Obsah (4)

§ 175§ 238§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-13-504 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 14. november 2013, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-13-504 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enja

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista B.H-lt menetluskuluna kaitsjatasu 163,32 (ükssada kuuskümmend kolm eurot ja 32senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. 2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab B.H karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.02.2013 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 (kolm) aastat vangistust. B.H tunnistati süüdi KarS § 266 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti B.H -le liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja B.H karistati vangistusega 2 (kaks) aastat. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.08.

1. B.H-le valitud tõkend, vahistamine, jäeti kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kinnipeetav B.H on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, karistuseks on talle mõistetud reaalsed vangistused. Kuritegude dünaamika on sarnane, varavastased kuriteod. Planeerituse ja kavandamise muster on korduv. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on majandusliku kasu saamine. Varemalt on soodusteguriks olnud narkootikumide tarvitamine. 05.08.2013 on algatatud isiku suhtes kriminaalmenetlus KarS § 266 lg 1 tunnustel. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on B.H väärtegude toimepanemise eest karistatud 7-l korral, sealhulgas on teda korduvalt karistatud väärteokorras NPALS § 151 järgi ja ühel korral LS § 7419 lg 1 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 1 aasta 3 kuu ja kanda jääb veel üle 8 kuu vangistust. Vanglas läbitud taasühiskonnastava tegevuse raames on toimunud vestlused psühholoogiga, samuti on toimunud vestlus kriminaalhooldusametnikuga. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (24.04.2013 – noomitus, korraldustele allumatus). Isik soovib vabanemisel asuda elama a adressile xxxx, kus elavad isiku õde, õemees ja nende 2 alaealist last. Õe sõnul on nad valmis andma elamispinna B .H-le seniks, kuni leiavad talle sobiva üürikorteri või munitsipaaleluruumi. Õde on kindel, et nad saavad seni hakkama 2-toalises korteris (üldpind 48 m2). Korteril kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Peale põhihariduse omandamist Narva
2. koolis asus isik koheselt tööle isa juurde, kes õpetas mitmeid töid tegema. Ametlikud dokumendid õpitud ametite kohta puuduvad. Isik on motiveeritud omandama eriala. Kinnipeetava riigikeele tase on A1 ja ta soovib jätkata riigikeele omandamist. Isik on süstemaatiline varguste toimepanija juba aastaid. Toimetuleku legaalseid viise isik nimetada ei suutnud, ta teab vaid, et varguste ja vangistuste periood on kestnud juba
3. aastast. Vabanemisel garanteeritakse isikule töökoht xxxx. Lähedastest elab kinnipeetaval xxxx õde A H, õemees V H ja nende 2 last – V (sündinud xxxx) ja M (sündinud xxxx). Vanemad on surnud. Endise elukaaslasega on kinnipeetaval suhted väid etavalt katkenud. Kinnipeetava väite l on tal poeg N T (sündinud xxxx), isaduse tuvastamiseks käib kohtumenetlus. Lapse emaga isik suhtleb, kui asjaolud selleks sunnivad. Kinnipeetav on teiste poolt mõjutatav. Isik lõpetas alkoholi tarvitamise 15-aastaselt, kuna tal on probleemid tervisega. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud narkosõltuvus. Narkootikumide tarvitamist alustas kinnipeetav 13-aastaselt. Heroiini proovis peale esimest 3 vangistust
4. aastal. Enne seda oli proovinud kanepit, millest loobus ca kuu aja möödudes, misjärel asus tarvitama amfetamiini. Isik ise ennast narkosõltlaseks ei pea. Raha narkootikumide ostmiseks sai isik varastatud asjade müügist. Kinnipeetav on varasematel vangistuse perioodidel osalenud Convictuse töös, ent endale vajalikke järeldusi teinud ei ole. Kinnipeetav ei mõista, et on olemas seos eluviisi ja kuritegeliku käitumise vahel. 21.08.2013 andis isik nõusoleku osaleda sõltuvusravil. Enne vangistust sai isik töövõimetuspensioni 70%. Isik mõistab, et probleemid on olemas ja et nende lahendamiseks peab leidma alternatiive varasemasele käitumisele, ent kõik jääb siiski vanaviisi. Kinnipeetav kordab tehtud vigu, probleemide sihipäraseks lahendamiseks puudub tal tahtejõud. Isik ei väljenda kuritegelikke hoiakuid. Ta mõistab ametiisikute rolli, on valmis alluma kriminaalhoolduse nõuetele. Kinnipeetavat ei ole varemalt kriminaalhooldusele määratud. Isik on arvamusel, et kuritegeliku maailmaga suhtlemisest loobumiseks ei ole tal tahtejõudu. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust, on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 61%. Viru Vangla teeb ettepaneku vabastada B.H vangistusest tingimisi ennetähtaegselt seoses vangistuse asendamisega sõltuvusraviga, käitumiskontrollile allutamisega. Juhul, kui kohus otsustab B .H vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada, siis teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,7,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetav on vallaline, lapsi tal ei ole. Õde suhtleb kinnipeetavaga telefonitsi, ta ei ole käinud kokkusaamistel. Õe sõnul koosneb kinnipeetava suhtlusring vabaduses peamiselt isikutest, kelle eluviis ei erinenud eriti B.H eluviisist. Enne vangistust elas B .H üürikorteris, mida üüris talle õde. xxxx direktor S V kinnitas telefonivestluses, et kindlustab kinnipeetavale töökoha oma ettevõttes xxxx. Ta teab ja tunneb kinnipeetavat kui korrektset töötajat, kes töötas tema juures enne vangistust. Õe sõnul oli B.H-le enne vangistust määratud xxxx. Rahvastikuregistris on B.H kindla elukohata. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Tema kuritegelik käitumine on muutusteta
5. aastast. Juhul kui kohus peab ot starbekaks B.H vabastada ennetähtaegselt, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused. B.H avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta teab, mida tähendab kriminaalhooldusele allumine. Talle selgitati, et tuleb täita kõiki kontrollnõudeid. Kinnipeetav ei pea ennast narkosõltlaseks, kuid soovib ikkagi läbida ravikuuri. Isik väitis, et endise suhtlusringi mõjul kuritegude toimepanemine oli minevikus. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes

§ 432

lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa B.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 21.08.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega „seoses vangistuse asendamisega sõltuvusraviga“, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Prokurör leiab, et vangistuse asendamine sõltuvusraviga KarS § 692 tähenduses ei ole samastatav KarS § 75 lg 2 p 5 sätestatud kohustusega alluda ettenähtud ravile. B.H varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on varasemalt 10 korda kriminaalkorras karistatud varavastaste ja avaliku korra vastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimased kuriteod (kolm KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 ja üks KarS § 266 lg 1 episood) pani ta toime vahetult pärast Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.11.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja sõltuvusainete tarvitamisega (diagnoositud sõltuvus; kolm väärteokaristust NPALS § 15/1/ järgi ja üks väärteokaristus 4 varem kehtinud liiklusseaduse § 7419 alusel), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 61 %. Süüdimõistetu kannab vangistust tahtlikult toimepandud kuritegude eest. Kuivõrd varasemad korduvad karistamised ei ole ära hoidnud tema poolt uute kuritegude toimepanemist, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud – nii on tema puhul suur tõenäosus, et ta jätkab kuritegu de toimepanemist ka käesolevast karistusest tingimisi vabastamisel. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Vangistatu suhtes on Viru Vangla menetluse s kriminaalasi nr 13922700168 (KarS § 266 lg 1 tunnustel), milles kohtueelne menetlus on veel lõpule viimata. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida B.H käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ka § 75 lg 2 p 5 sätestatud kohustus, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta B.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus kohtul kaaluda B.H tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vanglas on kinnipeetav läbinud taasühiskonnastavad tegevused. Kinnipeetaval on tugiisikud vabaduses, kelleks on õde ja õemees. Tal on vabanemisel elamispind ja garanteeritud töökoht. Tööandja teab ja tunneb kinnipeetavat kui korrektset töötajat. Oluline on ka see, et B.H kinnitas, et isegi juhul, kui kohus teda ei vabasta, jätkab ta positiivset teed, millele ta on asunud. Tema soov seaduskuulekalt elada on sisuline, mitte formaalne. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.H ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus nõustub prokuröriga selles, et vangistuse asendamine sõltuvusraviga KarS § 692 tähenduses ei ole samastatav KarS § 75 lg 2 p 5 sätestatud kohustusega alluda isiku nõusolekul ettenähtud ravile. Kinnipeetavat B.H on 10-l korral kriminaalkorras karistatud reaalsete vanglakaristustega. Kohtu hinnangul iseloomustab ka nimetatud asjaolu kinnipeetava poolt toimepandud kuritegusid ja tema isikut, et teda pole varasemalt kordagi kriminaalhooldusele allutatud. Kuritegude dünaamika on sisuliselt olnud muutusteta (peamiselt varavastased kuriteod). B.H on kuritegusid järjepidevalt toime pannud ja teda on karistatud alates 1996.a. Kuriteod, mille eest B.H praegu vanglas karistust kannab, on toime pandud vahetult pärast Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.11.2011 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmist. Kuritegude toimepanemist on soodustanud narkosõltuvus. Eeltoodust järeldub see, et varasemad reaalsed vanglakaristused ei ole täitnud oma eesmärki ning kinnipeetav on jätkanud kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. 5 Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et 05.08.2013 on algatatud vangistatu suhtes Viru Vanglas menetlus kriminaalasjas nr 13922700168 KarS § 266 lg 1 tunnustel, mille kohtueelne m enetlus on veel lõpule viimata. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava B.H vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et edasisel suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega (ka viimased vargused on toime pandud grupi poolt), arvestades isiku mõjutatavust ja narkootikumide hankimiseks raha saamise eesmärgil võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti m oraalset toetust pakkuvad lähedased, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle järjekordne reaalne vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korr al ei suudaks B.H vabaduses käituda seaduskuulekalt. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et B.H suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 163,32 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2013 kohtumääruse RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu
2. novembri 2013 määrus B .H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
3. B.H ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määruskaebused jätta rahuldamata. Kohtumäärus jõustus
4. detsembril
5. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne nooremreferent