Obsah (9)

§ 238§ 173§ 126§ 318§ 189§ 387§ 37§ 180§ 313

1-16-5635 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-5635 (16231600220) Kohtukoosseis Märt Toming Kohtuistu

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada Z.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Z.L-ile mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 1 aasta ja 2 kuud Z.L-i suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Z.L temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 1 4. 5. 6. 7. 8. 9. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Z.L-ile määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14.12.2016. Z.L-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Z.L-ilt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1, lg 2, 3; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 176 lg 1 p 2; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; - sundtoomise kulu 18 (kaheksateist) eurot ja 70 (seitsekümmend) senti; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot, s.o kokku 216 (kakssada kuusteist) eurot; s.o kokku menetluskulu 879 (kaheksasada seitsekümmend üheksa) eurot ja 70 (seitsekümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Z.L , 1-16-5635, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Z.L-ile tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu XXXXesitatud tsiviilhagi 200 (kakssada) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Z.L-ilt XXXXkasuks 200 eurot, mis tuleb hüvitada XXXXNordea panga arveldusarvele nr XXXXXXXXX, märkides selgitusena „Z.L, 1-16-5635, tsiviilhagi hüvitamine”. Kannatanu XXXXesitatud tsiviilhagi 503 (viissada kolm) euro ja 20 (kakskümmend) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Z.L-ilt XXXXkasuks 503,20 eurot, mis tuleb hüvitada XXXXAS SEB Panga arveldusarvele nr XXXXXXXXXX, märkides selgitusena „Z.L, 116-5635, tsiviilhagi hüvitamine”. Asitõend: 1 DVD-plaat Tallinnas, Paldiski mnt 44 asuva Statoil teenindusjaama turvakaamerate salvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures (toimiku tagakaanel) jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 2 KRIMINAALASJA KOHTULIKU UURIMISEGA KOHUS TUVASTAS: Z.L’i süüdistatakse selles, et tema, varalise kasu saamise eesmärgil, andmete ebaseadusliku sisestamisega pangaautomaati, et saada juurdepääs võõrale arvelduskontole ning omaniku nõusolekuta käivitada andmete töötlusprotsess kontol oleva võõra varaga toimingute tegemiseks, ning saanud ligipääsu ebaseaduslikul teel kannatanu pangakaardiga seotud pangakontole, teades kannatanu pangakaardi PIN-koodi, sisestas 12.12.2015.a. kell 07.45.14 Tallinnas, aadressil Sõle 51 asuvasse pangaautomaati HAN00433 kannatanu XXXX kuuluva pangakaardi ning sisestades kaardi PIN-koodi, võttis pangakontolt sularaha summas 500 eurot, tekitades sellega XXXXvaralist kahju. 12.12.2015.a. kell 07.45.52 Tallinnas, aadressil Sõle 51 asuvasse pangaautomaati HAN00433 kannatanu XXXXkuuluva pangakaardi ning sisestades kaardi PIN-koodi, võttis pangakontolt sularaha summas 500 eurot, tekitades sellega XXXXvaralist kahju. 12.12.2015.a. kell 07.46.20 Tallinnas, aadressil Sõle 51 asuvasse pangaautomaati HAN00433 kannatanu XXXXkuuluva pangakaardi ning sisestades kaardi PIN-koodi, proovis võtta pangakontolt sularaha 500 eurot, kuid pangaarvel puudusid vabad vahendid. 12.12.2015.a. kell 07.46.33 Tallinnas, aadressil Sõle 51 asuvasse pangaautomaati HAN00433 kannatanu XXXXkuuluva pangakaardi ning sisestades kaardi PIN-koodi, proovis võtta pangakontolt sularaha 300 eurot, kuid pangaarvel puudusid vabad vahendid 12.12.2015.a. kell 08.22.45 Tallinnas, Endla 43 asuvasse pangaautomaati HAN00062, kannatanu XXXXkuuluva pangakaardi ning sisestades kaardi PIN-koodi, proovis võtta pangakontolt sularaha sularaha 500 eurot, kuid pangaarvel puudusid vabad vahendid. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud arvutikelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil, andmete ebaseadusliku sisestamisega pangaautomaati, et saada juurdepääs võõrale arvelduskontole ning omaniku nõusolekuta käivitada andmete töötlusprotsess kontol oleva varaga toimingute tegemiseks, ning saanud ligipääsu ebaseaduslikul teel kannatanu pangakaardiga seotud pangakontole, teades kannatanu pangakaardi PIN-koodi, sisestas 12.02.2016 kell 07.58 Tallinnas, aadressil Paldiski mnt 44 asuvasse pangaautomaati ATM00034 kannatanu XXXXkuuluva pangakaardi ning sisestades kaardi PIN-koodi, võttis pangakontolt sularaha summas 500 eurot, tekitades sellega XXXXvaralist kahju. Seega Z.L, olles isikuks, kes on varem toime pannud arvutikelmuse, teisele isikule varalise kahju tekitamisega arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, pani toime KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavtest kuritegudest süüdi esimeses episoodis. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, tunnistas esitatud tsiviilhagisid. Kohtuistungil süüdistatavana ülekuulamisel selgitas, et teises episoodis oli kannatanu tal külas, hiljem hommikul läksid bussiga ära. Kannatanult pangakaarti ei võtnud ja pangakaardiga sularaha kannatanu pangakontolt ei ole samuti võtnud. Lahkusid kannatanuga tema juurest kella 7.30 või 8.00 ajal. Võttis kannatanu taskust 100 eurot, kuid kaarti ei võtnud. Eelnevalt kohtusid linnas Hesburgeri juures, edasi läksid tema juurde, enne veel MsDonalds´isse ja Statoili, seejärel tema juurde. See oli öösel kella 2-3 ajal. McDonaldsist võtsid süüa, tema juures sõid ja heitsid magama. Hommikul lahkusid 7.30 ajal bussiga kas nr 32 või 33, võis olla ka nr 48ga. Bussi peale läksid Nisu peatuses, tema väljus järgmises, kas Kolde pst-l või ülejärgmises, Ädalas, kannatanu sõitis edasi. Temal kesklinna sõita ei olnud vaja. Läks bussi peale, et suitsu teha ja kannatanu ära saata. Mingit vestlust ei olnud. Kohtueelsel menetlusel kui üle kuulati, siis oli kaks episoodi ja rääkis pangakaardist esimese episoodi osas, mida tunnistas. Ülekuulamisel ütles, et ei ole teises episoodis 500 eurot välja võtnud. Esimest episoodi tunnistas, teises ei võtnud. Ei ole nõus, et teises episoodis võttis kaardiga raha. 3 Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud esimese episoodi osas, süüdistatav tunnistab end süüdi, tõendid toetavad. Teise episoodi osas on süüdistatava ütlused väidetava raha väljavõtmise kohta, mida ta kohtus eitab. Rohkem tõendeid ei ole. Sel juhul ka kvalifikatsioon muutuks lõikeks

1. Esimese episoodi raha väljavõtmist saab hinnata ühe teona, mitte korduva episoodina. Süüdistatav on nõus lühimenetlusega, mille puhul võetakse karistusest maha üks kolmandik ja ei näe võimalust muul viisil süüdistatava õigusi paremini kaitsta. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü osalise tunnistamise, samuti kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 12.12.2015 episood Kohus leiab, et 12.12.2015.a. kella 07.45.14 ja kella 07.45.52 paiku Tallinnas, aadressil Sõle 51 asuvast HAN00433 pangaautomaadist XXXXpangakaardiga sularaha summas kokku 1000 euro välja võtmine, samuti kella 07.46.20 ja kella 07.46.33 paiku XXXXpangakaardiga sularaha summades 500 eurot ja 300 euro ning 12.12.2015.a. kell 08.22.45 Tallinnas, Endla 43 asuvast pangaautomaadist HAN00062, kannatanu XXXXkuuluva pangakaardiga sularaha 500 eurot välja võtmise proovimine Z.L-i poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXXXütluste kohaselt (tl 4-6) 12.12.2015 kell 7.00 paiku väljus ta Tallinnas, SuurKarja 18 asuvast Taco Expressist, kus tema juurde tuli naisterahvas, kellega koos suunduti esmalt Sõle ja Paldiski mnt ristmikul olevasse Statoili teenindusjaama, kus ta võttis sularahaautomaadist raha ning ostis suitsu. Rohkem ta kaardiga tehinguid ei teinud. Rahakotis oma pangakaardi PIN-koode ei hoia. Naisterahvaga koos suunduti korterisse, kus veedeti ühiselt aega ning koos ka väljuti korterist ning liiguti edasi erisuundades. Enda maja juurde jõudes, tahtes tasuda taksoarvet, avastas ta, et tema rahakotis ei ole pangakaarti. Sulges koheselt pangakaardi. 12.12.2015 kell 15.00-16.00 paiku ärgates kontrollis ta oma kontot ning selgus, et see oli peaaegu tühi. Konto väljavõttest nähtus, et 12.12.2015 kell 7.45 oli Swedbank sularahaautomaadist asukohaga Sõle 51 võetud välja sularaha 2×500 eurot, kokku 1000 eurot. Samuti üritati samal kuupäeval ebaõnnestunult välja võtta sularaha kolmel korral: kell 07.46 summat 300 eurot ja 500 eurot sularaha automaadist asukohaga Sõle 51 ja kell 8.22 üritati võtta summat 500 eurot sularahaautomaadist asukohaga Endla
2. Ka Nordea Bank AB Eesti filiaali tõendist (tl 15) nähtuvad XXXXnimel oleva pangakaardiga tehtud tehingud 12.12.2015: kell 07.45.14 summas 500 eurot Sõle 51 HAN00433 ATM; kell 07.45.52 summas 500 eurot Sõle 51 HAN00433 ATM. Üritatud ebaõnnestunilt välja võtta sularaha: kell 07.46.20 summas 500 eurot Sõle 51 HAN00433 ATM; kell 07.45.33 summas 300 eurot Sõle 51 HAN00433 ATM; kell 08.22.45 summas 500 eurot Endla 43 HAN00062 ATM. Kaart suleti Nordea panga poolt 12.12.2015 kell 8.
3. Swedbank AS 05.01.2016 vastuskirjast koos fotoga isikust, kes kasutas 12.12.2015 Sõle 51 asuvas sularahaautomaadis XXXXnimel olevat pangakaarti (tl 21-22) ja Swedbank AS 11.01.2016 vastuskirjast koos fotoga isikust, kes kasutas 12.12.2015 kell 8.25 Endla 43 asuvas sularahaautomaadis XXXXnimel olevat pangakaarti (tl 23-25), nähtub, et pangakaarti ei kasutanud Ragnar Bender, vaid naisterahvas (Z.L). 4 Lisaks eeltoodud tõenditele tunnistab Z.L kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (tl 31-34) oma süüd. Tutvus 12.12.2015 hommikul 6 paiku Taco Expressi ees meesterahvaga, kellele ta end pakkus. Sõitsid tema juurde XXXX. Käisid enne läbi Statoilist, kust mees ostis suitsu ja võttis automaadist sularaha. Tema seisis samal ajal mehe kõrval. Edasi läksid koos korterisse, kus ta võttis mehe rahakotist pangakaardi. Hiljem lahkusid koos korterist ja tema sõitis Sõle 51 pangaautomaadi juurde, kust võttis kaks korda 500 eurot. Hiljem proovis veel mitu korda raha välja võtta, aga see ei õnnestunud. Kahetseb tehtut ja soovib kahju hüvitada. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastamist leidnud, et süüdistatav võttis XXXXpangakaardiga, mille PIN-koodi sai ta teada juba eelnevalt, 12.12.2015.a. kell 07.45.14 ja kell 07.45.52 Tallinnas, aadressil Sõle 51 asuvast pangaautomaadist kaks korda 500 eurot. Seega tekitati kannatanule kahju kokku summas 1000 eurot. Samuti proovis süüdistatav sama pangakaardiga kella 07.46.20 ja kella 07.46.33 paiku välja võtta sularaha summades 500 eurot ja 300 eurot ning 12.12.2015.a. kell 08.22.45 Tallinnas, Endla 43 asuvast pangaautomaadist sularaha 500 eurot, aga pangaarvel puudusid vabad vahendid. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles valdaja tahte vastaselt ja seega õigusvastaselt, saanud enda kasutusse teise isiku pangakaardi ja teades pangakaardi kasutamiseks vajaliku numbrilist koodi, sisenes konto valdaja ja panga tahte vastaselt konto valdaja pangakontole. Selleks sisestas ta arvutiprogrammi ebaseaduslikult andmeid, sekkudes sellisel viisil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ning sai sellise käitumise läbi varalist kasu summas 1000 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju summas 1000 eurot. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. 12.02.2016 episood Kohus leiab, et 12.02.2016 kell 07.58 paiku Tallinnas, aadressil Paldiski mnt 44 asuva ATM00034 pangaautomaadist XXXXpangakaardiga sularaha summas 500 eurot välja võtmine Z.L-i poolt on tõendatud kannatanu ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXXXütluste kohaselt (tl 40-42; 52-54; 57-58) 12.02.2016 Tallinna kesklinnas, ööklubi Hollywood eest istuti taksosse ning sõideti koos tundmatu naisterahvaga Sõle tänaval asuvasse McDonalds söögikohta, kus ta sooritas ostu autoteeninduse luugist ning maksis enda pangakaardiga. Edasi suunduti Statoili tanklasse aadressil Tallinn, Paldiski mnt
4. Statoil teenindusjaamast ostis ta naisterahvale erinevaid asju, mille eest tasus taaskord enda pangakaardiga. Maksmise ajal seisis naisterahvas tema seljataga või kõrval. Pangakaardi kood on tal peas, kirjas seda kusagil ei ole. Kuna tal rahakotti kaasas ei olnud, pani ta pangakaardi pükste taskusse, kus oli ka sularaha, umbes 100 eurot. Edasi suunduti taksoga Sõle tänavale. Edasise kohta mälupilt puudub, hommikul ärkas võõras korteris kell 06.50, riietumisel avastas ta, et pangakaarti ei ole, eeldas, et on selle kusagile kaotanud. Koos naisterahvaga väljuti korterist ning ta sõitis bussiga nr 48 kesklinna, sulges pangakaardi. 12.02.2016 õhtul kontrollis ta oma kontot ning tuvastas, et 12.02.2016 kell 03.26 oli sularaha automaadist ATM00034 tema arvelt võetud välja sularaha summas 160 eurot, mille ta võttis sularaha automaadist välja ise ja kell 07.58 samast sularahaautomaadist sularaha summas 500 eurot, mida tema ise välja ei võtnud. Samuti oli pükste taskust kadunud sularaha summas 100 eurot. Ka XXXXkonto väljavõttest AS SEB Pank perioodil 11.01.2016-12.02.2016 (tl 43-44; 55) ja kaarditehingute väljavõttest (tl 45) nähtub, et 12.02.2016 kell 03.26 on sularaha automaadist ATM00034 võetud välja sularaha summas 160 eurot ja kell 07.58 on samast sularahaautomaadist välja võetud sularaha summas 500 eurot. 5 Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles vaadeldakse Tallinnas, Paldiski mnt 44 asuva Statoili Sõle teenindusjaama turvakaamerate salvestist kuupäevast 12.02.2016 (tl 84-116) nähtub, et kannatanu on koos ühe naisterahvaga (Z.L ). Äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga kohaselt tunneb XXXXäratundmiseks esitatud fotodelt fotol nr 2 ära süüdistatava Z.L’i (tl 79-83). Lisaks eeltoodud tõenditele tunnistab süüteo toimepanemist ka Z.L oma kahtlustatavana antud ütlustes (tl 124-127). 12.02.2016 sai Viru tänaval tuttavaks ühe mehega, kellele pakkus ennast. Sõitsid Paldiski mnt 44 asuvasse McDonaldsi drive-in`i, kus meesterahvas ostis pangakaardiga burgeri. Edasi läksid Statoili preservatiive ja pirukaid ostma. Meesterahvas maksis pangakaardiga. Samuti võttis meesterahvas sularahaautomaadist välja sularaha 160 eurot. Edasi mindi korterisse, kus meesterahvas maksis talle 50 eurot intiimteenuse eest. Mingil hetkel võttis meesterahva taskust 100 eurot sularaha ja pangakaardi. Hommikul läksid koos bussi peale. Võttis Ädala peatuse Statoilist varastatud pangakaardiga välja sularaha 500 eurot. Kahetseb tehtut ja soovib kahju kiiresti hüvitada. Kohtuistungil selgitas aga süüdistatav, et ta XXXXtaskust võttis vaid sularaha, kuid pangakaarti ei võtnud. Muus osas kattuvad süüdistatava ütlused kohtueelsel menetlusel antud ütlustega nii öösel toimunu kui ka hommikul lahkumise kohta üksikasjalikult. Kohus peab süüdistatava ütlustest vajalikuks välja tuua seda, et nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtuistungil on süüdistatav selgitanud seda, et lahkus korterist koos kannatanuga, mis riimub ka kannatanu ütlustega. Seejuures riimuvad kannatanu ütlustega süüdistatava ütlused ka selle kohta, et lahkuti bussiga nr
5. Seejuures on kohtueelsel menetlusel nii kannatanu kui süüdistatav selgitanud seda, et süüdistatav väljus bussist Ädala peatuses ning kohtuistungil pidas süüdistatav võimalikuks, et ta väljus kas Kolde pst peatuses või Ädala peatuses. Seejuures on Ädala peatus enne Paldiski mnt 44 asuvat Statoili tanklat, kuhu ongi kõige lähem minna Ädala peatusest, sest buss nr 48 liigub tanklast mööda kesklinna poole. Seejuures on süüdistatav kohtueelsel menetlusel üheselt selgitanud, et ta suundus tanklasse tuttavaga kokku saama ja võttis kannatanu pangakaardiga ka raha välja. Kuigi kohtuistungil on asunud süüdistatav seda eitama, siis leiab kohus, et kuna ülejäänud osas süüdistatava kohtuistungil antud ütlused riimuvad kohtueelsel menetlusel kannatanu ja süüdistatava antud ütlustega üksikasjadeni, siis tuleb kohtuistungil antud süüd eitavad ütlused lugeda ebausaldusväärseteks, kuivõrd need ei riimu muude tõenditega. Kui isegi lähtuda olukorrast, kus süüdistatava ütlused ühe detaili, seejuures kõige olulisema detaili osas on erinevates menetlusstaadiumites diametraalselt erinevad ja võiks tõendite kogumist seetõttu täies ulatuses välja jätta, leiab kohus, et antud juhul tuleb tõendina arvestada süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlustega ja lugeda ebausaldusväärseks süüdistatava kohtuistungil antud süüd eitavad ütlused. Nimelt peab kohus vajalikuks tõendikogumi osas arvestada kaudsete tõenditega, mis kogumis süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlustega annavad tõendikogumile uue kvaliteedi. Kannatanu ütluste kohaselt ärkas ta võõras korteris kell 06.50 ja süüdistatava ütluste kohaselt lahkusid nad korterist bussi peale kell 07.
6. Seejuures sõitsid nad kesklinna suunas ja süüdistatav lahkus bussist Ädala peatuses, mis on bussi liikumise suunda arvestades peatustest Statoili tanklale Paldiski mnt 44 kõige lähemal. Kannatanu pangakaarti kasutades on raha välja võetud kell 07.58, so vähem kui poole tunni möödudes. Lisaks sellele ei olnud kannatanul pangakaardi kasutamiseks vajalikku pin-koodi kuhugi kirjutatud ja ta teadis seda peast. Seega ei saanud keegi temalt ka seda pin-koodi keegi varastada. Samas viibis kannatanu neli tundi varem samas tanklas ja võttis välja sularaha ja tegi ostusid, kasutades pangakaarti. Seejuures on kannatanu märkinud sedagi, et sularaha väljavõtmisel ja kaupluses ostes oli süüdistatav temaga kaasas ja tal tekkis kahtlus, et süüdistatav nägi pin-koodi sisestamist. Asjaolu, et ostusid tehes viibis süüdistatav kannatanu juures, on üheselt näha ka videosalvestiselt. Seega ei saanud kannatanu pangakaardi pin-koodi näha peale süüdistatava mitte keegi. Selline tõendikogum viitab üheselt sellele, et ainult süüdistataval oli võimalus ja huvi kasutada kannatanu pangakaarti ja selle pinkoodi pangaautomaadist raha väljavõtmiseks. Lisaks sellele leiab kohus, et kaudse tõendina saab arvestada ka samas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritud süütegude asjaolude 6 sarnasust, mis näitab tegude toimepanemist sarnase mustri järgi. Seega, eeskätt just tegude toimepanemise viisile tuginevalt saab väita, et mõlema süüks arvatud kuriteo toimepanemises on tuvastatud episoodide toimepanemise sarnasus, so toimepanemise sarnasel viisil, ehk kannatanule intiimvahekorraks ettepaneku tegemine, koos kannatanuga ostude tegemine ja raha väljavõtmine pangaautomaadist, mille käigus saab süüdistatav teada pangakaardi pin-koodi ja seejärel kannatanult pangakaardi varastamine ja teada saadud pin-koodi kasutades kannatanu pangakaardiga sularaha väljavõtmine, mis tõendab süüdistuses märgitud süütegude modus operandi usaldusväärsust. Kuigi kaitsja leidis, et kuna pangaautomaadi salvestust ei ole ja süüdistatava ütlused on omavahel vastuolus, siis on tekkinud kahtlused, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks, leiab kohus, et kriminaalasjas ei ole tuvastatud kõrvaldamata kahtlusi, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks, kuna mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (Riigikohtu otsus 3-1-1-38-11). Käesoleval juhul ei ole tegemist ainult süüdistatava vastuoluliste ütlustega, vaid kriminaalasjas on kogutud piisavalt teisi tõendeid, mis kinnitavad süüdistatava süüd. Seejuures ei suutnud süüdistatav eluliselt usutavalt selgitada ütluste erinevust. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et kui teda kohtueelsel menetlusel üle kuulati, siis ta tunnistas esimest episoodi, kuid teist episoodi mitte. Kriminaalasjas leiduvatest ülekuulamise protokollidest nähtuvalt on süüdistatavat kahtlustatavana üle kuulatud kahel korral kahe kuulise vahega ja kummagi episoodi osas eraldi. Seejuures on ta mõlemal ülekuulamisel andnud süüd tunnistavaid ja üksikasjalikke ütlusi. Seega ei riimu süüdistatava kohtuistungil antud selgitused ülekuulamiste ja antud ütluste sisu osas kriminaaltoimikus leiduvate menetlusdokumentidega ja ütluste muutmise põhjendus ei ole usutav, kuivõrd on ümber lükatud kriminaaltoimikus leiduvate menetlusdokumentidega. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt üheselt tuvastamist leidnud, et süüdistatav võttis XXXXpangakaardiga, mille PIN-koodi sai ta teada juba eelnevalt, 12.02.2016 kella 07.58 paiku Tallinnas, aadressil Paldiski mnt 44 asuva ATM00034 pangaautomaadist 500 eurot. Seega tekitati kannatanule kahju 500 eurot. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav, olles valdaja tahte vastaselt ja seega õigusvastaselt, saanud enda kasutusse teise isiku pangakaardi ja teades pangakaardi kasutamiseks vajaliku numbrilist koodi, sisenes konto valdaja ja panga tahte vastaselt konto valdaja pangakontole. Selleks sisestas ta arvutiprogrammi ebaseaduslikult andmeid, sekkudes sellisel viisil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik ning sai sellise käitumise läbi varalist kasu summas 500 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju summas 500 eurot, millele lisandub ka kannatanul uue pangakaardi tegemise kulu, s.o 3,20 eurot. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 213 lg 2 p 1 järgi, s.o süütegu on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Kuna käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud kahe arvutikelmuse toimepanemine kahe erineva kannatanu suhtes, siis on süüdistatava tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 213 lg 2 p 1 järgi, s.o isiku poolt, kes on varem toime pannud arvutikelmuse. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus Z.L-i käitumises ei tuvastanud. 7 Seega Z.L , teisele isikule varalise kahju tekitamisega arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud arvutikelmuse, pani toime KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. TSIVIILHAGI Kannatanu XXXXon esitanud tsiviilhagi 200 euro ulatuses (tl 145), mis tsiviilhagis märgitu kohaselt koosneb tema pangakaardiga sularahaautomaadist sularaha 1000 eurot välja võtmise väärtusel, millest 800 eurot hüvitas juba kindlustus. Kannatanu XXXXon esitatud tsiviilhagi 503,20 euro nõudes (tl 59), mis tsiviilhagis märgitu kohaselt koosneb tema pangakaardiga sularahaautomaadist sularaha 500 eurot välja võtmise ja pangakaardi taastamisega kaasnenud kulust, mis on 3,20 eurot.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et tsiviilhagide aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine on otseses põhjuslikus seoses süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süütegudega, mistõttu tuleb VÕS § 1043 kohaselt varalised kahjud hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, so Z.L-i rahaliste vahendite arvelt. Kuigi süüdistatav eitas kannatanule XXXXvaralise kahju tekitamist, tunnistas ta samas tsiviilhagisid täies ulatuses ning sellisel juhul kohalduvad ka TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam hakata esitatud tsiviilhagi revideerima ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning rahuldab hagi. Seetõttu kuuluksid hagid rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistmisele TsMS § 440 lg 1 alusel. Kohus asub siiski seisukohale, et TsMS § 440 lg 1 sätted kohalduvad vaid XXXXepisoodis, mille toimepanemist süüdistatav tunnistas. XXXXepisoodis, kus süüdistatav oma süüd ei tunnista, ei saa vaatamata hagi esialgsele õigeksvõtule esimesel kohtuistungil TsMS § 440 lg 1 sätted kohalduda, kuivõrd XXXXepisoodis esitatud süüdistuses süü eitamine kohtuliku arutamise käigus peaks kohtu arvates välistama sama süülise käitumisega tekitatud varalise kahju tekitamise õigeksvõtu TsMS § 440 lg 1 mõttes. Seetõttu kohalduvad XXXXepisoodis siiski vaid VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 sätted. KARISTUSE MÕISTMINE 8 Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud vangistus üks kuni viis aastat. Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust, tekitatud kahju suurust ning süüdistatavale inkrimineeritud süüteo tehiolusid. Süüdistatavale inkrimineeritakse kahe lõpule viidud süüteoepisoodi toimepanemist. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt kutsus süüdistatav kannatanud endale koju, kus varastas nendelt pangakaardi. Kuna PIN-koodid olid talle eelnevalt teada, siis võttis ta kannatanute pangakaartidega sularahaautomaadist välja sularaha: ühe kannatanu kaardiga 1000 eurot ja teise kannatanu kaardiga 500 eurot. Samuti on tuvastamist leidnud, et süüdistatav pani süüteod toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. Kuriteo asjaolusid koostoimes vaadeldes on süüdistatava süü hinnatav keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust, avaldades kahetsust ka kohtuistungil, kuid samas eitanud kuriteo toimepanemist kannatanu XXXXsuhtes. Seejuures on ta lubanud kahjud hüvitada. Seega peab kohus võimalikuks kahetsuse, kui karistust kergendava asjaoluga arvestada mõningal määral, kuid kuna süüdistatav end teise kuriteo toimepanemises süüdi ei ole tunnistanud, ei saa ta ka kahetseda selle teo toimepanemist. Seetõttu ei saa avaldatud kahetsusel olla ka määravat mõju karistuse kergendamise suunas. Arvestades kuriteo asjaolusid, kergendava asjaolu olemasolu ja süüdistatava süü suurust, siis leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ja kuna karistuse alammäär antud kuriteo toimepanemise eest iseenesest on juba kõrge, siis leiab kohus, et karistuse saab mõista suhteliselt ettenähtud sanktsioonimäära alammäära lähedases määras. Kuivõrd süüdistatava eelnenud kriminaalkaristused on kustunud, tuleb süüdistatavat lugeda varem kohtu poolt karistamata isikuks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava vangistuse ärakandmine ei ole otstarbekas ning süüdistatavale mõistetava karistuse võib jätta tingimisi täitmisele pööramata. Samas ei nähtu süüdistatava isikuandmetest sedagi, et tema varasem käitumine viitaks üheselt jätkuvale õiguskuulekuse puudumisele, mis eeldaks kontrolli kehtestamist tema käitumise üle ja käitumiskontrollile allutamist. Seetõttu peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid, jättes karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav temale määratava katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses, süüdistatava sundtoomise kulu ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt Z.L ei tööta, kuid samas ei ole süüdistatav kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul ei ole aga 9 tegemist juhuslikku laadi süüteoepisoodiga, vaid süüdistatav on toime pannud kaks varavastast kuritegu ja inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja süüdistatavalt välja mõistetavad menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust ning konkureerivat kohustust tsiviilhagide hüvitamise näol esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10