Obsah (4)

§ 114§ 199§ 63§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7746 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaid

§ 114

p 4 järgi 15 aasta vangistusega ning

§ 199

lg 2 p-de 4, 8 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 63

lg 2 loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 15 aastat vangistust, mille algust arvestati alates H.R-i kinnipidamisest, s.o 27.12.

1. Karistuse kandmise lõpp 27.12.
3. Tartu Maakohtu 02.10.2017 määrusega jäeti H.R ennetähtaegselt vabastamata. 2.
4. H.R on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. H.R on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused H.R-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.

1. Täitmata on materiaalsed eeldused. H.R-i käitumisele karistuse kandmise ajal etteheiteid teha ei saa. Juba pikka aega ei ole kinnipeetaval ühtegi distsipliinirikkumist. Samas õiguskuulekat käitumist kinnipeetavalt eeldatakse ning range kord ja kontrollitud keskkond kinnipidamisasutuses peaksidki selle tagama. H.R on täitnud individuaalset täitmiskava, sh läbinud joovastisõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi „12 Sammu“ ja sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, õppis riigikeelt, osaleb tööhõives ning omandas puidupingitöölise eriala. Kõik see võiks aidata varasema asotsiaalse eluviisiga kinnipeetaval pärast vabanemist paremini oma eluga toime tulla ning suunata edaspidi õiguskuulekaid otsuseid tegema. Karistuse kandmise ajal H.R abiellus ja tal on kindel elukoht abikaasa juures. Töökoht küll puudub, kuid kinnipeetav on kindel, et leiab selle. Rahalised nõuded on H.R suutnud vangistuse ajal tasuda, vabanemisfondi on kogunenud raha, millest toetab oma praegust perekonda. Enne vangistust lävis asotsiaalsete isikutega, kuid on võtnud eesmärgiks oma eluviisi muuta. Tulevikuks püstitatud eesmärgid on seotud peresuhete hoidmisega ning stabiilse sissetuleku leidmisega. 2.
2. Kuigi kinnipeetava eesmärgid ja ootused tuleviku suhtes on positiivsed, puudus maakohtu arvates kindlus muutuste realiseerumises – H.R puudub kooselu kogemus praeguse abikaasaga ning teada ei ole ka isikute ring, kellega ta vabanedes suhtlema hakkab. Ka abikaasa on varasemalt kriminaalkorras karistatud isik. Kõike eelnevat kogumis hinnates leidis maakohus, et H.R-i vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole käesoleval ajal siiski põhjendatud. H.R on kriminaalkorras karistatud kokku 5-l korral ja kannab kolmandat reaalset vangistust. Kui varasemad kuriteod olid varavastased, on ta korduvalt toime pannud ka vägivallategusid ning viimasel korral kaotas H.R-i vägivaldse tegevuse läbi elu kaks inimest. Ainuüksi rikkumisteta käitumine, individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine ning pere olemasolu ei ole käesolevalt piisavad selleks, et kinnipeetavat vabastada. Maakohus on seisukohal, et isiku puhul, kes on korduvalt kandnud karistusena vangistust ja paneb seejärel toime uued kuriteod, muuhulgas mõrva, vabastamine enam kui kaks aastat enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Maakohtu sellekohast arvamust ei muuda ka isiku valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilisele järelevalvele. Määruskaebus
3. Tartu Maakohtu 02.10.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu H.R-i kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning teha uue määruse, millega vabastada H.R vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, kohustusega alluda 2 elektroonilisele valvele. Määruskaebuses leitakse, et maakohtu määruses puuduvad põhjendused. 3.
4. Süüdimõistetu on üritanud aru saada oma kuritegude negatiivsetest tagajärgedest, on osalenud sotsiaalprogrammides, on valmis alluma ravile alkoholi tarvitamisest loobumiseks ning on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 3.
5. Maakohus ei ole arvestanud kõiki kaitsealuse püüdlusi parandada oma käitumist ja tema mõttekäiku. Lisaks puuduvad süüdimõistetul varalised nõuded ning ta toetab oma perekonda, mis näitab, et ta on hoolitsev ja kohusetundlik inimene. Kriminaalhooldaja abiga on ta võimeline oma elustiili muutma. 3.
6. Maakohus jättis lahendamata süüdimõistetu taotluse lisakohustusena elektroonilise valve kohaldamiseks ning on ületähtsustanud kuriteo toimepanemise asjaolusid. Süüdimõistetu suudab kriitiliselt hinnata oma varasemat elukäiku.
7. Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2017 määrusega võeti süüdimõistetu kaitsja määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada oma seisukohti ning taotlusi kuni 31.10.
8. Nimetatud tähtajaks seisukohti ei saabunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Maakohus on põhjalikult käsitlenud, miks vaatamata rohketele positiivsetele asjaoludele ei ole H.R-i ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Määruskaebuses on muudetud esinevate asjaolude rõhuasetust, pidades kõigist asjaoludest olulisemaks süüdimõistetu väidetavat soovi muutuda. Kindlasti ei saa sellel alusel väita, et maakohtu määruses puuduvad põhjendused. Põhjendustega mittenõustumine ei ole käsitletav põhjenduste puudumisena (RKKKo nr 3-1-1-100-12). Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on vaid üks aspekt, mida kohus retsidiivsusriski hinnates arvesse võtab. Kohtu hinnangul ei saa erinevaid vabastamisotsustuse tegemise jaoks olulisi asjaolusid kvantifitseerida: neile tuleb anda sisuline (kvalitatiivne) hinnang ja seetõttu peab mõnikord jätma vabastamata inimese, kelle vabastamise kasuks räägib rohkem asjaolusid kui selle vastu. H.R-iga ongi nii – tema kuriteo toimepanemise asjaolud ei võimalda teda vanglast veel vabastada, arvestades, et süüdimõistetu on toime pannud eluvastase süüteo ja seda 2 inimese suhtes. Maakohus on põhjendatult leidnud, et ka elektrooniline valve ei ole asjaolu, mis tingiks süüdimõistetu vabastamise ning kuna kohus leiab, et vabastamine ei ole võimalik, siis ei ole vajalik ka pikemalt lisakohustustel peatuda.
11. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Tasu koosneb maakohtu määrusega tutvumisest, kaitsealusega nõupidamisest ning määruskaebuse koostamisest kokku 8 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 3 Justiitsministri määruse nr 16 (vastu võetud 26.07.2016) riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused (edaspidi kord) § 7 lg 1 kohaselt on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 120 euro. Tulenevalt korrast on maksimaalne töötundide arv 6 pooltundi. Nimetatud asjaoluga on arvestanud ka kaitsja, kes vaatamata tehtud 8 pooltunnile on tasu küsinud 6 pooltunni eest. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb H.R hüvitada V. Murde kaitsjatasu 144 eurot.
12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
13. oktoobri 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 Aarne Sarjas