Obsah (11)

§ 189§ 317§ 248§ 310§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis nr 1-16-4702 (kohtueelses menetluses nr 1

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada E.T süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta; KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata E.T-le katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta ei pöörata täitmisele, kui E.T ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada E.T-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus rahuldada täielikult kannatanu T.K.le tsiviilhagi ning välja mõista E.T-lt 1145 (üks tuhat ükssada nelikümmend viis) eurot T.K kasuks (kannatanu pangakonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ); 2.2 välja mõista E.T-lt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 721 (seitsesada kakskümmend üks ) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
3. a juulikuust igakuise menetluskulu osa 60 (kuuskümmend) eurot 08 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele
4. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega

§-de 383 – 392 järgi; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5

§ 317

kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on E.T toime pannud kuriteona avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, vägivallaga KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, vägivallaga, nimelt 06.06.2015 kella 04.00 paiku Viljandi linnas aadressil Tartu tn 9 asuva ööklubi Q club ees lõi rusikaga T.Kle näopiirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanu T.K.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – alalõualuu murru. Samuti häiris E.T avalikus kohas käitumisnõuete rikkumisega teiste isikute õigusrahu. Kuriteoga põhjustati T.K.le riiete määrdumise ja tekitatud vigastuste ravimisega varalist kahju 1145 euro väärtuses.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui E.T ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid.
3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
4. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused karistuse mõistmisel 2 KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
2. Tsiviilhagi lahendamine

§ 310kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. T.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1145 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista E.T-lt 1145 (üks tuhat ükssada nelikümmend viis) eurot T.K kasuks. 4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud

§-s

1. 4.1.
2. Sundraha

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 645 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.
2. Riigi õigusabi

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

lg 2 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

1. septembri 2015 otsusega on kinnitatud mise alused, maksmise kord ja (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad. 4.1.2.
2. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava E.T kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot. 4.1.2.
3. Muu menetluskulu

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 4 eurot. 4.

1. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 721 eurot: sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 72 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot. 4.
2. Menetluskulude hüvitamine

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 sätestatud erandeid. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad

§ 180alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5. Kohtu muud põhjendused 3 Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4