KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 05.11.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-9518 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid F.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.R, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx Karistuse kandmise algus 13.05.2015 ja lõpp 13.12.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.10.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta F.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, F.R-ile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.09.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.R on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 13.11.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga 1 kohustusega täita KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 01.04.2015 määrusega pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 13.11.2014 otsusega F.R-ile mõistetud karistus 7 kuud vangistust. Karistusaja alguseks on 13.05.
- Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung F.R taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul võtab ta vabanedes ennast töötuna arvele, aga tal on ka üks tuttav, kelle poole saab töökoha asjus pöörduda. Isik tunnistab oma alkoholisõltuvust ja lubab vabanedes teha ära kodeerimine. Uusi kuritegusid toime panna enam ei kavatse ja kriminaalhoolduse lubab läbida probleemideta. Leiab, et vabaduses on parem kui vanglas. Prokurör Enn Pustak asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt, viimati Tartu Maakohtu 13.11.2014 kohtuotsusega, antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes korduvalt käitumiskontrolli nõudeid. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. F.R-i käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglas kannab karistust neljandat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Praegune kuritegu on vargus, varasemalt on isikut karistatud röövimise, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise (relvaga sihtis politseinikke), võimuesindaja solvamise ning varguste eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on alkoholisõltuvus ning grupimõju (mõjutatavus) ja eesmärgiks majandusliku kasu saamine. Eelnevad allutamised käitumiskontrollile on ebaõnnestunud. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama elukaaslase juurde ühiselamu-tüüpi majutusasutusse, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis 2 on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et alates 10.08.2015 töötab kinnipeetav vanglas majandustööl koristajana. Samas puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalvõrgustik, kes suudaks teda materiaalselt aidata. Ootamas on küll elukaaslane, kuid tema xxxx summas xxxx eurot kuus ei piisa kahe inimese elementaarseks toimetulekuks. Samuti puudub isikul vabanedes töökoht. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Joobes olles võib esineda vägivaldset käitumist. Isik ise probleemi ei tunnista. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 75% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 74%. Ohustatud võivad olla nii avalikkus kui ka ametnikud. Oht seisneb varalises kahjus, mille saavutamiseks võib isik kasutada ka vägivalda. Samuti seisneb oht vägivalla kasutamises ja ametnike solvamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist ja/või majanduslike raskuste tekkimisel. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses tõenäoline, kuna isikul puudub haridus, eriala, tööharjumus ning –kogemus ja seda olukorras kus isik vabaduses viibides ei ole eelnevalt ametlikult töötanud ja oli arvel Töötukassas ning samas on tal tasumata rahatrahve ning muid rahalisi nõudeid. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi kuritarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kiireid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks. Vähem oluline pole ka asjaolu, et F.R-i elukaaslane on kriminaalse taustaga ning ühiselamu komandandi sõnul ei täida ühiselu reegleid. Sõpradeks on ka samas ühiselamus elavad isikud, kellest osa on samuti kriminaalse taustaga. Isik on ise tunnistanud, et tema käitumist võivad oluliselt mõjutada sõbrad ja nende arvamused. Vangla iseloomustuse kohaselt ei suuda isik toime tulla negatiivsete emotsioonide ja stressirohkete olukordadega ning hetkeemotsioonide ajel on käitunud impulssiivselt. Eesmärkide nurjumise tagajärjel on käitunud enesehävituslikult. Probleemide teadvustamine on puudulik, strateegiad probleemide lahendamisel piiratud. Eesmärgid edaspidiseks eluks on olemas, kuid arusaam nende saavutamiseks on kohati naiivne. Isik on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduses katseaega, suhtub ühiskonnas kehtivatesse normidesse ükskõikselt ning tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Lisaks märgib kohus, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui F.R pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et F.R-i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 3 vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik 4