1-15-6379/13

(14244000079)Määruse tegemise aeg ja koht 15.märtsil 2016 Jõhvi kohtumaja Kohtunik Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu kirjalikus menetluses Inna Kirsipuu Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Luule Kärneri 11.03.2016 erakorraline ettekanne T.B-le Viru Maakohtu 04.09.2015 kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks ja täiendava kohustuse määramiseks T.B, isikukood XXX, xxx Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Luule Kärner esitas 11.03.2016 kohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada T.B-le määratud katseaega 12 kuu võrra ning määrata katseajaks T.B-le täiendav kohustus – läbida alkoholivastane ravi. T.B tunnistati Viru Maakohtu 04.09.2015 otsusega süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 4 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte täitmisele pöörata katseajaga 12 kuud. Katseaja kestel pidi T.B täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Otsus jõustus 22.09.

1. Kriminaalhoolduse algus 04.09.2015 ja lõpp 03.09.
2. Erakorralise ettekande kohaselt: 26.12.2015 tuvastas politseipatrull T.B alkoholijoobe, kui ta juhtis mootorsõidukit xxx. Indikaatorvahendiga Alcoquant nr J224 mõõdeti T.B alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,40 mg/l (tl. 110-111). Väärteo kohta koostati 26.12.2015 väärteoprotokoll nr 244015009200 (tl. 120-121). 04.03.2016 T.B kirjalikust seletuskirjast nähtub, xxx ja jõi ära 0,5 liitrit viina ning ei mäleta, mis kell alkoholitarvitamise lõpetas. 26.12.2015 hommikul helistas sõber ja palus abi. Sõbra palvele vastu tulles läks T.B xxx, kust oli vaja sõbra auto parklasse viia. Umbes 100 meetrit peale sõitma hakkamist pidas T.B kinni politseipatrull ja tal tuvastati alkoholijoove, lisaks oli temalt sõiduki juhtimisõigus 2013 ära võetud ning sõiduk ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavat kontrolli. Süüdimõistetu tunnistab, et rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, kahetseb tegu ning on valmis läbima alkoholivastase ravi (tl. 116, 118). 13.01.2016 ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik läbi viia eelnevalt kokkulepitud kriminaalhooldusalast kohtumist T.B elukohas xxx kuna kriminaalhooldusalune ei olnud kodus. Telefoni teel ei olnud T.B kättesaadav. 1 14.01.2016 antud kirjalikus seletuskirjas T.B selgitas, et oli haige ema xxx õhtul ja oli täiesti unustanud, et oli kokku leppinud kohtumise kriminaalhooldusametnikuga. 14.01.2016 helistas T.B ise kriminaalhooldajale ja tuli vastuvõtule (tl. 117). Registreerimiskontrollnõude rikkumise eest 13.01.2016 on kriminaalhooldusametnik teinud 14.01.2016 T.B-le kirjaliku hoiatuse (tl. 109). Esmakohtumise ajal 22.10.2015 selgitati T.B-le põhjalikult kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. T.B kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad (tl. 114). Selgitust korrati 04.11.2015 (tl. 106-108), 14.01.2016 (tl. 113) ja 04.03.2016 (tl. 112). Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt T.B puhul on tegemist isikuga, kellele on määratud xxx ja keskmine puue ajavahemikuks 30.04.2014-30.04.
3. Esimese kriminaalhoolduse aeg lükkus tavapärasest hilisemaks, kuna T.B viibis xxx, mille kohta on esitatud tõend raviasutusest (tl. 119). Negatiivne on see, et T.B puhul on ilmnenud tõsised kriminaalhooldusnõuete rikkumised. Ta on varjanud kriminaalhooldusametniku eest väärteo toimepanemist, eriti aga alkoholi tarvitamise keelu eiramist. Poitiivseks tuleb lugeda, et registreerimiskontrollnõude rikkumise järgselt võttis kriminaalhooldusalune ise ühendust ametnikuga ja tuli xxx. Krimninaalhoolduse käigus on alati nõus olnud kontrolliga alkoholi tarvitamise suhtes ning 04.11.2015, 10.11.2015, 05.02.2016, 02.03.2016 ja 04.03.2016 pole joovet tuvastatud. T.B tunnistas siiski lõpuks väärteo toimepanemist alkoholi tarvitanuna, andis nõusoleku alkoholivastase ravi läbimiseks ning isegi käis juba raviarsti vastuvõtul haiglaravile pääsemiseks. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et T.B-le võib anda võimaluse oma käitumise muutmiseks, eelkõige alkoholivastase ravikuuri läbimiseks, kuna ta on ilmutanud motiveeritust probleemiga tegelemiseks ning aru saanud oma eksimusest. Juhindudes KarS § 74 lg 4, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada T.B katseaega 12 kuu võrra ning KarS § 75 lg 2 p 5 määrata talle täiendav kohustus läbida alkoholivastane ravi kolme kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täienda¬vaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdi¬mõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu T.B on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja jätnud täitmata registreerimiskohustuse. Nimetatud rikkumistele tuleb reageerida. Arvestades asjaolusid, et süüdimõistetu senine kriminaalhooldus on kulgenud mõningate mööndustega ning võttes arvesse ka kriminaalhooldusametniku seisukohta, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks esialgu ennatlik. Seega on otstarbekohane rakendada kergemat 2 mõjutusvahendit, milleks on täiendava kohustuse määramine ja katesaja pikendamine. Kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks, seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Kohus on seisukohal, et katseaja pikendamine ja täiendav kohustus aitaksid T.B edaspidiselt järgida kainet eluviisi, täita korrektselt katseaja tingimusi ning tõhusamalt saavutada hoolduskava eesmärgid. Kohus ei oea vajalikuks pikendada katseaeg 12 kuu võrra ehk maksimaalselt mida võimadldab seadus. Isikule määratakse ka täiendav kohustus, mis on seotud alkoholoprobleemist lahtisaamisega. Katseaja pikendamine maksimaalselt ei aitaks olulisel määral isiku käitumist korrigeerida, sest tema põhiline probleem ( alkoholi tarvitamine) jääks sel juhul püsima. Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks pikendada T.B katseaega 4 kuu võrra ning määrata T.B-le täiendav kohustus – läbida alkoholivastane ravi. Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Luule Kärneri 11.03.2016 erakorraline ettekanne T.B-le Viru Maakohtu 04.09.2015 kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks ja täiendava kohustuse määramiseks rahuldada. Pikendada T.B-le Viru Maakohtu 04.09.2015 kohtuotsusega määratud katseaega nelja kuu võrra, s.o kuni 03.01.2017 Määrata T.B-le Viru Maakohtu 04.09.2015 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendav kohustus – läbida alkoholivastane ravi kolme kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Määruse ärakiri saata süüdimõistetule kriminaalhooldusosakonnale. T.B-le ja Viru Vangla Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Inna Kirsipuu kohtunik 3