ja § 216 lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav E.K Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus; töökoht: puudub; elukoht: andmed püsiva elukoha kohta puuduvad, süüdistatava sõnade kohaselt oleks elukoht käesoleval ajal karistust kandva xxxx elukoht Xxxx. Tõkend: elukohast Xxxx, Tallinnas lahkumise keeld alates 24.03.2017, Harju Maakohtu 06.09.2017 määrusega muudetud tõkend tõkendiks vahistamine. Kohtumääruse alusel kinni peetud 02.12.2017. Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, väärteokorras karistatud korduvalt. Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Marina Leis RESOLUTSIOON 1. E.K süüdi tunnistada
§-s 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud. 2. E.K süüdi tunnistada
lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 3.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada E.K-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 5.
lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning E.K-le mõistetud ja ära kandmisele kuuluva 6-kuulise vangistuse ära kandmist arvestada alates E.K Harju Maakohtu 06.09.2017 vahistamismääruse alusel kinni pidamisest, so alates 02.12.
Samuti tema, ajavahemikul 16.11.2015 kuni 16.11.2016 aadressil Xxxx, Tallinn, omamata lepingut Elektrilevi OÜ-ga, kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat omavolilise võrku lülitumise teel, lõigates elukoha aadressil läbi elektriarvesti klemmkaane plommitraadi ning ühendades korterit elektriga varustavad elektrijuhtmed arvestit läbimata mõõtmata ahelast. Oma tegevusega tekitas E.K Elektrilevi OÜ-le varalist kahju summas 226,65 eurot. Seega E.K pani toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel, s.o
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdistatava ütlused ning kontrollinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et E.K süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud järgmistel põhjendustel.
Kuni 01.01.2015 oli E.K poolt toimepandud tegu kvalifitseeritav
järgi, s.o vanema kuritahtliku kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Alates 01.01.2015 on E.K poolt toimepandu kvalifitseeritav vanema teadva kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Tegemist on jätkuva kuriteoga s.t tegemist on ühtsest tahtest kantud ja sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süüteoga (3-1-1-4-04 p 13.1). Kui jätkuva süüteo osateod jäävad seaduse eri redaktsioonide kehtivusaega, tuleb isiku käitumine tervikuna subsumeerida küll viimase osateo ajal kehtinud seaduse järgi, kuid tuleb näidata ka normid, mille järgi olid karistatavad need osateod, mis pandi toime enne tervikteo subsumeerimise aluseks oleva redaktsiooni jõustumist. Seega peab kohus kõigepealt kontrollima, kas toimepandud tegu on kvalifitseeritav nii kuni 01.01.2015 kehtinud
E.K-lt on Pärnu Maakohtu 09.01.2008 a kohtuotsuse nr 2-07-45811 (tl 7-8) alusel mõistetud Xxxx(sündinud xxxx) kasuks elatist summas 2178 krooni kuus (139,2 eurot) alates 06.09.2007 kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 23.12.2021. Seega oli ja on E.K kohustatud viidatud jõustunud kohtulahendi alusel temale pandud kohustust täitma. Samas nähtub süüdistusest, et kriminaalmenetluse alustamise tingis asjaolu, et E.K ei ole kunagi täitnud kohtuotsusega pandud elatise maksmise kohustust. Kannatanu Xxxxütluste (tl 4-5) kohaselt tema endine abikaasa E.K ei ole maksnud lapsele Xxxxelatusraha alates kohtuotsusega elatusraha väljamõistmisest, mistõttu on elatusraha võlgnevus 14 000 eurot. Lapse vastu E.K mitte mingit huvi ei ole kunagi tundnud. E.K 03.10.2016 kahtlustatavana antud ütluste (tl 41-44) kohaselt on ta teadlik, et kohtuotsusega on ta kohustatud pojale Xxxxelatusraha maksma, kuid pole seda teinud, kuna puudub ametlik töö, elatub juhutöödest. On teinud keevitustöid ja katuseid pannud, viimasel ajal, kuna tekkis üürikorteri võlg, siis visati ta kodust välja ja töökohta pole otsinud, sest ei ole kuskil elada. Samuti on tal veel 2 nooremat last, keda ta on püüdnud võimalusel aidata ja kellele on ka elatis kohtu poolt määratud. xxxx on juba suurem ja teda aitab ema. Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et elatise maksmisest kõrvalehoidumine tähendab elatise maksmata jätmist, kusjuures puuduvad mõjuvad põhjused, mis maksmist takistaksid. Kõrvale hoidumine võib väljenduda ka nt keeldumises tööle asuda, tulude varjamises, vara teise isiku nimele kirjutamises jne. Süüdistatav ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks kordagi elatist maksnud, vastupidi süüdistatava ütluste kohaselt ta elatist maksnud ei ole, sest tal puudub ametlik sissetulek ja võimalusel aitab oma kahte nooremat last. Kohtutäitur Priit Petteri vastusest päringule (tl 27) nähtub, et täitemenetlust alustati 19.03.2008 E.K vastu Xxxxavalduse alusel elatusraha nõudes, mille suuruseks seisuga 20.01.2016 oli 14 059,16 eurot, süüdistatavalt ei ole laekunud mitte ühtegi makset. Seega on eeltoodud tõenditega tuvastamist leidnud, et süüdistatav hoidis teadvalt kõrvale elatise maksmise kohustusest. Kuni 01.01.2015 oli
alusel karistatav elatise maksmata jätmine siis, kui selline tegevus on vaadeldav kuritahtliku kõrvalehoidumisena ja järgnevalt hindabki kohus, kas süüdistatav hoidus elatise maksmise kohustusest kõrvale ka kuritahtlikult. Riigikohus (3-1-1-84-12 p 8) on selgitanud, et elatise maksmata jätmist tuleb käsitleda selle maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumisena
mõttes eeskätt juhul, kui: 1) kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist, vaatamata sellele, et tal on selleks piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaks soorituse tegemist. Seejuures tuleb varana, mille arvelt isik peab täitma lapsele elatise maksmise kohustust, käsitleda isiku kogu vara, arvestades perekonnaseaduse §-st 102 ja täitemenetluse seadustiku §-st 132 tulenevaid erandeid. 2) kohustatud isik maksab kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses kui tema varaline seisund seda võimaldaks. 3) kohustatud isik ei tee mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita (nt ei otsi piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat, ei müü elatise maksmiseks vajaliku raha saamiseks talle kuuluvat vara, mis pole tarvilik tema enda ülalpidamiseks PKS §st 102 tulenevas ulatuses vmt). Elatise maksmise kuritahtlikkus tähendab kõigil juhtudel ka seda, et kohustatud isik rikuks elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Süüdistatava elatusvahendeid iseloomustavate andmete kohaselt (tl 10, 12, 14, 34-35, 36) puuduvad isikul liiklusregistris sissekanded, isik ei ole arvel ei pensioni ega toetuste saajana ning seisuga 07.06.2016 oli isik töötuna ja tööotsijana arvele võetud Eesti Töötukassas alates 26.04.2016, samuti puuduvad isikul sissekanded kinnistusraamatusse ning puuduvad ka väärtpaberite kontod. Pankade vastustest nõudekirjadele (tl 18-19, 20-22, 23-24) nähtub, et E.K oli sõlmitud 02.12.2008 laenuleping krediidiasutusega Monetti AS summas 137,41 eurot, mis on edastatud inkasso firmale; AS SEB Pank konto väljavõte perioodil 09.01.2008-07.06.2016. Eeltoodust nähtub, et E.K ametlikult sissetulekut saanud ei ole. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest päringule (tl 29-32) nähtub, et seisuga 06.06.2016 on E.K vastu menetluses 30 täiteasja. Samas on tegemist terve ja töövõimelise meesterahvaga, kes enda sõnul teeb juhutöid ning võimalusel toetab oma kahte nooremat last. Vanemat last ei ole toetanud kunagi, kuna temaga puuduvad igasugused suhted. Eeltooduga on tõendatud, et süüdistataval oleks olnud mõningased võimalused elatise maksmiseks, kuid selle asemel otsustas ta toetada vaid oma nooremaid lapsi. Samuti töövõimelise meesterahvana ei ole ta suutnud 10 aasta jooksul ametlikult tööle minna, et püsivat sissetulekut saada. Ühtegi mõjuvat põhjust tööle mitte asumiseks ei ole süüdistatav välja toonud. Kohtu hinnangul on tuvastamist leidnud, et süüdistatav ei ole tervelt 10 aasta vältel teinud mõistlikke jõupingutusi selleks, et muuta oma rahaline olukord selliseks, et oleks võimalik elatise maksmise kohustust täita. Seega leiab kohus, et kuna kohustatud isik ei teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust täita ja ei teinud midagi selleks, et ametlikku sissetulekut saada, on tegemist elatise maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumisega. Seda enam, et ka süüdistatav ise kinnitas, et võimalusel on ta toetanud oma kahte nooremat last. Seega on olnud perioode, kus vajalik raha elatise maksmiseks on olemas olnud, aga seda kasutati muudel eesmärkidel, mis iseloomustab ilmekalt süüdistatava pahatahtlikkust. Seda enam, et süüdistatav on ise maininud, et ta on teinud juhutöid ehitusel. Kui isikul ei oleks tõesti võimalik elatist maksta nt ta viibib pikaajaliselt haiglas või on töövõimetu invaliid, siis on alati võimalus pöörduda kohtu poole ja taotleda elatisraha vähendamist. Kohus juhib siinkohal tähelepanu perekonnaseaduse § 102 lg-le 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul elatise vähendamise taotlusega süüdistatav kohtu poole senini pöördunud ei ole. Isikul endal ei ole aga õigust jõustunud kohtuotsusega määratud elatis maksmata jätta, sest vastav summa on kohtu poolt kindlaks määratud arvestades isiku sissetulekut, vara ja reaalseid võimalusi. Lisaks eelnevale on vaja tuvastada, kas kohustatud isik rikkus elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Antud juhul on tegemist perioodiga 06.09.2007 kuni käesoleva ajani, s.o enam kui 10 aastase perioodiga, mis on kohtu hinnangul väga pikk periood
Siinkohal on tähtis ka see, et elatise maksmata jätmine peab viima summaarselt olulise võlgnevuseni ning kohtutäitur Priit Petteri vastusest päringule (tl 27) nähtub, et täitemenetlust alustati 19.03.2008 E.K vastu Xxxxavalduse alusel elatusraha nõudes, mille suuruseks seisuga 20.01.2016 oli 14 059,16 eurot, mis on kohtu hinnangul märkimisväärselt suur summa. Käesolevaks ajaks on aga lisandunud veel kaks aastat, millise ajaperioodi jooksul ei ole süüdistatav oma rahalist kohustust täitnud. Eeltoodu annab aluse lugeda tõendatuks süüdistatava poolt elatise maksmise kohustuse rikkumise süstemaatiliselt ja pikema aja vältel ning summaarselt olulises summas. Kohus leiab, et eelnimetatu iseloomustab süüdistatavat kui isikut, kes oma käitumisega näitab oma süsteemset allumatust kehtestatud korrale ja jõustunud kohtuotsusega pandud kohustustesse ning oma järjekindlat õigusvastast suhtumist lapsevanema kohustusse oma last ülal pidada. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud, et E.K on elatise maksmisest kõrvale hoidunud nii kuritahtlikult kui teadvalt, seega on täidetud nii enne 01.01.2015 kehtinud
redaktsioonis sätestatud kuriteokoosseis, kui ka alates 01.01.2015 jõustunud
Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et E.K jättis elatise maksmise kohustuse täitmata teadlikult ja tahtlikult. Seega pani E.K kohtu hinnangul süüteo toime kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega E.K , hoidudes teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo (s.o enne 01.01.2015 kvalifitseeritud
järgi vanema kuritahtliku kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest).
lg 1
lg 1 kohaselt on karistatav elektrienergia ebaseaduslik kasutamine võrku ebaseadusliku lülitumise teel. Vastavalt elektrituruseaduse §-le 68 lg 1 p 2 ja 3 on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta ning mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse. Kannatanu Elektrilevi OÜ kuriteoteate koos lisadega (16.11.2016 olukorra fikseerimise akt nr 179310; 16.11.2016 tööülesanne nr 01537563; ebaseadusliku tarbimise kalkulatsioon; fotod; volikiri) (tl 47-61) nähtub ebaseaduslik elektrienergia tarbimine aadressil Xxxx, Tallinn ja omavoliline kaablite elektrivõrku ühendamine. Samuti nähtub ebaseaduslikul viisil tarbitud elektrienergia kogus ja tekitatud kahju suurus. Tunnistaja Xxxx ütluste (tl 66-67) kohaselt töötab ta Elektrilevi OÜ järelevalve spetsialistina ja tuvastas 16.12.2016 elektrienergia ebaseadusliku tarbimise aadressil Xxxx, Tallinn. Arvesti klemmkaante plommitraat oli läbi lõigatud, juhtmed olid ühendatud arvestist väljuvatele klemmidele. Juhtmed olid pingestatud ja läbi selle varustati elektrienergiaga kogu korterit ja toimus tarbimine koormusega L1:0,04A; L2:0,00A ja L3:0,03 A. Samuti ei olnud tarbimiskoha elektrivarustamiseks sõlmitud vastavat lepingut. Ebaseaduslik tarbimine katkestati. E.K 24.03.2017 kahtlustatavana antud ütluste (tl 71-74) kohaselt tunnistab ennast süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos. Õhtul töölt koju tulles avastas, et elekter on välja lülitatud, seega tegi elektrikilbi lahti, eemaldas plommi ja ühendas korteri nr 129, aadressil xxxx, elektriarvesti juhtmed. Tunnistab, et omavoliliselt kasutas elektrit. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et ajavahemikul 16.11.2015 kuni 16.11.2016 aadressil Xxxx, Tallinn, omamata lepingut Elektrilevi OÜ-ga, kasutas süüdistatav ebaseaduslikult elektrienergiat omavolilise võrku lülitumise teel, lõigates elukoha aadressil läbi elektriarvesti klemmkaane plommitraadi ning ühendades korterit elektriga varustavad elektrijuhtmed arvestit läbimata mõõtmata ahelast. Oma tegevusega tekitas E.K Elektrilevi OÜ-le varalist kahju summas 226,65 eurot. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pani süüdistatav teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t ta eesmärk oli tasuta elektrienergiat kasutada ja seda ta ka aasta vältel tegi. Seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega E.K , pani toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel, s.o
TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Elektrilevi OÜ esindaja esitanud tsiviilhagi 226, 65 euro nõudes, mis seisneb süüdistatava poolt elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega tekitatud varalises kahjus (tl 62-65). Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et varalise kahju tekitanud kuriteo pani toime E.K. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. VÕS § 1043 kohaselt tuleb varaline kahju hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Seega kuulub varaline kahju hüvitamisele süüdistatava E.K arvelt. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära või vangistuse kuni 1 aasta. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt puudub E.K ametlik töine sissetulek ja samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd muud legaalset sissetulekuallikat. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Kuivõrd käesoleva kohtuotsusega inkrimineeritava teo toimepanemine seisneb suhteliselt suurte rahaliste kohustuste täitmata jätmises, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik rahalist karistust kohaldada. Rahalise karistuse mõistmine tähendaks seda, et nii elatise saaja kui ka kannatanu langeks varasemast veelgi halvemasse olukorda, sest süüdistataval tekiks tema süüdimõistmise ja rahalise karistusega karistamisega konkureeriv rahaline kohustus. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kuna kõrvalehoidumine elatise tasumisest tähendab enamasti pikaajalist elatise tasumata jätmist, on süüdistataval ka suured võlgnevused ja täitmata rahalised kohustused menetluses olevate täitemenetluste tõttu. Samuti mõistetakse süüdistatavalt välja tsiviilhagi. Sellest tulenevalt jääks ka rahalise karistuse mõju väheseks ega oleks ka täidetav ning karistuse eesmärki poleks võimalik saavutada. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud, et E.K on kuritahtlikult ja teadlikult jätnud elatise maksmise kohustuse täitmata väga pika perioodi, s.o enam kui 10 aasta vältel ja seda küllaltki suures ulatuses, mis on kogumis süüd suurendavaks asjaoluks. Selline süüdistatava käitumine väljendab kohtu veendumuse kohaselt süüdistatava üleolevat suhtumist oma kohustustesse ja õiguskorda ning oma lapse heaolusse. Seega leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav üle keskmise suurena. Süüdistusakti kohaselt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, samuti ei tuvastanud neid ka kohus. Süüdistatava selgitused, miks ta oma lapsele kunagi elatist maksnud ei ole, ei ole lapse ülalpidamiskohustust välistavaks asjaoluks ning samuti ei vähenda need kuidagi süüdistatava süü suurust. Seega arvestades süü suurust, samuti kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ja teo toimepanemise asjaolusid, tuleb süüdistatavale mõista karistus ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras. Seadusandja on
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära või vangistuse kuni 2 aastat. Hinnates E.K süü suurust, s.h tekitatud varalise kahju suurust, mis ei ole kuigi suur ja perioodi, s.o 1 aasta, siis leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav alla keskmise. Puutuvalt karistust kergendavatesse asjaoludesse peab kohus märkima, et kohtuistungil süüdistatav selgitas, et ta muidugi kahetseb, et ei ole maksnud, kuid samas põhjendas ka seda, et tal maksmiseks raha ju ei olnud ja kui peab vanglas olema, siis niipea ka ei tule. Arvestades taolist kahetsuse avaldust leiab kohus, et taolisel viisil avaldatud kahetsus ei ole siiras ning seda ei ole võimalik kergendava asjaoluna arvestada. Seega arvestades süüdistatava süü suurust, mis ei ole kuigi suur, peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Karistuse liigi osas jääb kohus ülalpool märgitud põhjenduste juurde ning leiab, et süüdistatavale rahalise karistuse mõistmine on välistatud, kuivõrd selline karistus ei ole täidetav. Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus
lg-st 1, mille kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna
lg 1 ja § 169 ettenähtud kuriteod on suunatud erinevate õigushüvede vastu ja toime pandud erineva tahtlusega, peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rangeimat karistuste liitmise viisi, s.o üksikkaristustest raskeima suurendamist, kuid seda mitte täies ulatuses. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kehtiva karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii
Karistuse kohaldamata jätmise tingimuste valikul tuleb käesoleval juhul lähtuda süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo iseloomust ja selle kestusest ning süüdistatava suhtumisest oma teosse. Süüdistatava õigusvastane käitumine on olnud jätkuv, järjekindel ja pikaajaline, mistõttu leiab kohus, et
sätete kohaldamisega ei ole võimalik saavutada süüdistatava õiguskuulekust, kuivõrd
sätete kohaldamisel ei ole võimalik süüdistatavat katseajal millegagi mõjutada ja ainsaks õiguskuulekusele sundivaks asjaoluks oleks karistuste liitmise ja täitmisele pööramise võimalus uue tahtliku kuriteo toimepanemise tagajärjel. Käesoleval juhul on aga tegemist jätkuva süülise käitumisega, mis seisneb jõustunud kohtuotsusega süüdistatavale pandud rahaliste kohustuste täitmata jätmises ja need kohustused lasuvad süüdistataval veel aastaid. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava õiguskuulekuse tagamiseks oleks otstarbekas kohaldada
sätteid, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, et süüdistatav kriminaalhooldusametniku kui kõrvalise ja järelevalvet teostava ametniku järelevalve all alluks teatud režiimile ja täidaks kontrollnõudeid teadmises, et kui ta kontrollnõudeid ei täida, võidakse temale mõistetud karistus täitmisele pöörata. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks jätta mõistetavat karistust kohaldamata, oleks
alusel võimalik süüdistatava nõusolekul asendada karistus üldkasuliku tööga, millega kaasneks ka käitumiskontrollile allutamine. Nii
kui ka § 74 eeldavad seega käitumiskontrolli, mille üheks nõudeks on kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas ja samuti allumine kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatava elukohana märgitud Xxxx ning sellel aadressil kohaldati süüdistatava suhtes ka elukohast lahkumise keeldu. Süüdistatav aga sellelt aadressilt kohtukutset kätte ei saanud ja süüdistatav kuulutati tagaotsitavaks. Süüdistatav peeti kinni 02.12.2017 reisisadamas kui ta oli suundumas Rootsi Kuningriiki ning kohtuistungil kinni peetud süüdistatavat küsitledes ilmnes, et süüdistataval puudub elukoht, kuivõrd tal puudub selleks piisav sissetulek. Kohtuistungil selgitas süüdistatav juba seda, et nimetatud aadressil elas hoopis tema elukaaslane ning tegelikkuses elas ta oma tuttava juures Lastekodu tänaval. Lisaks selgitas süüdistatav sedagi, et tal oleks ka käesoleval ajal võimalik oma tuttava juures elada, kuivõrd tuttav kannab käesoleval ajal karistust. Kohus ei pea neid andmeid äkki tekkinud elukoha olemasolu kohta usaldusväärseks, kuivõrd kohtueelsel menetlusel ei ole ta kordagi sellise elukoha olemasolu kohta mingeid andmeid avaldanud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegelikkuses süüdistataval alaline ja püsiv elukoht puudub või isegi kui tal oleks püsiv elukoht, siis ei ole ta kohtule senini õigeid andmeid avaldanud. Seega ei saa süüdistatava suhtes kohaldada ka
ja § 74 sätestatud karistuse asendamise või kohaldamata jätmise võimalusi, kuivõrd süüdistataval ei ole elukoha puudumise tõttu võimalik kontrollnõudeid täita. Seega on süüdistatava suhtes süüdistatavat säästvate seadusest tulenevate võimaluste kohaldamine välistatud ja süüdistatavale mõistetav karistus kuulub ära kandmisele. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ning määratud kaitsjatele makstud tasud kohtueelses menetluses. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul nähtub, et antud süüteo puhul ei saa rääkida juhuslikust episoodist tema elus. Tegemist on pikema perioodi vältel elatise maksmise kohustuse rikkumisega ning ka teise kuriteo kestus oli suhteliselt pikaajaline. Samuti on inkrimineeritud süütegude toimepanemine olnud süüdistatava teadlik valik. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust, kriminaaltoimikust nähtuvalt elatise võlgnevuse suurust ja jätkuvat elatise maksmise kohustust, samuti välja mõistetavat tsiviilhagi ning süüdistataval püsiva sissetuleku puudumist, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.