Obsah (6)

§ 199§ 201§ 64§ 68§ 66§ 70

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-14129 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi ja mõisteti rahaline karistus 120 päevamäära ulatuses, s.o 6000 krooni (383,47 eurot). Samuti mõisteti ta süüdi

§ 201

lg 2 p 1, 4 järgi ja mõisteti rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o 2500 krooni (159,78 eurot).

§ 64alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning H.

Käbale mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 6000 krooni (383,47 eurot).

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti H. Käbale rahaline karistus 111 päevamäära ulatuses, s.o 5550 krooni (354,71 eurot).

§ 66lg 1 alusel määrati H.

Käbale mõistetud rahaline karistus ositi tasumisele selliselt, et H. Käba oli kohustatud igakuiselt tasuma mitte vähem kui 470 (30 eurot) krooni kuus.

1. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas 14.12.2015 maakohtule taotluse kohaldada H. Käba suhtes asenduskaristust, kuna rahaline karistus, muuhulgas sama kriminaalasja raames väljamõistetud menetluskulud, on H. Käba poolt tasumata. Samuti ei ole tõenäoline, et isik täidaks nõudeid tähtaegselt.
2. Tartu Maakohtu 21.03.2016 määrusega kuulutati H. Käba tagaotsitavaks, kuna süüdimõistetu hoidis kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning maakohtul oli piisav alus eeldada, et otsusega välja mõistetud rahaline karistus asendatakse vangistuse või üldkasuliku tööga. Isik peeti kinni Soome Vabariigis 15.09.2017 ning toimetati pärast joobes juhtimise eest saadud 85 päevase aresti ärakandmist Eestisse.
3. Tartu Maakohtu 10.11.2017 määrusega asendati H. Käbale Tartu Maakohtu 28.12.2010 otsusega mõistetud rahaline karistus 111 päevamäära ulatuses summas 354,71 eurot

§ 70

lg 1 järgi 37 päeva pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati H. Käbale 36 päeva vangistust. 5. Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et H. Käbal on rahaline karistus tasumata. Maakohus ei tuvastanud karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. H. Käbale mõistetud rahalisest karistusest 111 miinimumpäevamäära (üks päevamäär on 50 krooni ehk 3,20 eurot), s.o 5500 krooni ehk 354,71 eurot, millele

§ 70lg 2 alusel vastab (111 : 3 = 37) 37 päeva vangistust.

on tasumata 111 päevamäära, kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, mistõttu H. Käba asenduskaristuse pikkuseks kujuneb 37 päeva.

§ 68

lg 1 alusel tuleb vahistuses viibitud aeg 09.11.2017, s.o 1 päev, lugeda karistusaja hulka ning lugeda H. Käba kandmata karistuseks 36 päeva vangistust.

1. Maakohus leidis, et üldkasuliku töö kohaldamine on H. Käba puhul välistatud, sest tal puudub kindel elukoht ja tema senine käitumine ja suhtumine karistusse on koostööd riigiga absoluutselt eirav. Paljasõnaline on ka H. Käba lubadus rahaline karistus tasuda, sest H. Käba ei ole senini tasunud rahalisest karistusest mitte ühtegi osa. Esitatud määruskaebused
2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat R. Tosmann, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja rahalise karistuse asendamist üldkasuliku tööga.
3. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole küllaldaselt kaalunud võimalust asendada rahaline karistus

§ 70lg 1 alusel üldkasuliku tööga.

Seda enam, et H. Käba kohtuistungil taolist asendamist soovist. Kaitsja ei näe

§ 70

lg 1 kohaldamisel takistusi - kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalist karistust, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. 2

1. Kuna H. Käba ei ole Eestis viibinud üle kuue aasta, siis ta ei osanud uue haldusreformi valguses nimetada oma tegelikku elukohta Eesti Vabariigis (rahvastikuregistri andmetel on tema tegelikuks elukohaks XX vald), mis ei tohiks olla määrav, õigustamaks isikult vabaduse võtmist.
2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu H. Käba, kes taotleb rahalise karistuse asendamist üldkasuliku tööga. H. Käba selgitab, et ta taotles maakohtus toimunud istungi käigus kohtult võimalust rahaline karistus koheselt ära tasuda, milleks ta oli võimeline, kuid millest keelduti. Üldkasuliku töö tegemine välistati maakohtu poolt põhjusel, et H. Käba unustas ära oma elukoha aadressi. Süüdimõistetu selgitab, et tema elukoha aadressiks on Järvamaa Türi vald XX küla XX, mida võib kinnitada H. Käba poolvend. Süüdimõistetu lubab edaspidi viidatud aadressil olla kättesaadav ja teha koostööd riigiga selleks, et täita temale määratud karistust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et H. Käbale mõistetud rahaline karistus tuleb

§ 70lg 1 järgi asendada vangistusega.

Süüdimõistetu ei ole pika aja jooksul rahalist karistust tasunud, mistõttu on karistuse asendamine vangistusega vältimatu.

1. H. Käbale määrati kõnealune rahaline karistus juba 28.12.
2. Seega on rahalise karistuse määramisest möödas juba peaaegu 7 aastat, kuid asjas ei ole toimunud mitte ühtegi rahalise karistuse tasumisega seotud laekumist, s.o rahaline karistus on täies ulatuses tasumata. H. Käba suhtes alustati täitemenetlust 08.03.2012, täitmisteade toimetati süüdimõistetule kätte 24.05.2012 (tl 133). Seega H. Käba oli teadlik tema suhtes täitemenetluse algatamisest, kuid sellest hoolimata ei ole täitnud temale karistusena määratud rahalist kohustust. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas maakohtule avalduse asenduskaristuse kohaldamiseks 14.12.2015 (tl 132), kuid kuna H. Käba jäi maakohtule kättesaamatuks, tuli ta 21.03.2016 kohtumääruse alusel tagaotsitavaks kuulutada (tl 148-149). Kõik eeltoodu näitab veenvalt, et H. Käba suhtub ükskõikselt temale määratud kohustustesse. Seda eriti olukorras, kus tegelikkuses karistati H. Käba kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuid H. Käba ei suutnud sedagi karistust kanda. Eeltoodut kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetul on olnud piisavalt aega temale mõistetud rahaliste kohustuste täitmiseks, mistõttu ei ole enam tõenäoline, et H. Käba tasuks temale määratud rahalise karistuse, seega tuleb rahaline karistus asendada vangistusega.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Karistusena määratud ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub, millest tulenevalt ei ole üldkasuliku töö määramine võimalik ning H. Käbal tuleb koheselt ära kanda temale asenduskaristusena määratud vangistus. Lisaks annab süüdimõistetu isik ringkonnakohtule alust arvata, et üldkasulik töö võib jääda sooritamata. Nimelt nagu eespool mainitud, oli maakohus sunnitud H. Käba tagaotsitavaks kuulutama, kuna ta oli maakohtu jaoks kättesaamatu. Seda kõike arvesse võttes ei omaks üldkasulik töö ilmselt H. Käbale ka erilist mõju.
4. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 10.11.2017 määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. H. Käba kaitsja vandeadvokaat R. Tosmann taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 48 eurot H. Käba kanda. Mati Kartau Maarika Kuusk 3 Aarne Sarjas