Obsah (7)

§ 76§ 120§ 74§ 68§ 75§ 266§ 69

1-11-9294 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2013 Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-9294 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär X Krimi

§ 76lg 3 ja Kr

MS §-st 426, § 432 lg 2, 4 Jätta vabastamata T.G talle Tartu Maakohtu 18.06.2012 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Määruse koopia saata Tartu Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule arvates 30.10.2013. a (KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1). 10 päeva jooksul Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 18.06.2012 otsusega tunnistati T.G süüdi

§ 120

, § 121, § 266 lg 2 p 3 ja § 424 järgi ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub T.G kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 11.05-27.06.2011 ja 29.04.–18.06.2012, s.o 3 kuud ja 5 päeva vangistust ja lõplikuks kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud ja 25 päeva vangistust alates 18.06.2012. a. T.G-le mõistetud karistusest 2 aastat vangistust ei pööratud

§ 74

lg 1, 3 alusel täitmisele tingimusel, kui T.G ei pane kolme 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati T.G-le kriminaalhoolduse ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 1 Kohtuotsus jõustus 28.08.2012 ning T.G asus karistust kandma 18.06.

1. 29.10.2012 esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande põhjusel, et T.G on rikkunud Tartu Maakohtu 18.06.2012 otsusega määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning tegi ettepaneku pöörata T.G-le mõistetud karistus täitmisele. 12.02.2013 määrusega rahuldas Tartu Maakohus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametniku taotluse, tühistas vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise ja saatis T.G Tartu Maakohtu 18.06.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa ja pööras täitmisele 2 (kaks) aastat vangistust. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistati T.G kohtusaalis ja karistuse kandmise aega arvestati alates 12.02.
2. Määrus jõustus Riigikohtu määrusega 29.04.
3. Tartu vangla poolt 11.10.2013 kohtule esitatud T.G isikliku toimiku kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 12.02.2013 ja lõpeb 12.02.
4. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega alates 12.10.
5. T.G on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 1-l korral: Tartu Maakohtu 10.03.2011 otsusega

§ 266lg 2 p 3 alusel 1 kuu vangistusega.

Karistus on

§ 69alusel asendatud üldkasuliku tööga 60 tundi.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt (isiklik toimik II osa tl 33-34) on T.G individuaalne täitmiskava kinnitatud 04.09.

1. Hõivetegevused veel alanud ei ole; ta on motiveeritud täitma täitmiskava. Kehtivaid distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda oma perekonna juurde aadressil X, kus ta elas ka enne vangistust. Korter kuulub kinnipeetava X, kelle suhtes kinnipeetav on tarvitanud vägivalda. Viimane on ka kuriteo ohver. Elukoht vastab elektroonilise järelevalve rakendamiseks vajalikele tingimustele ning X on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks oma elukohta. T.G on pikaajaline töökogemus lamekatuste paigaldajana, teinud ka muid ehitus- ja remonditöid. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik asuda tööle OÜ-sse X. Kinnipeetaval on Tartu Vangla andmetel 24.09.2013 seisuga vabanemisfondis 107,01 eurot ja võlanõudeid summas 1128,60 eurot. T.G alkoholitarbimine on süvenenud viimase kolme aasta jooksul, esinenud on ka kuni 14 päevaseid joomaperioode. Alkoholi tarvitades võib esineda vägivaldsust. Samas enda meelest tal alkoholitarvitamisega probleemi ei ole, ei soovi tarvitamist lõpetada, ei näe seost alkoholi tarvitamise ning kuritegeliku ja ohtliku käitumise vahel. T.G lähivõrgustiku moodustavad X, kellega suhted on normaalsed, ja X. Kinnipeetav on toime pannud kuriteo (kehaline väärkohtlemine) oma X ja lapse suhtes. Tema tutvusringkonda kuulub isikuid, keda on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetaval on korduvad süüteod seoses joobes juhtimisega ja vägivaldse käitumisega, mis viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kinnipeetavale on alates
2. aastast määratud töövõimetus 40%, elu jooksul on olnud mitmeid peatraumasid, tavaliselt liiklusavariide tagajärjel. Enda sõnul on tal
3. aasta kevadel diagnoositud X. Kinnipeetav väljendab ilmekalt oma suhtumist Eesti riiki, selle seadus- ja toetussüsteemidesse, samuti peab ta mõtetuks vanglasüsteemi. Kinnipeetav mõistab osaliselt oma süüd ja vastutust sooritatud kuritegudes. Konkreetset tegevusplaani vabanedes pole. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 19%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab T.G ennetähtaegset vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku arvamusest (isiklik toimik II osa, tlk 29-31) nähtuvalt on T.G riskid seotud eelkõige alkoholi tarvitamisega, isik on alkoholijoobes ohtlik nii 2 endale kui teistele, sh pereliikmetele, kuna T.G on kalduvus alkoholi tarvitades muutuda vägivaldseks. Kohtumenetluse poolte seisukohad T.G seletas kohtuistungil, et ta on motiveeritud vabanema ja on soovib alluda elektroonilisele valvele. Valmis alluma kriminaalhooldusele. Tal on töökogemus ja kutseoskused. Töö on reaalselt olemas. Ta eitab igasuguse vägivaldse kuriteo toimepanemist ja lubab loobuda alkoholist. Nad X mõlemad jõid alkoholi ja siis tulid tülid ning kuriteod elukaaslase vastu. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta T.G tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega järgmistel põhjustel: 1) T.G on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja ta kannab reaalset vangistust 12.02.2013 Tartu Maakohtu kohtumääruse järgi, millega tühistas maakohus vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise ja saatis T.G Tartu Maakohtu 18.06.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, so 2-aastase vangistuse ärakandmisele. Ta kannab karistust tapmisega ähvardamise (kannatanuks X), teise inimese löömise (kannatanud X), grupilise sissetungimise ja korduva (kolmel korral) alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Kuna tema kuritegelikule käitumisele on lisandunud vägivalla kasutamine on T.G kuritegude laad läinud raskemaks. 2) T.G asuks vabanemisel elama X, enda ja X endisesse ühisesse elukohta, kus ta
4. jaanuari
5. a õhtul tõmbas X voodist välja ja lõi kannatanule ühel korral jalaga rindkere piirkonda ning ühel korral käega kannatanule näo piirkonda. Nimetatud elukohas elab ka tema X (sünd X), keda ta
6. mail
7. a kella 14.00 paiku Tartu linnas Põhja pst 31 maja trepikojas lõi ühel korral jalaga parema puusa piirkonda.
8. mail
9. a kella 14.00 paiku Tartu linnas Põhja pst 31 maja trepikojas lõi ta samuti ühel korral oma endisele X rusikaga näkku, parema põsesarna piirkonda. Kui kannatanu kükitas maha, lõi T.G kahel korral jalaga kannatanu pea suunas, löögid tabasid kannatanu näo kaitseks ette tõstetud käsi. Eeltoodule tuginedes leiab prokurör, et tema ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega kannatanutega (kellest üks on X ühisesse elukohta ei ole vastavuses kannatanute huvidega. 3) Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt rikkus T.G katseajal vähemalt neljal korral temale Tartu Maakohtu 18.06.2012 kohtuotsusega määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, mille tulemusena esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande ja kohus saatis T.G 2-aastast vangistust kandma. Eeltoodust tulenevalt on prokuröri arvates olemas maandamata riskid, mis on seotud T.G käitumist mõjutava sõltuvusega mõnuainetest – alkoholist, mis tõstab tunduvalt katseaja ebaõnnestumise ja uute kuritegude toimepanemise riske. T.G ei tunnista võimalikke probleeme seoses tema mõnuainete tarvitamisega ega näe seost alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku ning ohtliku käitumise vahel, kuigi enamus tema poolt toimepandud süü- ja väärtegudest on seotud selle pahega. 4) Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt väljendab T.G oma negatiivset suhtumist X. Samuti peab ta X ebaefektiivseks. 5) Tartu Vangla hinnangu kohaselt on T.G ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja konkreetsetele isikutele. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 47%. 3 Kohtu seisukoht KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt

§ 76

lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu, leiab, et T.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuigi tema tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on asjaolu, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kinnipeetav ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega, milleks tehnilised tingimused on elukohas olemas. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu ja tagatud töökoht. Samas leiab kohus, et ainuüksi eelnimetatud materiaalsete aluste olemasolu ei anna alust T.G vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. T.G on varem kriminaalkorras karistatud, ka reaalse vangistusega. Vangistuses viibimise aeg on kinnipeetaval kulgenud rahuldavalt, selle aja jooksul ei ole teda vangla kodukorra rikkumiste eest karistatud. Kinnipeetava tugiisikuks vabaduses on elukaaslane, kelle suhtes on kinnipeetav toime pannud isikuvastase kuriteo. Suurimaks riskiks vabaduses on T.G alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav võtab alkoholi tarvitamist kui eluga paratamatult kaasas käivat nähtust. Tal puudub kriitika alkoholi suhtes ja sellest järeldub, et ei ole soovi muuta oma käitumist. Materjalist nähtub, et T.G on alkoholi tarvitamisest kujundanud endale kaitsekilbi, põhjendades (pehmendades) oma tegusid alkoholi tarbimisega. Eriti tõsine märk on, et ta ähvardab teisi isikuid oma alkoholi tarbimisest tuleneva vägivaldsusega, ta on selle eest ka kriminaalkorras karistatud. Kõik see viitab endiselt riskikäitumisele ning oht uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt kõrge. Tema avaldatud suhtumine nii oma käitumisele vangistuses olles kui ka toimepandud kuritegudele on ennastõigustav ja näitab, et tegelikult ei ole ta kuritegelikust käitumisest mingeid järeldusi teinud. Tal ei ole motivatsiooni muuta oma eluviise. Seega ei ole senine vangistuses viibitud aeg olnud piisav, et T.G oleks saanud end rehabiliteerida ning tema vabastamine ning käitumiskontrollile suunamine ei suuda tagada ühiskonna turvalisust. Kuritegude asjaolud, mis seisnevad lähedaste isikute tervise kahjustamises, süüdimõistetu isik ja tema eluviisid ei anna alust T.G tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks. Vangistuse tähendus ei ole mitte ainult karistus sellele isikule, vaid see on ka ühiskonnaliikmete kaitsmine õigusrikkuja eest. Kohtule ei ole teatavaks saanud ühtki T.G endaga seotud asjaolu, mis räägiks tema ennetähtaegse vabastamise kasuks ja millele võiks tugineda usk, et T.G enam õigusvastaseid tegusid toime ei pane. Järelikult on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine esimesel 4 tähtajal liiga ennatlik ning tal on vaja jätkata vangistuse kandmist. Ka on Riigikohus oma 02.11.2006 lahendis nr 3-1-1-91-06 muuhulgas asunud seisukohale, et ennetähtaegse vabastamise kui materiaalõigusliku instituudi puhul ei ole tegemist süüdimõistetu ennetähtaegse vabanemise õigusega, vaid üksnes subjektiivse õigusega taotleda ennetähtaegset vabastamist. Ene Muts täitmiskohtunik 5