1-15-9150/13

Kriminaalasi nr.1-15-9150 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. märts 2016.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-9150 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Tõlk Riina Palmi Prokurör Jaanika Kõrgmaa (kirjalik arvamus) Kaitsja Arvo Suuban Asja läbivaatamise kuupäev 16.03.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid G.L´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.L, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta G.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Arvo Suuban taotlus G.L ´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 72 eurot. Välja mõista G.L ´ilt kriminaalmenetluse kulud 72 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. G.L ´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700078467 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 18.02.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.L on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.11.2015 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja karistati 8 kuu vangistusega alates 19.10.
2. Karistuse kandmise algus 19.10.2015 ja lõpp 19.06.
3. Kinnipidamisasutuses G.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused puuduvad. Käitumine vanglas on nõuetekohane. Vabanedes asub elama venna korterisse aadressile xxx, kuna tema korter samas majas on veel remondis. Kinnipeetaval on põhiharidus. On omal käel omandanud keevitaja oskused. Tahab tulevikus omada ka keevitaja pabereid. On töötanud enamasti mitteametlikult enne vangistust töötas Rootsis venna firmas ametlikult. Vabanedes soovib minna uuesti venna firmasse tööle. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx. Õde ja vend on nõus teda igati toetama, kuid kinnipeetav peab asuma tööle Rootsi. Tasumata võlgnevusi on 16 713 eurot. Vabaduses tarvitas alkoholi, kuriteod pani toime alkoholijoobes. Väidetavalt on saanud alkoholivastast ravi. Alkoholisõltuvust diagnoositud pole. Kinnipeetav on karistatud 6 korda ning reaalset vangistust kannab
4. korda. Isikul on diagnoositud xxx, tervislik seisund on hea. Isik on impulsiivne ning mõtlematu oma käitumise ja võimalike tagajärgede suhtes. Probleeme ei lahenda alati seaduslikult. Eesmärkideks on elada seadusekuulekalt, vältida joobes rooli istumist. Tingimisi karistused pole siiani eesmärki täitnud, ta on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, mis näitab, et ta ei respekteeri kõiki ühiskonnas kehtivaid norme. Saab aru, et kriminaalhooldus on vajalik ja on motiveeritud elama edaspidi seadusi rikkumata. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 20%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 0%. Viru Vangla toetab G.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt G.L soovib asida elama venna xx xx korterisse aadressil xxx. G.L on kriminaalkorras korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis nii tingimisi kui ka reaalselt. Karistused pole mõju avaldanud viimane tingimisi karistus ebaõnnestus, kuna G.L rikkus registreerimiskohustust, ei sooritanud üldkasuliku töö tunde ettenähtud korras. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. G.L taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud G.L-i ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et G.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. G.L kannab vanglakaristust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Karistusregistri andmetel on G.L korduvalt karistatud nii tingimisi kui reaalse vangistusega analoogse 2 teo eest. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ning üldkasuliku töö tegemine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Käesolevat karistust kannab mitme kohtuotsuse liitmise teel. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuses viibib kinnipeetav
5. korda. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht ja garanteeritud töökoht, lähedased on nõus G.L vabanemisel toetama. Distsiplinaarkaristusi pole. Samas asub garanteeritud töökoht Rootsis, mis ei võimaldaks tal elada kohtu poolt määratud elukohas Eestis ning ilmuda regulaarselt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Sellest tulenevalt ei saaks G.L kriminaalhoolduse ajal Rootsi tööle asuda ning tal puuduks majanduslik sissetulek. Samuti on tal vaid põhiharidus ning puudub omandatud eriala, (kuigi keevitaja oskused on olemas) seega oleks tal raske leida kriminaalhoolduse ajaks tööd Eesti tööturul. Enne vangistust töötas samuti Rootsis venna firmas. Kohus leiab, et kuna isik on juba kahel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu rikkus registreerimiskohtust ning ei sooritanud üldkasuliku töö tunde ettenähtud korras), ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Teda on korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude eest. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tõsiseks soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isiku käitumine vanglas on olnud hea ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik soovib vabanedes tööle minna ja korterit remontida ning lapsi aidata. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades G.L-i kuriteo toimepanemise asjaolusid (korduvad joobeseisundis toimepandud kuriteod), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku (kalduvus alkoholi tarvitamisele), ei ole G.L-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.06.2016, ärakandmiseks on veel natuke üle kolme kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi 3 ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad distsiplinaarkaristused), kuid hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Samuti esineb oht avalikkusele, kuna isikul välja kujunenud harjumus juhtida mootorsõidukit alkoholijoobes. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarbimisega. G.L oli kahel korral määratud kriminaalhooldusele (ühel juhul koos üldkasuliku tööga) ning mõlemad need ebaõnnestusid. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu G.L-i vabastamisega temale Viru Maakohtu 04.11.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko / / 4