Obsah (5)

§ 126§ 180§ 318§ 319§ 175

1-15-7961 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 12. oktoobril 2015.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-15-7961 (14230103733) Kohtuk

§-dest § 126 lg 3 p 1; § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p. p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313 ja KarS §-dest 64 lg 1; 73 lg 1, 3 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada U.B KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda tähtajalise vangistusega 4 (neli) kuud.
2. Süüdi tunnistada U.B KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda tähtajalise vangistusega 5 (viis) kuud.
3. Juhindudes KarS § 64 lg 1 lugedes U. B-le mõistetud kergem karistus kaetuks temale mõistetud raskema karistusega ja liitkaristuseks U.B-le mõista tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud. 1
4. Juhindudes KarS § 73 lg 1, 3 jätta U.B-le mõistetud ärakandmata karistus 5 (viis) kuud vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
5. U.B katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 12.10.2015.a.
6. Süüdi tunnistada R.T KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda tähtajalise vangistusega 4 (neli) kuud.
7. Süüdi tunnistada R.T KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda tähtajalise vangistusega 8 (kaheksa) kuud.
8. Juhindudes KarS § 64 lg 1 lugedes R.T-le mõistetud kergem karistus kaetuks temale mõistetud raskema karistusega ja liitkaristuseks R.T-le mõista tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud.
9. Juhindudes KarS § 73 lg 1, 3 jätta R.T-le mõistetud ärakandmata karistus 8 (kaheksa) kuud vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
10. R.T katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 12.10.2015.a.
11. Juhindudes

§ 126

lg 3 p 1 kriminaalasjas olev asitõend võltsitud volikiri, milline asub kriminaalasja materjalide juures, kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde. 12.

§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel A.O-lt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 585.- (viissada kaheksakümmend viis) eurot; • kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 144.- (ükssada nelikümmend neli) eurot; • ekspertiisitasu (käekirja ekspertiisiakt nr 15E-DK0052) eest summas 423.(nelisada kakskümmend kolm) eurot; 13.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et menetluskulud U.B-ltuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude ositi tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel U.B-le tema elukoha aadressile: xxx. U.B poolt menetluskulude graafikus märgitud osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 14.

§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel R.T-lt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 585.- (viissada kaheksakümmend viis) eurot; • kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 80.(kaheksakümmend) eurot; 15.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et menetluskulud R.T tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude ositi tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel R.T-le tema elukoha aadressile: xxx. R.T poolt menetluskulude graafikus märgitud osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse 2 seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 16. Ekspertiisitasu käekirja ekspertiisiakt nr 15E-DK0052 eest summas 423.(nelisada kakskümmend kolm) eurot jätta riigi kanda. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

§ 319

lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt.

§ 319

lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu U.B on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema U.B pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema võltsis 15.03.2014, Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Kuusalu alevikus, Kuusalu teel, koos R.T-ga müügilepingut, milles nagu Xxx OÜ esindaja Xxx oleks müünud Xxx OÜ-le kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat, reg nr xxx, U.B-le. R.T andis seejuures U. B-le sõiduki registreerimistunnistuse, mille alusel viimane täitis müügilepingu müüja ja sõiduki andmete osa ning üks neist, kas R.T või U.B , kirjutas teise teadmisel müüja kohale Xxx allkirja, vaadates tema allkirja näidist R.T käes olnud volikirjalt, millisega Xxx oli teda volitanud nimetatud sõiduautot kasutama 24.06.

1. Nimetatud müügilepingu võltsimine pandi toime, et R.T saaks sõiduki müügist varalist kasu ja U.B omandaks õiguse sõiduk riiklikus registris enda nimele vormistada ja enda äranägemisel seda käsutada. Samuti pani U.B , eesmärgiga muuta sõiduki registriandmeid, et omandada õigus võõra sõiduki käsutamiseks enda äranägemisel, toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuna tema esitas 17.03.2014 Jõgeva, Jaama 2 asuva Maanteeameti Lõuna regiooni liiklusregistri Jõgeva büroo töötajale teadvalt võltsitud dokumendi - tema ja R.T poolt võltsitud müügilepingu Volkswagen Passat, reg nr xxx, müümise kohta, milles nagu Xxx OÜ esindaja Xxx oleks müünud 15.03.2014 Xxx OÜ-le kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat, reg nr xxx, U. B-le. Xxxsõiduki müügiks ja registriandmete muutmiseks luba ei andnud ning tehingust midagi ei teadnud. Sõiduk oli antud tema poolt 24.06.2013 volituse alusel Xxx OÜ endisele töötajale R.T-le kasutamiseks ajavahemikul 24.06.2013 – 17.01.2015 (volikiri ümbrikus lk 37). U.B müüs peale registrikande tegemist sõiduki edasi Xxx/tl 44/. 3 R.T on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema R.T pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema, eesmärgiga müüa võõrale isikule kuuluv sõiduauto, võltsis 15.03.2014, Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Kuusalu alevikus, Kuusalu teel, koos U. B-ga müügilepingut, milles nagu Xxx OÜ esindaja Xxx oleks müünud Xxx OÜ-le kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat, reg nr xxx, U.B-le . R.T andis seejuures U.B-le sõiduki registreerimistunnistuse, mille alusel viimane täitis müügilepingu müüja ja sõiduki andmete osa ning üks neist, kas R.T või U.B, kirjutas teise teadmisel müüja kohale Xxx allkirja, vaadates tema allkirja näidist R.T käes olnud volikirjalt, millisega Xxx oli teda volitanud nimetatud sõiduautot kasutama 24.06.
2. Nimetatud müügilepingu võltsimine pandi toime, et R.T saaks sõiduki müügist varalist kasu ja U.B omandaks õiguse sõiduk riiklikus registris enda nimele vormistada ja enda äranägemisel seda käsutada. Samuti pani R.T toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema, pööras 15.03.2014, Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Kuusalu alevikus, Kuusalu teel, ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses oleva ja Xxx OÜ-le kuuluva vallasasja - sõiduauto Volkswagen Passat, reg nr xxx, väärtusega 4500 eurot, müües nimetatud sõiduki U.B-le 1800 euro eest. Xxx sõiduki müügiks ja registriandmete muutmiseks luba ei andnud ning tehingust midagi ei teadnud. Sõiduk oli antud tema poolt 24.06.2013 volituse alusel Xxx OÜ endisele töötajale R.T-le kasutamiseks ajavahemikul 24.06.2013 – 17.01.2015 (volikiri ümbrikus lk 37). U.B müüs peale registrikande tegemist sõiduki edasi Xxx/tl 44/.
3. septembril 2015.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli, süüdistatav U.B ja tema kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et ringkonnaprokurör nõuab kohtus U.B süüdi tunnistamist KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist tähtajalise vangistusega 4 kuud. Samuti nõuab ringkonnaprokurör kohtus U.B süüdi tunnistamist KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest tähtajalise vangistusega 5 kuud, kohaldades KarS § 64 lg 1 ja nimelt liitkaristuse mõistmist, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja kokku mõista U.B-le karistuseks tähtajaline vangistust 5 kuud, milline KarS § 73 alusel jätta täielikult tingimisi kohaldamata, kui U.B ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest.
4. septembril 2015.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli, süüdistatav R.T ja tema kaitsja advokaat Kristina Isokoski käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et ringkonnaprokurör nõuab kohtus R.T süüdi tunnistamist KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist tähtajalise vangistusega 4 kuud. Samuti nõuab ringkonnaprokurör kohtus R.T süüdi tunnistamist KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest tähtajalise vangistusega 8 kuud, kohaldades KarS § 64 lg 1 ja nimelt liitkaristuse mõistmist, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja kokku mõista R.T-le karistuseks tähtajaline vangistust 8 kuud, milline KarS § 73 alusel jätta täielikult tingimisi kohaldamata, kui R.T ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest. 4 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 12.10.2015.a toimunud kohtuistungil mõlemad süüdistatavad s.t U.B ja R.T tunnistasid end nendele esitatud süüdistuses vastavalt U.B KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ja R.T KarS § 344 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ja mõlemad nõustusid sõlmitud kokkulepetega, kinnitades, et kokkulepete sõlmimine oli nende vaba tahe. Kohtus kinnitasid ka süüdistatavad U.B ja R.T, et kohtuistungitele nad kaitsjaid kutsuda ei soovi. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli taotles samuti kohtult süüdistatavatega sõlmitud kokkulepete kinnitamist ning viimastelt menetluskulude ning teise astme kuriteo toimepanemise eest ettenähtud sundraha välja mõistmist riigi tuludesse. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkulepete kohta ning ringkonnaprokurör arvamuse kokkulepete kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkulepete juurde, asub seisukohale, et kõik süüdistatavad on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus asub seisukohale, et nii U.B kui ka R.T tuleb süüdi tunnistada vastavalt U.B KarS §-de 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning R.T KarS §de § 344 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja mõista nendele karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt

§ 180lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskuluks

§ 175

lg 1 p.p 3, 5, 9 kohaselt on muu hulgas riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 4 ja 5 kohaselt on menetluskuludeks ka määratud kaitsjale makstud tasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelse menetluse käigus pidas menetleja vajalikus kuritegude tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks määrata käekirja ekspertiisi, millise hüvitamise kohustus on süüdistataval U.B ning seda summas 423.- eurot. Samuti kuuluvad U.B-lt välja mõistmisele riigi tuludesse temale kohtueelsel uurimisel õigusabi teenuse osutamisega kaasnenud kulud kogusummas 144 eurot ning sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 585 eurot. R.T-lt kuulub välja mõistmisele riigi tuludesse samuti sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 585 eurot ning temale kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi kulud summas 80.- eurot.

§ 180

lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleval hetkel kohus peab asjakohaseks kohaldada mõlema süüdistatavate suhtes

§ 180

lg 3 sätestatut s.t võimaldada nendel tasuda riigituludesse välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud k.a sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest tasumist ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 5