1-12-9523/40

1-12-9523 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-9523 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri 2012 määrus, millega jäeti rahuldamata Konstantin Mihhailovi taotlus suhtlemispiirangute osaliseks tühistamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava Konstantin määruskaebus Mihhailovi (Mihhailov) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdistatava Konstantin Mihhailovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 25.04.2012 määrusega kohaldati kahtlustatava Konstantin Mihhailovi suhtes tõkendina vahistamist. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 26.04.2012 määrusega kohaldati K. Mihhailovi suhtes lisapiiranguid, mille kohaselt keelati vahistatul lühi- ja pikaajalised kokkusaamised ning kirjavahetus, telefoni kasutamine ja suhtlemine vahistatu A.B. alates määruse tegemisest kuni kriminaalasja menetluse lõpuni. Tartu Maakohtu 18.10.2012 määrusega anti K. Mihhailov kohtu alla. K. Mihhailov esitas 19.11.2012 taotluse tühistada tema suhtes kehtestatud suhtlemispiirangud osaliselt ja võimaldada tal suhelda telefoni teel, kirjavahetuse teel ning lühiajalistel kokkusaamistel oma elukaaslase V.S.. Maakohtu 03.12.2012 määrusega jäeti K. Mihhailovi taotlus suhtlemispiirangute osaliseks tühistamiseks rahuldamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et K. Mihhailovile kehtestatud suhtlemispiirangute osaline tühistamine ei ole põhjendatud. Maakohus on seisukohal, et K. Mihhailovi suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 26.04.2012 määrusega kehtestatud suhtlemispiirangud on põhjendatud, kuna süüdistatav K. Mihhailov end suuremas osas süüdistusest süüdi ei tunnista ja V.A. (end S) on kriminaalasjas, mida menetletakse üldmenetluses, tunnistaja. Suhtlemine enda süüd süüdistusest suuremas osas eitava süüdistatavaga võib kahjustada kriminaalasjas menetluse läbiviimist – kas süüdistatav K. Mihhailovi poolt tunnistaja V. A mõjutamise tulemusena või V. A kaudu K. Mihhailovi soovil teiste isikute mõjutamise tulemusena, keda üldmenetluses kohtuistungil kohtulikul uurimisel üle kuulama hakatakse. Üldmenetluses formeeruvad isikulistest tõendiallikatest lähtuvad tõendid alles kohtuistungil kohtulikul uurimisel ning seetõttu säiliks ka suhtlemispiirangute osalise tühistamisega reaalne oht kriminaalmenetluse kahjustamiseks enda süüd valdavas osas mittetunnistava süüdistatav K. Mihhailovi poolt tunnistaja V. A enda huvides ärakasutamise kaudu. Määruskaebemenetluse poolte seisukohad K. Mihhailov palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega tühistada tema suhtes kehtestatud suhtlemispiirangud osaliselt, s.o lubada tal suhelda oma elukaaslase V.S. Määruskaebuse kohaselt peaks K. Mihhailovil olema võimalus V.S. ga suhelda, kuna KrMS § 71 lg 1 p 5 kohaselt on tema elukaaslasel õigus keelduda ütluste andmisest tunnistajana. Samuti märgib K. Mihhailov, et kuna ta on kriminaalasjas antud 18.10.2012 kohtu alla, siis langevad suhtlemispiirangud ära. Kaebaja märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-9-12 sedastanud, et vabadusõiguse riive on ulatuslik alates vahistamise hetkest. Sellega paratamatult kaasneb perekonnaelu riive, mis on ajas kasvav. Vahistatu perekonnaelu puutumatus on oluline väärtus, mille suhtes tuleb rakendada võimalikult vähe piiranguid (p 14.2). Prokurör esitas määruskaebusele vastuväite. Prokurör on seisukohal, et maakohtu otsustus jätta K. Mihhailovi suhtes 26.04.2012 kehtestatud suhtlemispiirangud kehtima on kooskõlas seadusega. Prokurör leiab, et K. Mihhailovile on lisapiirangute kohaldamine vajalik selleks, et takistada tema poolt kaassüüdistatavate ja tunnistajate mõjutamist. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistuses esitatud kuriteoga on seotud veel teised süüdistatavad. K. Mihhailovi viide KrMS § 71 lg 1 p 5 on asjakohatu, kuna sätestab abikaasa või püsivas kooselus oleva isiku õigust keelduda ütluste andmisest oma lähedasest isikust süüdistatava vastu. K. Mihhailov kinnitas ise 03.12.2012 korraldaval kohtuistungil, et elas koos V.S. ga neli kuud, 2012 jaanuarist kuni kinnipidamiseni 23.04.
4. Sellist lühikest suhet ei saa nimetada püsivaks kooseluks. Samuti tuleb märkida, et V.S. ei ole senini kasutanud õigust keelduda ütluste andmisest K. Mihhailovi vastu ja on kohtueelse menetluse käigus andnud olulised K. Mihhailovile inkrimineeritud röövimise toimepanemist tõendavad ütlusi. Kas tunnistaja kasutab KrMS §-s 71 sätestatud õigust ning kas kohus aktsepteerib taolist ütluste andmisest keeldumist, on näha tulevasel üldmenetluse kohtuistungil ning seda ei ole võimalik ette otsustada. Samuti on alusetu K. Mihhailovi väide selle kohta, et suhtlemispiirangute kehtimine langes ära seoses süüdistatava kohtu alla andmisega. Lisapiirangute kehtivuse tähtaeg on määratletud selle kehtestamise määrusega ning seega kehtivad nad kuni antud kriminaalasjas menetluse lõpuni. Kohtu alla andmise määrus ei kehtesta kriminaalasjas menetluse lõppu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused -2- Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole K. Mihhailovi suhtes kehtestatud suhtlemispiirangute osaline tühistamine põhjendatud. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KrMS § 1431 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kui on piisav alus oletada, et vahistuses või vangistuses viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist, võib prokuratuur või kohus teha määruse kahtlustatava või süüdistatava ümberpaigutamiseks, täielikuks eraldamiseks teistest vahistatutest või vangistust või aresti kandvatest isikutest. Prokuratuur või kohus võib määrusega ka piirata või täielikult keelata kahtlustatava või süüdistatava lühiajalise või pikaajalise kokkusaamise õigust ning kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust. Määruskaebuses leiab K. Mihhailov, et suhtlemispiirangute vajadus on ära langenud, kuna ta on Tartu Maakohtu 18.10.2012 määrusega antud kohtu alla. Ringkonnakohus märgib, et K. Mihhailovi suhtes kohaldati lisapiiranguid alates 26.04.2012 kuni kriminaalmenetluse lõpuni (tl 33). Seega kuigi kohtueelne menetlus on kriminaalasjas lõpule viidud ning käesoleval hetkel on kriminaalasi kohtu menetluses, ei saa ringkonnakohtu hinnangul pelgalt 1 nimetatud asjaolu pinnalt järeldada, justkui KrMS § 143 ja VangS § 102 alusel K. Mihhailovile kohaldatud suhtlemispiirangud on minetanud oma tähtsuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna käesolevat kriminaalasja menetletakse üldmenetluses ja V. A (end S) on kriminaalasjas tunnistaja, siis võib K. Mihhailovi suhtlemine temaga kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist, s.o K. Mihhailov võib hakata tunnistaja V. A mõjutama. Ringkonnakohus nõustub prokuröri seisukohaga, mille kohaselt viide KrMS § 71 lg 1 p 5 on asjakohatu. Nimetatud säte annab tunnistajale õiguse teatud juhtudel tunnistajana ütluste andmisest keelduda. See aga ei tähenda, et tunnistaja ütlused ei ole kriminaalasjas oluliseks tõendiks olukorras, kus ta KrMS § 71 lg 1 p-s 5 sätestatud õigust ei kasuta. Prokuröri vastuväitest nähtub, et V.S. on kohtueelse menetluse käigus andnud olulisi kuriteo toimepanemist tõendavaid ütlusi. Sellest võib järeldada, et V.S. ütlused on käesoleva kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulised ning K. Mihhailovi poolt V.S. mõjutamine pärsiks oluliselt kriminaalmenetlust. Ringkonnakohus möönab, et vahistamine piirab oluliselt isikuõigusi, sh vabadusõigust ja ka perekonnaõigust. Tõene on määruskaebuses esitatud väide, et vahistatu perekonnaelu puutumatus on oluline väärtus, mille suhtes tuleb kriminaalasjades õigusemõistmise huvides rakendada võimalikult vähe piiranguid. Kohtukolleegium märgib, et piirangud on õigustatud juhul, kui nad on saavutatava eesmärgi suhtes proportsionaalsed. V.S. on käesolevas kriminaalasjas, mida menetletakse üldmenetluses, oluliseks tunnistajaks ning üldmenetluses luuakse isikulised tõendid alles kohtus ristküsitlusel. Seega kuna K. Mihhailovi suhtes kehtestatud suhtlemispiirangute tühistamisel on oht, et ta võib V.S. mõjutada, on kriminaalmenetluses tõe tuvastamise eesmärgil käesoleval hetkel K. Mihhailovi suhtes lisapiirangute kohaldamine jätkuvalt proportsionaalne ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et K. Mihhailovi suhtes lisapiirangute osalise tühistamise taotlus on põhjendamatu ning maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma -3- Maarika Kuusk