MS § 4261, 432, 384, 387 RESOLUTSIOON Jätta Nikita Orlovi suhtes käitumiskontroll kohaldamata. pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgne Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Nikita Orlovile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 2 Asjaolud 18.05.2016 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikita Orlovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Nikita Orlov on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 17.09.2013 otsusega
lg 2 p 1, 2 järgi ning karistatud vangistusega 3 aastat ja 3 kuud,
lg 2 p 1, 4 järgi ning karistatud vangistusega 4 aastat.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.07.2012. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetav Nikita Orlovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et vabanedes asub elama ema juurde esialgu, aga plaanib Eestist ära sõita, konkreetselt tahab minna Rootsi ehitusele tööle. Arvas, et karistusjärgset järelevalvet ta ei vaja. Prokurör juhtis kohtuistungil esmalt tähelepanu asjaolule, et vangla on ise esitanud taotluse, milles on märgitud, et vangla ei toeta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Samuti on vangla materjalides kirjas, et isikut on varem 3 korda karistatud, kuid karistusregistris on kirjas ainult käesolev karistus, teised karistused on kõik kustunud. Vangla iseloomustuse kohaselt Nikita Orlovil kuritegelikke hoiakuid ei ole, käitumine on vanglas hea, läbitud on mitmed programmid ja omandatud eriala, seega saab järeldada, et isik on oma vigadest õppinud ja karistusest järeldused teinud. Prokurör taotles jätta karistusjärgne käitumiskontroll Nikita Orlovi suhtes kohaldamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et Nikita Orlovi suhtes tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus
§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (
) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
lg 2 p 1, 2 ja § 214 lg 2 p 1, 4 järgi mõistetud liitkaristust 4 aastat vangistust. Ärakandmisele kuuluva liitkaristuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 16.07.2016, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Nikita Orlovi puhul on
Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte ainsaks otsustavaks eelduseks kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. Nikita Orlov viibib vanglas esimest korda. Seega puudub kohtul alus arvata, et Nikita Orlovi näol on tegemist isikuga, kellel puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on toimunud vangistuse jooksul muudatused mõtlemise osas, kuigi on toimunud intsidendid, kus isik on käitunud agressiivselt. Juhtumikorraldajaga ühiselt isiku käitumist analüüsides on kinnipeetav hakanud arvestama teisi inimesi ja nende vajadusi, on õppinud oma vigadest ja püüab ennast tagasi hoida. Vangla hinnangul on Nikita Orlovi käitumine olnud hea vaatamata neljale distsiplinaarkaristusele. Ka on Nikita Orlov vangistuses läbinud riigikeele õpped A2, B1 ja B2 tasemel, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning omandanud abikoka eriala. Vangla materjalide kohaselt oli isik juba enne programmide algust enamus probleeme enda jaoks lahti mõtestanud ja lahendused leidnud. Seega on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval on kindel eesmärk leida endale töökoht välisriigis. Ka on isikul olemas vabanedes elukoht ema juures. Kinnipeetaval sõltuvusi diagnoositud ei ole, probleemid alkoholi tarbimisega puuduvad ning ta on otsustanud loobuda kanepi suitsetamisest. Kohtu hinnangul saab Nikita Orlovile anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ilma kohtu poolt määratud järelvalveta, et tema praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Nikita Orlovi suhtes ei ole põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus on seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli puhul on tegemist olulise isiku liikumise piiramisega, mida tuleks kohaldada ainult erandlikel asjaoludel ning arvestades Nikita Orlovi varasemat elukäiku ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja Nikita Orlovi isikut, on kohus seisukohal, et tema puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, mis võimaldaksid talle määrata karistusjärgset käitumiskontrolli. 3 4 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Viru Vangla taotluse Nikita Orlovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata. Lisaks märgib kohus, et ka taotluse esitaja ise ei toeta oma taotlust. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.