1-15-10313/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. aprill 2016.a. Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-10313 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 6.04.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid K.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu K.K, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta K.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.K tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.K on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 21.12.2015 kohtuotsusega KarS § 199 lg 8,9 järgi ning karistuseks mõisteti 11 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 24.06.2015 ja lõpp 24.05.
2. Kinnipidamisasutuses K.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 34 distsiplinaarkaristust. Vabanedes olemas elukoht aadressil xxx. Kinnipeetav on õppinud xxx koolides ja xxx. Vahetas koole probleemide tõttu ning koolikohustuse mitte täitmise pärast. Koolis esinenud vägivaldset käitumist. 17.06.2014 lõpetas vangistuse jooksul Jõhvi Gümnaasiumis 9.klassi xxx alusel. Edasiõppimise plaane ei ole avaldanud. Isik on olnud isa poolt ülalpeetav. Isa on hetkel töötu ning peamiseks sissetulekuks on xx, xx ning xx. Kuna tegu on noore isikuga ei ole ta ametlikult töötanud, töökogemused puuduvad. Vabaduses olnud tegevuseta. 1 Isik on proovind alkohoolseid jooke, täpsem informatsioon puudub. Suitsetanud alates 9ndast eluaastast. Narkootikumidest proovinud aastaid tagasi kanepit ning tõmmanud gaasi, kuid lõpetas peavalude tõttu. 06.09.2013-18.10.2013 osales sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening", kus osales seitsmest kohtumisel viiel. Väidetavalt sai aru sõltuvusainete kahjulikust mõjust. 18.11.2013-12.12.2013 osales sotsiaalprogrammis "Sotsiaalsete oskuste treening", sotsiaalprogramm jäi rikkumiste tõttu lõpetamata. Vangistuses kasutab isik suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid, karjub kõva häälega teistest üle ning kaldub tavapärasest vestluststiilist kõrvale. On korduvalt kasutanud tahtlikult vägivalda teise suhtes, ähvardanud süstemaatiliselt vangalaametnikku. Tegutseb impulsiivselt, ei lahenda enda probleeme sihipäraselt. Vabaduses on suutnud ametnikega käituda korralikult ja viisakuse piirides. Isik on vahetult peale vabanemist vanglast jätkanud kuritegelikku eluviisi. Katseajal on korduvalt ja teadlikult rikkunud kõiki temale peale pandud lisakohustusi. Kriminaalkorras karistatud 7-l korral, neist 3 on vägivaldsed kuriteod - kahel korral kehaline väärkohtlemine ning ühel korral vägivald võimuesindaja suhtes. Vanglas kannab karistust kolmandat korda. Varavastased kuriteod toime pandud grupis, teod etteplaneeritud. Vägivaldsed kuriteod on toime pannud hetkeemotsiooni ajendil, tüli tekkimisel. Soodusteguriks majandusliku kasu saamine ning konflikti tekkimine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksu on 82%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 76%. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt K.K ei soovi ennetähtaegselt vabaneda ja sellega seoses ei soovi avaldada oma mõtteid majandusliku olukorra kohta ennetähtaegsel vabanemisel. Kinnipeetava isa sõnul on kinnipeetaval olemas võimalus asuda elama isa juurde xxx, tegemist on 2-toalise üürikorteriga, kõik eluks vajalik on olemas. Isa xx xx on hetkel töötu, kuid saab ka xxx ja xx pealt xxx. Sotsiaalameti kaudu tasutakse korteriga seotud üüri ja maksude kulud, tänu millele on pere võimeline üldse toime tulema. Pere saab hakkama, toretsevaid kulutusi teha ei saa, kuid suudetakse majandada nii, et kõik vajalik oleks olemas. Kinnipeetava vabanedes kulutused suurenevad, kuid isa arvab, et saadakse hakkama. Kinnipeetaval puuduvad tööoskused ja harjumus, mis raskendavad ka tööturul tööotsimist ja kohest tööle asumist. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku 7-l korral, lisaks on ta karistatud 19-l korral väärtegudes, teod on toime pandud ajavahemikus 2011-2015.a. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt on prokuratuur ei toeta K.K ennetähtaegset vabastamist. tingimisi K.K keeldus kohtuistungile minemast, millest Viru Vangla peaspetsialist xx xxx teavitas kohut 6.04.2016 kell 10.41 e-posti teel. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et K.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse 2 kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. K.K nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 34 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. K.K on 7 korda kriminaalkorras karistatud (isiku- ja varavastaste kuritegude eest). Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Korduvalt karistatud väärteokorras. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski, arvestades seda, et varasemad kuriteod olid varavastased. Riskihindamise tulemusena uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksu on 82%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 76%. Peale seda K.K on avaldanud, et ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, mis paneb küsimuse alla käitumiskontrolli edukust. Ülaltoodust võib järeldada, et K.K puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades kinnipeetava hoolimatut elustiili vabaduses ja käitumist vangistuses ei ole ta ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida ning leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. K.K kannab vangistust kolmandat korda varasemalt on olnud kriminaalhooldusel, mis ei olnud tulemuslik kuna ta eiras kontrollnõudeid ning jätkas süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust ja kinnipeetava käitumist vangistuse kandmisel, ei ole K.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu K.K vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. / Deniss Minzatov Kohtunik / 3