lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte selle tegemise kuupäev, mis võib olla varasem. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08).
lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebuse esitamise viimane päev oli väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt
lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Viidatud sätetest järeldub ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollil teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega.
lg 1 sätete kohaselt saadetakse soovi korral lahendi koopia menetlusaluse isiku e-posti aadressile ning sama seaduse § 70 lg 4 viimane lause sätestab, et kui menetlusalune isik on väärteoprotokolli kättesaamisel või vastulauses esitanud soovi saada lahend oma e-posti aadressil, saadetakse lahendi koopia soovitud aadressil .
lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast
lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud , teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia kaebajale ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.
lg 4 esimene lause sätestab, et kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest.
lg 5 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul märgitakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusalune isik või tema kaitsja võivad saada lahendi koopia. 2 Seega leiab kohus, et S.U poolt on kaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud. Menetlusalune isik ei esitanud ühtegi objektiivset asjaolu kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Isegi juhul, kui S.U ei saanud e-posti teel väärteoasjas tehtud otsust kätte, ei olnud tal mingeid takistusi ise karistamisotsusele kohtuvälise menetleja juurde järele minna alates 02. maist 2019.a. s.t. tal oli mitmeid võimalusi, kuidas saada teada kohtuvälise menetleja lahendist. Väärteoprotokollis on märgitud, et menetlusalune isik saab lahendi kätte otsuse teinud kohtuvälise menetleja juures. Soovi korral saadetakse lahendi koopia menetlusalusele isikule e-posti aadressile või teavitatakse menetlusalust isikut valminud lahendist e-toimiku süsteemi kaudu. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda
§-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kaebaja S.U ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu tuleb S.U kaebus jätta läbi vaatamata. Kohus juhindub KrMS §-st 172,
/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.