← Eesti

1-10-6526/116

Obsah (9)§ 199§ 65§ 74§ 25§ 64§ 68§ 75§ 78§ 262

1-10-6526 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2011. a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Kriminaalasja number 1-10-6526

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ja § 25 lg 1, 2, 3 - § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning

§ 65

lg 1 alusel karistatud liitkaristusega 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74lg 1, 2, 3 alusel os alisel täitmisele pööramata.

Koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 5 kuud vangistust, tingimisi jäeti täitmisele pööramata 10 kuud ja 24 päeva vangistust katseajaga 3 aastat Katseaja algus 03.12.

  1. a, lõpp 02.06.
  2. a. Kaitsja Kriminaalasjas 11260104268 (1-11-10834) vahistatud Tartu Maakohtu 04.10.
  3. a vahistamismäärusega, kahtlustatavana kinni peetud 03.oktoobril 2011.a kell 09.15 Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 74lg 4; Kr

MS § 427 lg 1 ja § 432 lg 2 Tühistada vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ja pöörata täitmisele H.M-ile Tartu Maakohtu 03.12.

  1. a otsusega mõistetud kandmata karistus 10 (kümme) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada alates 03.10.
  2. a, kahtlustatavana kinnipidamisest kriminaalasjas 11260104268 (1-11-10834). Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus. Välja mõista riigieelarvest tasu määratud kaitsjale 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks kaitseülesande täitmise eest advokaat Valli Murde poolt. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H.M-ilt 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber
  3. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-10-6526 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Määruse koopia saata Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. KrMS § 385 p 26 alusel ei ole määrus vaidlustatav määruskaebuse esitamisega. Põhjendused. Tartu Maakohtu 03.12.
  4. a otsusega tunnistati süüdi H.M

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

H.M tunnistati süüdi ka

§ 25

lg 1, 2, 4 - § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõisteti karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti H.M-i liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 27.–29.03.2009.

a ning 02.12.2009.a -04.05.2010.a, s.o 5 (viis) kuud ja 6 (kuus) päeva ning mõista H.M-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima Tartu Maakohtu 23.11.2010.

a otsusega mõistetud karistus 5 (viie) kuu vangistuse suurendamise teel mõisteti H.M-i liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

§ 74lg 1, 2 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust osaliselt täitmisele.

H.M-i ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 5 (viis) kuud vangistust, mille kandmise algust arvestati alates 12.07.2010. a. 10 (kümne) kuu ja 24 (kakskümne nelja) päeva pikkust vangistust ei pööratud täitmisele, kui H.M ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 1, 2, 4 alusel määratud kontrollkohustusi.

§ 75

lg 2 p 1, 2, 4 alusel määrati H.M-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - heastada kuriteoga tekitatud kahjusid igakuiselt vähemalt 500 (viiesaja) krooni [32 (kolmekümne kahe) euro] ulatuses alates veebruarist 2011.a; - otsida endale töökoht ja asuda tööle 1 (ühe) kuu jooksul arvates osalise karistuse ärakandmisest.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest 03.12.2010.a. Kohtuotsus jõustus 13.05.

  1. a Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Tartu Maakohtu 15.06.
  2. a määrusega pikendati H.M-ile määratud katseaega 6 kuu võrra. Tartu Maakohtu 09.09.11 määrusega määrati H.M-ile kohtrollkohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt 31.10.11 ning vajadusel läbida alkoholisõltuvuse ravi ja sellele alluda. 2

(2)Kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, kriminaalhooldusalune ei ilmu registreerimisele ega allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. H.M on jätkanud alkoholi tarvitamist ka peale 09.09.11 esitatud erakorralist ettekannet, jätkates seega alkoholi tervitamise keelu rikkumist. Rikkumine on kinnitust saanud Lõuna Prefektuurist 21.10.11 saadud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamisele protokollide ja joobeseisundi kontrollimise protokollidega. H.M on peale aprillikuist kohustuse rikkumist (erakorraline ettekanne 09.09.11) toimetatud kainenemisele ka 10.09.11 ja 02.10.11.a.. Mõlemal juhul on isik keeldunud joobeseisundi kontrollimisest, kuid protokolli koostaja poolt H.M hinnatud joobnud olekus ohtlikuks endale ja/või teistele. Viimane registreerimine H.M-iga toimus 06.09.11.a.. 23.09.11 määratud registreerimisele hooldusalune ei tulnud. Ametnikuga võttis telefoni teel ühendust meesterahvas, kes väitis ennast H.M-i tööandja olevat ja küsis, kas hooldusalune võib tulla vastuvõtule peale 09.10.11.a.. Ettekande koostaja helistas info saamise järgselt hooldusalusele. Telefonivestluses H.M-iga selgus, et ta on Soomes. Kuna elukohast lahkumine välisriiki ei olnud ametnikuga kooskõlastatud, määrati uus kohtumine 30.09.11.a., mil hooldusalune pidi esitama ka maksekviitungi igakuise kahju hüvitamise kinnitamiseks. 30.09.11 H.M vastuvõtule ei tulnud, vaid teatas, et on Nõo kandis, teeb katusetöid ning tal ei ole millegagi võimalik vastuvõtule tulla. Järgmiseks registreerimisajaks määrati 03.10.11.a.. Eeltoodud kuupäeval võttis ettekande koostajaga ühendust eriasjade menetleja Jaan Tomingas ning teatas, et 02.10.11 toimetati H.M kainenemisele ning koostamisel on vahistamistaotlus. Tartu Maakohtu 04.10.11 määrusega H.M vahistati. H.M-ile on koostatud katseajal kaks erakorralist ettekannet. Hoolduskavas on seatud eesmärkidena: alkoholi ja narkootikumide vaba elu, kahjude hüvitamine, ise enda elu peremees olemine ja enda ning teiste säästmine. H.M on alkoholi tarvitamise keelu rikkumist jätkanud ka peale 09.09.11 koostatud erakorralist ettekannet. Vastavalt politseist saadud dokumentidele toimetati H.M kainenemisele 10.09.11 ja 02.10.11.a.. Alkoholi tarvitamise teemat on hooldusalusega korduvalt arutatud. H.M on tunnistanud enda väärkäitumise seotust alkoholi tarvitamisega ning väljendanud soovi probleemiga tegelemiseks psühhiaatri vastuvõtule pöörduda. Reaalse tegevuseni H.M jõudnud ei ole. Ta on jätkanud alkoholi tarvitamist ning õigusrikkumiste toimepanemist. Tartu Maakohtu 04.10.11 määrusega kohaldati H.M-i suhtes tõkendit vahistamine. Kahjude tasumisega alustas H.M juunis 2011.a.. Nii juuni kui augusti igakuise makse tegi ta määratud ajal, kuid juuli makse jäi tegemata. H.M tasus nö võlas oleva juuli 32 eurose makse 06.09.11.a.. Hooldusalune on avaldanud, et tal on raskusi igakuise kahjude hüvitamisega. 06.09.11 toimunud registreerimisel avaldas hooldusalune, et saab tädi juurde XXXX minna ning seal võsa lõigata ja sellega teenida raha septembri makse tegemiseks. Kuna H.M ei tulnud vastuvõtule 23.09.; 30.09. ja 03.10.11 ei ole teada, kas hooldusalune on septembris kahjusid hüvitanud. H.M ei ole katseajal ametlikku tööd omanud. Ametniku suunamisel pöördus ta 30.08.11 Töötukassa Tartumaa osakonda ning registreerus töötuna. Töötukassast 27.10.11 laekunud informatsiooni kohaselt oli H.M registreeritud töötuna ajavahemikul 30.08. kuni 06.10.11.a.. H.M-i sõnul on ta teinud juhutööd Soomes ja Eestis. Sellest, et hooldusalune on lahkunud XXXX, väidetavalt tööle, on kriminaalhooldusametnik saanud teada hiljem. Enamasti siis, kui H.M on pidanud vastuvõtule tulema ja välisriigis viibimine on seda takistanud. Karistusregistri 26.10.11 teatise kohaselt on H.M katseajal toime pannud neli väärtegu: 04.04.11 kahel korral ühistranspordiseaduse § 54´7 lg 1 alusel ja 03.04.11

§ 262ja 218 lg 1 alusel.

H.M-iga on läbi viidud kümme registreerimist. Registreerimisnõuet on hooldusalune täitnud problemaatiliselt. Kuigi H.M on ametnikku enamasti enda mitteilmumisest teavitanud ning talle on määratud uus kohtumise aega, ei ole ta vastuvõtule tulnud, takistades seeläbi käitumiskontrolli teostamist. 3

(2)Kuna H.M ei täida nõuetekohaselt registreerimiskohustust ega kohtu poolt määratud kohustusi, lisaks on ta kahtlustatav uue kuriteo toimepanemises ning alates 04.10.11 viibib H.M vahi all, teeb ettekande koostaja kohtule ettepaneku pöörata täitmisele H.M-ile mõistetud karistusest kandmata osa 10 kuud ja 24 päeva vangistust. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. H.M seletas, et. ei ole kuritegusid toime pannud kriminaalasjas, milles ta kahtlustatavana vahistati. Ta ei teadnud kohustusest pöörduda psühhiaatri poole. Alkoholi tarvitamisega probleemi ei näe. Ei mäleta, millal käis viimati kriminaalhooldaja juures registreerimas. Kaitsja leaib, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud. H.M on haigus, alkoholi tarvitamine. Sõltuvusest vabanemine ei ole lihtne. Haiguse tõttu on registreerimiskohustuse täitmata jätmine mõjuv põhjus ning mõjuval põhjusel kontrollnõuete ja – kohustuste täitmata jätmine ei ole karistuse täitmisele pööramise põhjuseks. Täitmiskohtunik leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. H.M ei ole nõuetekohaselt täitnud

§ 75

lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõuet jättes korduvalt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata.

§ 75lg 2 p-de 2 alusel määratud kontrollkohustust ei ole ta samutitäitnud.

Kohus nõustub kaitsjaga selles, et alkoholisõltuvus on haiguslik seisund, kuid sõltub isikust endast. Kriminaalhooldaja on teinud lühikese katseaja jooksul kahel korral erakorralised ettekanded mõjutamaks H.M-i käitumist seaduskuulekuse suunas. Katseaja pikendamine ja kontrollkohustuse määramine on edasi lükanud karistuse täitmisele pööramist, kuid ei ole süüdimõistetut suunanud õiguskuulekale käitumisele. H.M on edasi elanud järgides endisi eluviise. Tema käitumine on sõltunud temast endast. Mõjuvaid põhjusi kontrollnõuete ja kohustuse täitmata jätmiseks ei ole. H.M-i käitumine on viinud tema vahistamiseni uues kriminaalmenetluses. Enne vahistamist jättis ta täitmata registreerimiskohustuse ning seetõttu ei saanud kriminaalhooldusametnik teda enam suunata. Vahistamisega on aktiivne kriminaalhooldus katkenud. H.M-ile Tartu Maakohtu 03.12.2010. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa tuleb täitmisele pöörata. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates tema kinnipidamisest kriminaalasjas 11260104268 (1-11-10834). Taotluse läbivaatamisel esitas kaitsja taotluse kaitsjatasule 38,35 eurot. Tasu taotlus on põhjendatud kohtuistungi ajaga, 1 pooltunniga 19,18 euro ulatuses, s.h. käibemaks 20 %. KrMS § 180 lg 1 alusel jääb menetluskulu süüdimõistetu kanda. Ene Muts täitmiskohtunik 4

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.