1-15-3683/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 06.02.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3683 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Aleksei Akeršteini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSEI AKERŠTEIN, isikukood 37911230238, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 28.05.2015 ja lõpp 22.11.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 26.01.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 751 ; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ALEKSEI AKERŠTEIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Aleksei Akeršteinilt menetluskuluna riigituludesse 97,20 (üheksakümmend seitse eurot 20 senti) eurot kaitsjatasu v.adv. Arvo Suubani poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ kasuks 97,20 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Arvo Suubani poolt süüdimõistetu Aleksei Akeršteini kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Aleksei Akeršteinile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Akeršteini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 28.05.2015 otsusega tunnistati Aleksei Akerštein süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3 ja § 200 lg 2 p 2, 4 ja 7 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.05.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Aleksei Akeršteini vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil oli kinnipeetav arvamusel, et iseloomustuse koostas ametnik, kes märkis kõik tema puudused ning ei üritanud kirjutada midagi positiivset tema kohta. Vanglas veedetud 3 aasta jooksul suhtles ametnik temaga ainult 1 tunni, mille järel koostas iseloomustuse. Isik on pidanud kirjavahetust Tallinna linnavalitsusega, kes ütles, et kui ta läheb nende juurde, siis laheneb ka elukoha probleem. Kuni elukoha lahenemiseni saaks ta üürida korterit, kuna tal on vabanemisfondis raha korteri üürimiseks. Järeldused oma teost tegi ta praktiliselt kohe ja vanglal ei ole talle midagi enam õpetada. On vanemaks ja targemaks saanud ja ei taha oma elu raisata. On väsinud vanglas elamast, tahab lapsi ja perekonda ning on kindel, et saab tuge riigi poolt, et oma elu alustada. Ta töötab vanglas kogu aeg ning vabanemisel on tal töökoht ja selle kohta ka garantiikiri. On vanglas omandanud abikoka eriala. Tal on 2 distsiplinaarkaristust, millest ühe sai seetõttu, et nägi kirikus tuttavat ja tahtis temaga rääkida, mille eest karistati teda kõige rangema karistusega, saadeti tagasi kinnisesse vanglasse. Teine karistus oli seetõttu, et aitas oma töökaaslast. Rikkumiste statistikast on näha, et ükski ei olnud tahtlik. Selgitab veel, et aadressist xxxx sai ta teada eile ja see on talle vastuvõetav, kuid ta saab ka korteri üürida. Ta läbis edukalt rehabilitatsiooni ja on kindel, et ei hakka uuesti narkootikume tarvitama. Ka suitsetamise jättis maha iseseisvalt, kuigi oli suitsetanud 25 aastat. Kaitsja palus kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada ning lisas, et Aleksei Akeršteinil on jäänud vanglakaristusest kanda 10 kuud. Vanglas on ta pidevalt hõivatud erinevate 2 taasühiskonnastavate programmidega, mille kohta vangla kirjutab, et töötas programmides aktiivselt kaasa ja esitas oma arvamusi. Nende programmide ajal isik töötas vanglas erinevatel töökohtadel ja praegu töötab köögitöölisena. Distsiplinaarkaristused on vähetähtsad, kuna kui ta aitas teist isikut tööl, siis ei saa rääkida tõsisest rikkumisest. Teine juhtum, kus tema juurde tuli kirikus tuttav, ei ole samuti sellise suure tähtsusega, mis välistaks tema ennetähtaegse vabastamise. Mis puudutab võimalusi vabaduses, siis nähtub vangla iseloomustusest, et tal on võimalik minna esialgu elama aadressile xxxx, kuhu isik on ka ise valmis minema. Tal on võimalus üürida eluase vabanemisfondis oleva raha eest. Varasemad probleemid narkootikumidega on ilmselt minevik. Vangla ise on märkinud, et ta on läbinud edukalt sõltuvusprogrammid. Valve pärast vabanemist annab talle võimaluse maandada riske ja annab ka toetust. Kui ta vabaneks karistuse täieliku kandmise järel, siis ta vabaneb tänavale ja mingit järelevalvet ei ole. Seetõttu oleks tingimisi enne tähtaega vabastamine kindlustatum variant, sest see kindlustaks seadusekuuleka elu. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vangistusest vabastamise eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. Kinnipeetaval on võimalik kasutada xxxx asuva öömaja teenuseid, kuid tegemist ei ole kindla alalise elukohaga, mis on vajalik katseajaga kaasnevate kontrollnõuete täitmiseks. Materjalidest nähtub ka, et isikul on vabanemisel võimalik pöörduda Lasnamäe linnaosa valitsuse poole taotlusega eluruumi üürimiseks, kuid eluruumi saamine ei ole kindel, kuivõrd Tallinna Linnavaraameti kirjast nähtub, et eluruume, mida on võimalik üürile anda, on vähe ja kinnipidamiskohast vabanenud isikuid, kes eluruumi taotlevad, on palju. Seega, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel alaline elukoht, ei ole isiku vabastamine enne tähtaega käesoleval ajal võimalik. Täiendavalt märgib kohus, et isiku suhtes on uute kuritegude toimepanemise oht suur. Kinnipeetaval on 11 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta kaheksandat korda. Seega ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed vangistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist, pannes kuritegusid toime ka katseajal ning rikkudes kriminaalhoolduse nõudeid. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav töötab vangistuses, varem koristajana ja pesumaja abitöölisena ning käesoleval ajal köögitöölisena, samuti läbis kinnipeetav
3. aastal ja
4. aastal sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, selle järeltegevuse ja Corrigo sõltlastele mõeldud tegevused, kuid sellele vaatamata on kinnipeetaval 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et isik ei suuda alluda ettenähtud korrale ja pidada kinni reeglitest ka kinnipidamisasutuses viibides. Kinnipeetaval on kriminaalse taustaga suhtlusringkond ning kuritegusid on ta pannud toime grupis, sealhulgas koos elukaaslasega, samuti on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Kuigi kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht ja kindel igakuine sissetulek, puudub tal pikaajaline ametlik töökogemus ning võib eeldada, et isik omas enne vangistust illegaalset sissetulekut, kuivõrd kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamiseks. Seega on isiku majanduslik toimetuleku oskus puudulik. 3 Seega, kuna kinnipeetava poolt kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ja ajendiks majandusliku kasu saamine, on kohtu hinnangul isiku poolt uute kuritegude toimepanemise risk kõrge ning kohus ei ole käesoleval ajal veendunud, et kinnipeetav käitub vabanemisel õiguskuulekalt, kui ta ei ole seda teinud ka vangistuses viibimise ajal. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksei Akeršteini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 4