, 2 Elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks teeb vangla ettepaneku 6 kuud alates seadme keha külge paigaldamise päevast. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ja arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Prokurör märgib, et kinnipeetava käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid – kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, keskhariduse omandamine, sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ aktiivne osalemine, majandustöödel ning väljaspool vanglat töötamine jm, mis viitavad sellele, et kinnipeetav on 3 teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Uue kuriteo toimepanemise riske saab vähendada süüdimõistetu allutamisega kriminaalhooldusele ja elektroonilise valve kohaldamisega, mis piiravad oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Prokurör lisab, et ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas karistusaja lõpuni. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Z.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Maakohtu istung 09.11.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et kahetseb toimepandut ning mõistab hukka seda, mida ta alaealisena tegi. Praeguseks on ta 23-aastane, ta on teinud omad järeldused, lõpetanud keskkooli ning tal on võimalus kooli kõrvalt tööl käia. Tal on olemas pere toetus nii materiaalselt kui moraalselt. Ta on lugenud palju raamatuid ja käib tööl. Edaspidi soovib ta elada seaduskuulekalt. Ta kinnitab, et suudab täita kõiki kriminaalhooldaja poolt esitatavaid nõudeid, kriminaalse taustaga inimestega ta enam ei suhtle ega soovigi suhtlema hakata. Suhtlusvõrgustikku kuuluvad vanemad, sugulased ja tuttavad. Pika aja jooksul vangistuses on ta mõistnud, et käitus valesti ning suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Kaitsja seisukoht Kaitsja seisukoht ühtib prokuratuuri ja vangla seisukohaga. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu poolt ärakantud karistus on igati karistuse eesmärke täitev. On näha, et inimene on muutunud võrreldes ajaga, millal ta vanglasse sattus. Isik suudab täita käitumiskontrolli nõudeid, seda näitab distsiplinaarkaristuste puudumine ja see, et ta viibib avavanglas. Kaitsja juhib tähelepanu, et isikut on karistatud üks kord ja seda reaalse vangistusega. Kuriteo toimepanemise ajal oli ta alaealine, seega saab tema puhul öelda, et tegu oli nooruse rumalusega. Tal on olnud piisavalt aega, et järele mõelda ning abi on olnud sotsiaalprogrammidest, mille ta on täielikult läbinud. Lisaks on ta omandanud keskhariduse ja töötanud xxxx, kus teda iseloomustatakse hea töötajana. Tal on plaanid tulevikuks, ta soovib jätkata õpinguid ärijuhtimise erialal ning tal on olemas kindel töökoht xxxx. Isiku tihe suhtlus vanematega ja nende juurde elama asumine on oluline resotsialiseerumise kulgemisel. Positiivne on, et isikul ei ole probleeme alkoholi ja narkootikumidega. Kaitsja leiab, et on oluline, et kinnipeetav mõistab oma kunagise käitumise hukka, tunnistab oma süüd ja tahab elada õiguskuulekat elu. Ta leiab, et isikut saab usaldada ning talle tuleks anda võimalus näidata, et ta suudab elada õiguskuulekalt. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetav kannab karistust esimese astme varavastase süüteo eest. Kohtu hinnangul kaaluvad käesoleval juhul Z.P ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud üle vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. 4 Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht oma vanemate juures, aadressil xxxx. Vanematega on isikul suhted head ja toetavad, vanemad on nõus poega vajadusel ka majanduslikult toetama. Samuti on isikule garanteeritud töökoht xxxx, mis soodustab isiku majanduslikku toimetulekut. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda, lisaks on ta olnud tööga hõivatud väljaspool vanglat. Kohtu hinnangul nähtub sellest, et isik on motiveeritud tegema pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kinnipeetav on läbinud vanglas sotsiaalprogrammid ning tal on kindlad eesmärgid oma tulevikuks. Kohus leiab, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 18% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Z.P-le lisakohustuste panemisega. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Z.P vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega kriminaalhooldusele ning määrates Z.P-le kuni katseaja lõpuni, s.o kuni 14.06.2017, KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 9 sätestatud lisakohustused.

§ 751lg 3 p-le 2 määrab kohus elektroonilise valve kohaldamise pikkuseks 6 kuud.

Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5