Obsah (5)

§ 204§ 132§ 123§ 87§ 120

4-17-3560 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuli 2017. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-3560 Kohtunik Piia Jaaksoo V

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui I.I järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt

§ -le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

1. Edastada kohtuotsus I.I-le ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord 1 4-17-3560 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 14.06.2017 otsusega väärteoasjas nr 2570,17,000773 karistati I.I järgmise rikkumise eest – 15.05.2017 kell 2.25 Lääne maakonnas Haapsalu linnas Tallinna mnt 63 juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,75mg+/-0,05mg, seega mitte vähem kui 0,70 mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Est nr Araf-0025, taatlustunnistuse nr. TTRC-17-
2. Rikkus LS § 69 lg
3. Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg
4. I.I karistati LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 175 trahviühikut s.o 700 eurot. Väärteootsuses ja väärteoprotokollis olev teokirjeldus kattuvad. Kaebus I.I esitas kohtule kaebuse /tl 2/, milles ei vaidlusta toime pandud rikkumist, tunnistab end süüdi ja kahetseb rikkumist. Palub otsus üle vaadata karistuse määramise osas, see summa 700 eurot on liiga suur ja kui seda 15 päeva jooksul ära ei maksa, saadetakse see täitmiseks kohtutäiturile. On töötu ja ainus sissetulek on töötukassast saadav raha, elab ema juures, kellel on veel 6-aastane invaliidist vend. See summa oleks täielik katastroof. Palub vähendada summat, jääb lootma mõistva suhtumise ja humaansuse peale. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja märkis, et isikut on karistatud keskmisest suurema trahviga kuna ka isiku süü on keskmisest suurem ja ka karistuse üldpreventiivset eesmärki arvestades. I.I juhtis mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli lubatust suurem ning reaktsioonikiirus ja koordinatsioon olid häiritud, sellise teo puhul on tegemist reaalse ohudeliktiga, kus nn abstraktne oht teiste liiklejate turvalisusele muutub aina tõenäolisemaks. Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumine on tõendatud, karistus on põhjendatud ja otsuse tühistamiseks ei ole põhjust, jäi tehtud otsuse juurde /VTT tl 1-2/. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta /tl 2, 8/. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas I.I on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. 2 4-17-3560 I.I on tunnistanud menetlusaluse isikuna ülekuulamisel /VTT tl 6/, et 15.05.2017 oli Tamme tänaval sõbra juures ja tarbis umbes kella 1-ajal alkohoolset jooki Gin umbes pool pudelit 1,5 liitrisest pudelist. Kella 1.30 ajal otsustas sõita endale kuuluva mopeediga (reg.nr 156K) Ridala valda Uuemõisa Tallinna mnt 75 Olerexi süüa ostma. Pärast söömist hakkas mopeediga liikuma mööda Tallinna maanteed kodu poole * *. Rannarootsi ringristmikul andis politsei sõidukiga peatumismärguande. Jäi seisma Tallinna mnt 63 maja juures, puhus indikaatorvahendisse, mis näitas 0,82 mg/l kohta. Teadis, et on joobes, on adekvaatne ja saab asjadest aru. Kahetseb tehtut. VTT tl 12 on väljavõte ARK andmebaasist sõiduki reg nr * * kohta, mida I.I juhtis. Sõiduki andmetest nähtub, et tegemist oli mootorsõidukiga tulenevalt LS § 2 punktidest 40, 42,

1. Tunnistaja I L on rääkinud /VTT tl 8/, et 14.05.2017 alustas graafikujärgset tööd, 15.05.2017 kella 2.10 ajal sõitsid Uuemõisas mööda Olerexi tanklast. Tankla juurde oli pargitud hele roller reg.nr * *. Tanklast väljus noormees, läks rolleri juurde ja hakkas suitsetama. Noormehe kõnnak oli taaruv ja tekkis kahtlus, et isik võib olla joobes. Sõitsid tankla taha, et jälgida millal roller liikuma hakkab. Tuli ka teade, et Olerexi tanklast võib liikuma hakata roller reg.nr * *, mille juht on joobes, hetkel juht sööb tanklas. Kella 2.20 ajal hakkas roller tanklast liikuma ning peatasid rolleri Tallinna nt 63 maja juures. Kontrollimisel osutus rolleri juhiks I.I. Kontrolliti joovet indikaatorvahendiga ja seejärel tõendusliku alkomeetriga, mille lõplik näit oli 0,70 mg/l. VTT tl 3 on indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt I.I suhtes on 15.05.2017 kell 02.25 kasutatud indikaatorvahendit, mille näit oli positiivne. Pöördel on joobeseisundi kontrollimise protokoll, mille kohaselt I.I esines silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, kõne selge, teadvusel, mäletab sündmusi, koordinatsioonis kerged häired, käitumine normaalne, unisus, alkoholilõhn suust. VTT tl 4-5 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk, mille kohaselt I.I 15.05.2017 kell 02.46 väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,70 mg/l. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud , et I.I on toime pannud teo, mis talle väärteoprotokollis süüks arvatakse. I.I rikkus oma tegevusega LS § 69 lg 3 mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et I.I poolt toime pandud tegu täidab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et I.I pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. I.I teadis, et ta enne mootorsõiduki juhtima asumist oli tarvitanud alkoholi, ise tunnistas, et sai aru, et on joobes, kuid sellest hoolimata asus mootorsõidukit juhtima. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
2. peatüki
3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et I.I on talle süüks arvatud LS § 2 24 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et I.I poolt toime pandud tegu vastab LS § 2 24 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on I.I karistanud LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 175 trahviühikut s.o 700 eurot. 3 4-17-3560 KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis I.I puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et I.I süü on suur, alkoholipiimäära ületamine oli maksimummäära lähedane, tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud kahetsuse ning kohus nõustub selle seisukohaga. I.I tunnistab oma süüd ja kahetseb oma tegu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et käesoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. VTT tl 13 näitab, et I.I on üks kehtiv liiklusrikkumine. Kohus leiab, et I.I näitas oma käitumisega, et ta seab esiplaanile enda huvid – kuigi sai aru, et on joobes, otsustas minna mootorsõidukiga tanklasse sööma ja seejärel otsustas mootorsõidukiga ka koju sõita. I.I asus joobes olles teadlikult juhtima mootorsõidukit. Tuvastatud on, et tema reaktsioonikiirus oli häiritud, koordinatsioonis kerged häired. Selline käitumine liikluses seab ohtu kaasliiklejad, ootamatute olukordade puhul reageerimine sellises seisundis nagu seda oli I.I, ei ole normikohane. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on I.I-le karistust mõistes järginud KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et I.I on seekord veel võimalik karistada rahatrahviga, kuna tal on ainult üks eelnev rikkumine. I.I süü on suur, mis tingiks karistamise trahvimäära maksimummäära lähedases määras, kuid esineb karistust kergendav asjaolu – süü tunnistamine ja kahetsus, mis vähendab mõistetavat karsitust. Arvestada tuleb ka karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki ja kõik need asjaolud koostoimes tingivad I.I karistamise üle karistuse keskmise määra. I.I on oma kaebuses viidanud eelkõige oma raskele majanduslikule olukorrale – on töötu ja ainus sissetulek on töötukassa toetus, on ebareaalne see trahv tasuda 15 päeva jooksul. Kohus märgib, et isiku majanduslik olukord ei kuulu karistuse mõistmise aluste hulka. Küll aga sätestab KarS § 66 lg 2, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohus määrab, et trahv tuleb tasuda ositi KarS § 66 lg 3 sätestatud maksimumtähtaja s.o 1 aasta jooksul igakuiste masketena. Aastane tasumise tähtaeg annab I.I-le võimaluse leida lahendusi, et tasuda talle süüteo toimepanemise eest mõistetud karistus. Arvestades eeltoodud asjaolusid, jätab kohus I.I kaebuse rahuldamata, kuid teeb uue otsuse karistuse täitmise osas, määrates rahatrahvi tasumisele 1 aasta jooksul igakuiste osamaksetena. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 224 lg 2, § 69 lg 3, KarS § 56 lg 1, § 66 lg 2, 3,

§ 120lg 1, 132 p 2.

Piia Jaaksoo Kohtunik 4