Obsah (4)

§ 76§ 75§ 78§ 113

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5849 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaid

§ 76lg 5 alusel R.T-le katseaeg pikkusega kuni talle Viru Maakohtu 30.

novembri 2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5849 mõistetud karistusaja lõpuni, s.o kuni 1. jaanuarini 2020. Allutada R.T

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile 15 (viieteistkümneks) kuuks.

§ 78p 2 alusel hakata R.T katseaega arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.

1. Määrata R.T katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Kohustada R.T järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX ; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1) 2) 3) 4) 5) 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustada R.T katseajal mitte tarvitama alkoholi.

1. Määrus R.T suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla Narva kriminaalhooldusosakonnale.
2. Kui R.T katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik

§ 76

lg 7 järgi teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. R.T-lt Viru Maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulud 73,20 eurot, jätta riigi kanda.
2. Viru Maakohtu määrus osas, millega maakohus määras kindlaks Rakvere Advokaadibüroo vandeadvokaadile Lembit Nirgile makstava riigi õigusabi tasu suuruse, jätta muutmata.
3. Määruskaebused rahuldada.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Lembit Nirgile määruskaebemenetluses R.T-le riigi õigusabi osutamise eest.
5. Jätta p-s 12 nimetatud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega tunnistati R.T süüdi

§ 113järgi.

Tema karistusaja alguseks loeti

1. jaanuar 2012 ja karistusaeg lõpeb
2. jaanuaril
4. Viru Maakohtu
5. mai 2017 määrusega jäeti R.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi välja, et R.T kannab esimest vanglakaristust ja seda lähedase isiku tapmise eest. R.T iseloomustavate andmetena tõi kohus välja, et isikul on keskharidus, ta on enamasti töötanud ametlikult, põhiliselt ehitusobjektidel santehnikuna. Mõned viimased kuud enne vangistust tegi ta mitteametlikult remonditöid. Vabanedes on R.T-le garanteeritud töökoht. Alates
6. maist
7. a on R.T paigutatud avavanglasse. Ta on käinud kümnel väljasõidul. 2 Vanglas on ta olnud hõivatud majandustöödel, väljaspool vanglat OÜ-s O. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu, osalenud riigikeele A2 taseme kursustel, omandanud nooremmaastikuehitaja III astme kutse, osalenud kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse kursustel ja arvutikursustel. Kohus märkis, et R.T on vabanemisel elukoht. Lähedaste isikutena on R.T eakad vanemad ja välismaal elavad täiskasvanud lapsed. Vanematega on suhted säilinud, need on väidetavalt head. Vanemad on nõus R.T vabanemisel materiaalselt toetama. Kohus luges positiivseks, et isikul on vabanedes kindel elukoht ning lähedased, ent arvestades kinnipeetava poolt toime pandud kuriteo asjaolusid, oleks tema vabastamine ennatlik. Puudub alus arvata, et isiku puhul, kes on toime pannud tapmise, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. R.T on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ta ei suutnud järgida kinnipidamisasutuses üldkehtivaid reegleid. Kohus leidis, et isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks riivatud ühiskonna õiglustunne. Väheoluline ei ole fakt, et tapmise pani R.T toime alkoholijoobes. Seega R.T ei ole suutnud väärtustada ühiskonnas kehtivaid reegleid. Karistust on kanda üle 2 aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Ülejäänud karistusaja jooksul on kinnipeetaval võimalik teha oma varasematest käitumistest järeldusi, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimalusel tööhõives. Kohus leidis, et raskemate kuritegude puhul on vangistuse pikkus sellise tähendusega, et on eeldatav, et vangistuse eesmärk on saavutatav siiski piisavalt pika vangistusega. Kohus leidis, et süüdimõistetu pingutused ning kindla elu- ja töökoha ning lähedaste olemasolu on küll kiiduväärt, ent need ei ole piisavad selleks, et R.T vabastada. Need asjaolud olid isikul olemas ka varasemalt.
8. Kaitsja Lembit Nirgi taotleb maakohtu määruse tühistamist. Kaitsja märgib, et kohus on andnud süüdimõistetule ülemäära kriitilisi hinnanguid ja teinud vaid negatiivseid järeldusi. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et see on R.T esimene karistus. Uue kuriteo risk on 6-7%, ta on avavanglas viibimise ajal saanud teha 10 kodukülastust ja nende jätkumine veel 2,5 aastat on raske. Vangla toetab R.T vabastamist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad ohtlikkus ja risk peaaegu täielikult (v.a alkoholi osas, kuigi on märgitud, et isik tarvitas alkoholi mõõdukalt). Ilmselt on R.T ka alkoholist võõrdunud ning kontrollnõuete täitmisega on see lõplik. Vanglas on ta omandanud mitu eriala ja sotsiaalprogrammi, mistõttu võiks lugeda karistuse eesmärgid täidetuks. Tal on töö- ja elukoht, mis aga paari aastaga võivad kaduda. R.T puhul ei ole peale kuriteo toimepanemist avaldunud midagi negatiivset. Ta koges sisemisi muutusi läbi eneseanalüüsi, otsides vastuseid elu mõttele piiblilugemise kaudu. Kinnipeetav on vanglas teinud kõik endast oleneva. Tal ei ole võimalik saada vanglatingimustes ka vajaminevat kirurgilist abi. Kaitsja hinnangul kaaluvad positiivsed asjaolud mistahes negatiivse üles. Samuti on võimalik kontrollnõuetega isikut abistada. Kaitsja hinnangul ei saa isikule ette heita karistust kui sellist, kui tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks seaduskuulekat elu. Selline võimalus tuleks R.T-le anda.
9. R.T esitatud määruskaebuses kirjutab kaebaja oma tervislikust seisundist. Samuti märgib R.T, et talle on keeldutud mitmel korral arstiabi andmisest. R.T leiab, et tal oleks parem end ravida ja töötada vabaduses. R.T märgib, et tema vanemad on eakad. Oma süüd kahetseb R.T väga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, leiab, et kohtumäärus tuleb tühistada ja R.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt. 3
11. Viru Maakohus on jätnud R.T vabastamata põhjusel, et teda on ühel korral distsiplinaarkorras karistatud ja ta on toime pannud raske kuriteo. Ringkonnakohtu hinnangul võib aga kinnipeetavale siiski anda võimaluse tõestada, et kantud karistus on praeguseks ajaks oma eesmärgi täitnud, s.o süüdimõistetu ei jätka vabaduses uute kuritegude sooritamist ning suudab täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-12-17 p-s 16 on leitud, et kriminaalmenetluse olulise rikkumisena tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrreldes kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist.
12. Apellatsioonikohus leiab, et praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus on R.T käitumist vangistuses hinnanud üldjoontes positiivseks ning eraldi välja toonud, et kinnipeetav on paigutatud avavanglaosakonda, ta on käinud kümnel lühiajalisel väljasõidul peresuhete hoidmise ja säilitamise eesmärgil, olnud hõivatud majandustöödega nii vanglas kui väljaspool seda ning osalenud sotsiaalprogrammis, riigikeeleõppes, omandanud nooremmaastikuehitaja III taseme kutse, osalenud kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ja arvuti algõppekursusel. Seejärel aga on maakohus asunud seisukohale, et kinnipeetava käitumine ei ole rahuldav, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Ringkonnakohus möönab, et kinnipeetava õiguskuulekas käitumine on oluliseks tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks, ent olukorras, kus isik on olnud alates
13. a avavanglas (vangistusseaduse alusel paigutatakse avavanglasse kinnipeetavad, kelle individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi) ning tema käitumine ülejäänud karistusaja jooksul on olnud korralik, ei saa väita, et ainuüksi ühe noomituse olemasolu (mis liiatigi jääb ligi poole aasta tagusesse aega) näitab, et R.T käitumine vangistuses ei ole rahuldav. Väärib märkimist, et ka R.T suhtlemisel vanglaametnikega on esile toodud tema viisakust ning vaoshoitust, mis ringkonnakohtu hinnangul lubab eeldada samasugust suhtumist ka kriminaalhooldust teostavate ametnike suhtes.
14. Jättes isiku vabastamata kuriteo toimepanemise asjaoludest tulenevatel põhjustel või varasemast elukäigust lähtuvast ohuprognoosist tulenevalt, tuleb kohtumääruses ära näidata selged põhjendused, missugused kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Praegusel juhul on maakohus küll välja toonud, et R.T on toime pannud tapmise, ent kuidas kuriteo toimepanemise asjaolud kinnitavad, et süüdlane võib toime panna uue kuriteo, määrusest ei selgu. Apellatsioonikohus leiab, et ehkki R.T pani toime raske isikuvastase kuriteo, mille ebaõiglus on kahtlemata väga suur, ei saa uue kuriteo ohuprognoosi pidada kuriteo asjaoludest tulenevalt nii kõrgeks, et jätta isik sel põhjusel tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Seejuures arvestab ringkonnakohus, et R.T on karistatud ühel korral ning kannab esimest vangistust – seega on tegemist esmaskurjategijaga. Praegusel ajal on R.T 65-aastane ning põdura tervisega, mistõttu on ohuprognoos uute kuritegude toimepanemiseks tema puhul väiksem. Ka Viru Vangla on uue kuriteo riski hinnanud piisavalt väikeseks (uue kuriteo toimepanemise risk 6%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiprotsent 9%), et toetada R.T ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on R.T saanud oma teo tagajärgedest aru ning mõistnud, et peab elus muutusi tegema. Esimene kogemus reaalses vangistuses võib ringkonnakohtu hinnangul olla määravaks motivaatoriks, mis mõjutab teda oma senist käitumist muutma ja uusi kuritegusid mitte toime panema. Samuti on oluline, et ringkonnakohtu menetluse ajaks on R.T mõistetud karistusest ära kandnud juba 5,7 aastat. Ehkki R.T kriminaalse käitumise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine, on ta läbinud sotsiaalprogrammi ja vestlusi ning vähemalt iseloomustust arvestades saanud aru alkoholi kahjulikkusest ning ei soovi pärast vabanemist alkoholile keskenduda. Eelkirjeldatud asjaoludest saab kriminaalkolleegiumi hinnangul teha järelduse, et R.T jätkuv kinnipidamine ei pruugi enam soovitud mõju avaldada. Süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine. Ringkonnakohus möönab siiski, et probleemkäitumisega 4 edaspidine tegelemine peab olema üheks tingimuseks R.T ennetähtaegsel vabastamisel. Apellatsioonikohus paneb seetõttu R.T-le lisakohustuse mitte tarvitada kriminaalhoolduse ajal alkoholi.
15. Apellatsioonikohus ei näe ka R.T vabanemisjärgsete elutingimuste hindamisel midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise välistaks. Nimelt on tal olemas elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head. Samuti on reaalsed R.T tulevikuplaanid jääda tööle samasse ettevõttesse, kust ta töötab, ning teha korda suvila ja sinna elama asuda. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud ühes kriminaalhooldaja-poolse abiga annavad aluse oodata R.T edasisi pingutusi oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab süüdimõistetu üle kontrolli teostamisel tema allutamine

§ 75lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele.

Lisaks on tema osas vajalik rakendada

§ 75lg 2 p-s 2 nimetatud kohustust.

Kohustus on möödapääsmatu, kuivõrd R.T riskikäitumist suurendab alkoholi tarvitamine. Katseaja pikkuse määrab kolleegium karistusaja lõpuni, s.o kuni 1. jaanuarini 2020 (

§ 76lg 5) ja käitumiskontrollile tuleb R.T allutada 15 kuuks.

Käitumiskontrolli aja määramisel lähtub ringkonnakohus sellest, et see oleks piisavalt pikk, et soodustada pikaajalist vangistust kandnud R.T üle järelevalve teostamist ning aidata teda sotsiaalsel kohanemisel. Katseaega tuleb juhindudes

78 p-st 2 hakata arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.

1. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav, tuleb kinnipeetav vabastada alles määruse jõustumisel, juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb R.T kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
2. Apellatsioonikohus rõhutab viimaks, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse R.T lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi ning talle määratud kohustusi. Seega peab R.T suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustusesse täie tõsidusega.
3. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi ja teeb uue määruse, millega vabastab R.T tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse R.T-lt menetluskulude väljamõistmise osas. Maakohtu määrus osas, millega määrati kindlaks advokaat L. Nirgile makstava riigi õigusabi tasu suurus, jääb muutmata. Määruskaebused kuuluvad rahuldamisele.
4. R.T kaitsja esitas määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 1,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 72 eurot KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 5 /allkiri/ Tiit Lõhmus