← Eesti

4-17-1395/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2018 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-17-1395 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungisekretär, tõlk Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš, Olga Nõmmemees Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri taotlus Z.B-le asenduskaristuse määramiseks Võlgnik Z.B, isikukood XXX, elukoht xxx Lembit Nirgi Ingrit Soesoo Asenduskaristuse täitmisele pööramine 07.05.2018, 22.05.2018 Kaitsja Kriminaalhooldusametnik Taotlus Asja arutamise kuupäev RESOLUTSIOON Juhindudes TMS § 201 lg 1,2 ; VTMS § 211 lg 1 ja KarS § 72, kohus MÄÄRAS Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus rahuldada. Pöörata Z.B-le Viru Maakohtu 30.08.2017 määrusega väärteoasjas nr 417-1395 määratud ning kandmata jäänud karistuse osa 6 ( kuus ) päevaaresti täitmisele. Aresti kandmise aja algust arvata Z.B alates tema saabumisest arestimajja karistuse kandmisele. Saata Z.B aresti kandma pärast tema vanglast vabanemist. Rahuldada vandeadvokaadi Lembit Nirgi taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele Z.B-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemis e eest 110,40 eurot. Välja mõista Z.B riigituludesse menetluskulud: 110,40 eurot kaitsjatasu. 1

(5)Kaitsja tasu summas 110,40 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700028430 ning selgitusse märkida süüdlase ees-ja perekonnanimi, väärteo asja nr, kaitsjatasu. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri edastada Z.B-le , kohtutäitur Kersti Vilbo´le , Viru Vanglale ja PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus 1 5 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 29.12.2014 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2330,14,007312 tunnistati Z. B süüdi liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel ja karistati rahatrahviga 300 trahviühikut ehk summas 1200 (üks tuhat kakssada) eurot. Otsus jõustus 14.01.
  1. Kuna Z.B ei ole tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Kersti Vilbo 28.04.2015 tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. Täitemenetluse käigus laekumisi ei olnud, tasumata endiselt 1200 eurot. Kohtutäitur teatas 02.03.2017 kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. 09.03.2017 esitas Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur kohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Taotluse esitaja taotleb KarS § 72, TMS § 201 lg 1 alusel asenduskaristuse kohaldamist Z. B suhtes väärteoasjas nr 2330,14,007312 tasumata rahatrahvi osas summas 1200 eurot. Viru Maakohtu 30.08.2017 määrusega asendati rahatrahv üldkasuliku tööga 30 tundi tähtajaga 8 kuud alates määruse jõustumisest. Määrus jõustus 15.09.
  2. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse nooremametnik Tatjana Soldatenko esitas 27.04.2018 Viru Maakohtule taotluse karistuse täitmisele pööramiseks. Avalduse kohaselt 16.10.2017 võetud kirjalik seletus, kus hooldusalune kirjutab, et ei käinud 12.10.2017 ÜKT tegemas kuna käis Narvas kursustel. Uut ajakava ei teinud, kuna hooldusalune sõidab tööle Soome üheks kuuks. Oli võetud kirjalik seletus, kus hooldusalune kirjutas, et alates 18.10.2017 ei saa tema ÜKT teha kuna sõitis Soome tööle üheks kuuks paigaldama päikesepaneele. 2
(5)29.12.2017 võetud kirjalik seletus, kus hooldusalune kirjutas, et ei saanud ÜKT teha perioodil 27.11-22.12.2017 kuna viibis Narva ja Jõhvi arestimajas. 18.09.2017 saadetud kutse kohtumisele tulla 22.09.2017 22.09.2017 kutsega kutsutud ajal kohtumisele ei ilmunud. Korduv kutse ei saatnud, kuna isikul oli ka käitumiskontroll, kus oli määratud kohtumine 25.09.2017 25.09.2017 toimus esmakohtumine. Kontrollitud isikuandmeid. Edastatud ametniku kontaktandmed. Kriminaalhoolduse põhimõtete ja töökorralduse tutvustamine. Selgitatud ÜKT eesmärki ja tingimusi.Tutvustatud üldkasuliku töö tegemise kohti. Selgitatud süüdlase õigusi ja kohustusi ning allkirjastatudarusaadavad. Selgitatud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. Selgitatud kuidas käituda probleemide ilmnemise korral. Selgitatud millal teeme erakorralise ettekande ja tagajärjed. Tutvustatud töötamise kohti. Selgitatud erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Andis nõusoleku üldkasulikku tööd tegema asuda. Teavitasin tööandjat. ÜKT ajakava koostatud perioodiks 12.10- 13.10.2017 Sillamäe lasteaias Päikseke. Kokku 6 tundi, keskmiselt 2- 4 tundi päevas. Järgmine kohtumine oli määratud 16.10.
  1. 05.10.2017 hooldusalune võttis ühendust ametnikuga ja teavitas, et 12.10.2017 ei saa tulla tööle kuna läheb Narva koolitustele. 13.10.2017 ametnik sai ÜKT juhendajalt arvestuslehe sooritatud 4 tunni kohta. 16.10.2017 tuli õigel ajal kohtumisele. Võetud kirjalik seletus. 06.11.2017 ametnik võttis ühendust hooldusalusega telefoni teel, et kokku leppida millal isik tuleb vastuvõtule. Kokkulepitud, et hooldusalune tuleb 06.11.2017 kohtumisele. 06.11.2017 kokkulepitud telefoni teel ajal kohtumisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. Ametnik võttis ühendust hooldusalusega telefoni teel, selgus, et hooldusalune ei saanud tulla kohtumisele kuna istub kodus lapsega. Hooldusalune sõnul ta proovib tulla
  2. 11.2017 päeva lõpus vastuvõtule. Vastuvõtule ei ilmunud. 16.11.2017 ametnik võttis ühendust hooldusalusega, et uurida millal Z. B tuleb ametniku juurde, et koostada uus ajakava. Hooldusaluse sõnul tal pole praegu raha bussi peale. Kokkulepitud, et Z.B helistab 20.11.2017 ametnikule ja kokku lepitakse kohtumine. 20.11.2017 ametnik võttis ühendust hooldusalusega. Z.B teavitas, et alates 27.11.2017 viibib ta 24 päeva Narva arestimajas. 22.12.2017 ametnik proovis võtta ühendust hooldusalusega telefoni teel, kuid telefon oli välja lülitatud. Ametnik võttis ühendust hooldusaluse emaga. Tema sõnul Z.B veel viibib Narva arestimajas ning väljub 22.12.2017 kell 16.00 või hiljem. Ametnik palus hooldusaluse ema, et ta edastas Z.B-le, et ta võtaks 27.12.2017 ametnikuga ühendust. 27.12.2017 ametnik võttis ühendust hooldusalusega telefoni teel. Kokkulepitud, et tuleb ametniku juurde 29.12.2017 kell 11.
  3. 29.12.2017 võetud kirjalik seletus. Koostatud uus ajakava. Teavitatud tööandjat. Ajakava tehtud samasse kohta perioodiks 02.01-10.01.2018 kokku 26 tunniks, keskmiselt 4 tundi päevas. 09.01.2018 hooldusalune võttis ühendust ametnikuga ja teavitas, et ei käinud 02.01.2018 ÜKT tegema kuna unustas ära. Kokkulepitud ÜKT juhendaja ja hooldusaluse vahel ning teavitatud ametniku, et Z.B teeb oma tunnid 11.01.2018 mis olid määratud 02.01.
  4. 3
(5)17.01.2018 ametnik sai ÜKT juhendajalt arvestuslehe sooritatud 20 tunni kohta. Ametnik võttis ühendust hooldusalusega telefoni teel. Hooldusaluse sõnul ei käinud ta 10.01 11.01.2017 ÜKT tegemas kuna oli haige. Ei teavitanud ametniku kuna kaotas SIM kaardi. Kokku lepitud, et võtab ametnikuga paari tunni pärast ühendust ning siis kokku lepitakse kohtumine, kuna kohe Z.B ei saanud öelda millal saab tulla ametniku juurde. Päeva jooksul ametnik proovis võtta ühendust hooldusalusega telefoni teel, kuid telefon on väljas. Saadetud kutse, kus oli määratud kohtumine 22.01.2018 kell 11.00 22.01.2018 kutsega kutsutud ajal kohtumisele ei ilmunud. Saadetud korduv kutse kohtumisele 29.01.
  1. 29.01.2018 kutsega kutsutud ajal kohtumisele ei ilmunud. Saadetud korduv kutse kohtumisele 01.02.
  2. 01.02.2018 kutsega kutsutud ajal kohtumisele ei ilmunud. Võetud ühendust hooldusalusega telefoni teel. Kokkulepitud kohtumine 08.02.
  3. 07.02.2018 hooldusalune võttis ühendust ametnikuga ja teavitas, et ei saa tulla 08.02.2018 kell 11.00 kohtumisele kuna tal on kohtuistung sel päeval Narvas. Kokkulepitud, et tuleb 12.02.2018 kell 11.00 kohtumisele. 12.02.2018 kokkulepitud ajal kohtumisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. Ametnik proovis võtta ühendust hooldusalusega telefoni teel. Telefon ei ole kättesaadav. Saadetud kutse, kus oli määratud kohtumine 26.02.
  4. 26.02.2018 kutsega kutsutud ajal kohtumisele ei ilmunud. Saadetud korduv kutse kohtumisele 12.03.2018 12.03.2018 kutsega kutsutud ajal kohtumisele ei ilmunud. Võetud ühendust hooldusalusega telefoni teel. Kokkulepitud kohtumine 19.03.2018 19.03.2018 kokkulepitud ajal kohtumisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. Saadetud kutse, kus oli määratud kohtumine 05.04.2018 kell 10.
  5. 05.04.2018 kutsega kutsutud ajal ei ilmunud. Saadetud korduv kutse kohtumisele 27.04.2018 Ametnik sai teada, et isik on vahistatu alates 04.04.2018 kuni 04.06.2018 27.04.2018 kutsega kutsutud ajal kohtumisele ei ilmunud. Vahistatud alates 04.04.2018 kuni 04.06.
  6. Käesolevaks hetkeks Z.B sooritas 24 tundi ÜKT- st. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 69 lg 6 taotles nooremametnik pöörata karistus täitmisele. Menetlusalune isik Z.B seletas, et viibib kinnipidamisasutuses ja ei saanud üldkasulikku tööd teha. Palub anda võimalust teha ÜKT lõpuni peale vahi alt vabanemist. Kriminaalhooldusametnik jääb ettekande juurde. Kaitsja leidis, et kriminaalhoolduseametniku taotlus on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Viru Maakohtu 30.08.2017 määrusega väärteoasjas nr 4-17-1395 asendati Z.B-le määratud rahatrahv 1200 EUR (300 trahviühikut) üldkasuliku tööga 3 0 tundi ja mis tuli sooritada 8 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. 4
(5)KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Z.B karistati Ida Prefektuuri 29.12.2014 otsusega, mis jõustus 14.01.2015. KarS § 82 lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Asja materjalide ja menetlusosaliste seletuse kohaselt on menetlusalune isik Viru Maakohtu 30.08.2017 määrusega määratud üldkasulikku tööd sooritanud kokku 24 tundi, sooritamata on veel 6 tundi. Viru Maakohtu 30.08.2017 määrusega määrati ÜKT tegemise tähtajaks 8 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtu hinnangul on 8 kuuline tähtaeg piisab 30 tunni ÜKT tegemiseks, kuid Z.B 12.02.2018, 26.02.2018, 12.03.2018, 19.03.2018 kriminaalhooldusametniku juurde ei ilmunud. Seega Z.B hoidis ÜKT tegemisest kõrvale. Käesoleval ajal viibib Z.B vahi all Viru Vanglas. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Karistuse asendamine ei täitnud oma eesmärki ning seega tuleb karistus pöörata täitmisele aresti kandmise näol. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Seega Z.B-le Viru Maakohtu 30.08.2017 määrusega määratud asenduskaristusest tuleb pöörata täitmisele 6 päeva aresti. Aresti kandmise alguseks on Z.B poolt aresti kandmisele asumise aeg. Larissa Prokopenko Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.