) § 423 kokkuleppemenetluses. Helen Kiviloo Prokuröri abi 1 järgi Süüdistatav K.M isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel – eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht: XXX OÜ; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: - 12.03.2015.a Harju Maakohtu poolt
Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 28.09.2015.a. Kahtlustatavana kinni peetud 26.09-28.09.2015.a Määratud kaitsja Leelo Viil (kohtuistungil ei osalenud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s:
Süüdi mõista K.M kuud. 2.
lg 2 järgi suurendada K.M e käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 8 (kaheksa) kuu pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 12.03.2015.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse 2 vangistuse võrra. Mõista K.M-ile liitkaristus – 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva pikkune vangistus. 3.
lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka K.M poolt eelvangistuses viibitud aeg 26.09-28.09.2015.a, so. 3 (kolm) päeva. Lõplikuks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. 4.
lg 1, 3 järgi asendada K.M-ile mõistetud ja ärakandmata karistus, 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva pikkune vangistus, üldkasuliku tööga. Ühele vangistuspäevale vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd. K.M peab 2 (kahe) aasta pikkuse tähtaja jooksul tegema 355,00 (kolmsada viiskümmend viis) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 järgi peab K.M üldkasuliku töö tegemisel järgima Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all
lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 5.1 elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX; 5.2 ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.3 allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.4 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.5 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.6 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6. Määrata K.M katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 7.
p 1 alusel arvestada K.M-ile määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10.12.2015.a.
järgi (tegu 23.01.2015) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest s.o süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 26.09.2015 kella 23.10 ajal Tallinnas Võidujooksu tänaval mootorsõidukit SAAB registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega K.M pani toime sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt s.o.
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:
1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 (kaheksa) kuu pikkust vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust eelmise kohtuotsuse s.o 12.03.2015 Harju Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa – 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 26.09.2015-28.09.2015, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka, mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva, mis asendada
lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 355 (kolmsada viiskümmend viis) tundi, mille tegemisajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt
lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et K.M poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb K.M-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. K.M pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. K.M-ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 72,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks K.M-ilt välja mõista kaitsjatasu 72.00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. K.M avaldas kohtule, et tema igakuise netosissetuleku suurus on 700,00 eurot, ülalpeetavaid hetkel ei ole, kuid kohe on perre sündimas laps. K.M esitas taotluse kohtukulude ajatamises, märkides, et mõistlik oleks määrata nende tasumine 12 kuu jooksul. Prokurör toetas K.M taotlus. Kohtu hinnangul võib K.M menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.