1-16-9971/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. oktoober 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-16-9971 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Kaitsja Argo Küünemäe (määratud korras) Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.T , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 12.05.2018 ja lõpp 12.04.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 20.09.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta B.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista B.T-lt menetluskuluna riigituludesse 74,83 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Argo Küünemäe poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank), viitenumbriga 99917700080411, selgitusse märkida: „1-16-9971, menetlusku lu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Küünemäe & Par tnerid kasuks 74,83 eurot (sh käibemaks 20 %) vandeadvokaadi Argo Küünemäe poolt süüdimõistetu B.T kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, B.T-le ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 06.12.2017 ja Tartu Ringkonnakohtu 06.03.2018 otsustega KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 2 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõistis kohus B. T-le liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus B.T karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aja 20.07.2016-19.11.2016, so 4 kuud ja luges lõplikuks karistuseks 11 kuud vangistust. karistuse kandmise alguseks on 12.05.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglas viibib kolmandat korda. Kuritegude laad on jäänud samaks – isik kasutab vägivalda või ähvardab sellega. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung B.T taotles enda tingimisi ennetähtaga vabastamist ja avaldas, et alkoholi probleemi lahendamiseks soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse Xxxx ja hiljem tahab tööle minna metallitsehhi keevitajaks. Samuti tahab lasta end kodeerida, soovib saada psühholoogilist abi. En da sõnul võttis keskusega ühendust ja teda lubati võtta koha järjekorda, kui ta vabaneb. Kinnitas, et on nõus loobuma alkoholist ja narkootikumidest ning otsima endale töökoha. Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kaitsja Argo Küünemäe märkis, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on igapäevaselt rahumeelne. Kuna vägivaldselt käitub ja kuritegusid sooritab kinnipeetav alkoholijoobes, siis on ta valmis tegelema probleemiga, seega on ta oma kuritegeliku käitumise põhjuse endale teadvustanud ning kinnitanud nõusolekut asuda ravile Xxxx. Kuna isik soovib oma elu ja hoiakuid muuta, siis tuleks ta ennetähtaega vangistusest vabastada. 2 Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Isikut on kriminaalkorras karistatud 5 korda, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasem ad karistus ed ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. B. T käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul see tingimus täi detud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemise korral elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Materjalides on märgitud, et isikul on võimalik elama asuda xxxx, kuid isik ise soovib minna xxxx asuvasse rehabilitatsioonikeskusesse. Kohtule ei ole esitatud ühtegi kinnitust selle kohta, et kinnipeetavat on vabanemise korral seal kohe ootamas vaba koht. B.T märkis kohtuistungil ka ise, et vabanemise korral peab ta sinna helistama, siis pannakse ta koha saamiseks järjekorda. Kohus ei saa aga isikut vabastada olukorras, kus tal vanglast vabanemise korral ei ole kohe elu- ega viibimiskohta. Xxxx asuvasse keskusesse ajutiselt elama asumist kinnipeetav alternatiivina ei kaalunud. Varjupaigas ööbimise võimalust ei samasta kohus kindla elukoha olemasoluga. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik, tema vanemad on surnud, ta on vallaline, lapsi pole ning muude lähedaste kohta ei ole kinnipeetav teavet esitanud. Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kuna eelnevalt on kuritegusid toime pandud grupis. Isiku enda sõnul on ta kuritegeliku mõtteviisiga inimestega suhted katkestanud, kuid kohus peab siiski varasema suhtlusringkonnaga suhete taastamise võimalust riskiteguriks. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Enne vangistust oli isik mitteametlikult tööl, lisaks sai ka töövõimetuspensioni. Enamik töökohti on kinnipeetaval olnud mitteametlikud ja põhjuseks olid rahalised nõuded, mida ta ei soovinud tasuda. Enda sõnul olid tal vabaduses korrapärased sissetulekud, kuigi töökohad olid mitteametlikud. Samas ei hoidnud ka reeglipärased sissetulekud isikut majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude (varavastased kuriteod) sooritamisest. Seega tuleb regulaarse sissetuleku ehk töökoha puudumises näha siiski ohutegurit uueks kuriteoks. 3 Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, kuna kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Positiivseks peab kohus siinjuures seda, et isik tunnistab probleemi olemasolu, soovib sellega tegeleda ning o n andnud kirjaliku nõusoleku sõltuvusravile suunamiseks. Ka on kinnipeetav eelnevalt tarvitanud narkootikume, kuid isiku enda sõnul ei ole ta ühtegi kuritegu toime pannud narkojoobes või narkootikumide hankimiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul on B.T igapäevaselt rahumeelne, vägivaldselt käitub üksnes alkoholijoobes. Siiski seisneb uue kuriteo toimepanemise risk asjaolus, et konfliktses olukorras võib kinnipeetav käituda ettearvamatult. Ka võib uue kuriteo toimepanemise riski suurendada asjaolu, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mistõttu võib tal probleemsetes olukordades olla kinnistunud kriminaalne käitumine. B.T ei soovi toimepandud kuritegudest detailselt eriti rääkida ja isiku seisukoht, et kuritegude toimepanemise tingisid asjaolud, viitavad mõningastele kuritegelikele hoiakutele. Ametnikesse suhtub kinnipeetav viisakalt. Kinnipeetav on varem olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole kinnipeetav oma vigadest õppinud ega ole osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Kohtu hinnangul võib B.T küll olla soov oma eluviisi ja käitumist muuta, kuid motivatsiooni selleks pole piisavalt olnud, mida näitab ka isiku senine kuritegelik eluviis. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (ravile asumine rehabilitatsioonikeskusesse) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Ka märgib kohus, et alkoholivaba keskkond ja distsiplinaarkaristuste puudumine näitavad , et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju. Järgnevat karistusaega saab B.T kasutada temas tekkinud positiivsete muutuste kinnistamiseks. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik 4