Obsah (9)

§ 113§ 307§ 118§ 74§ 199§ 68§ 65§ 16§57

1-15-4570 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2015, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 07.12.2015, 08.12.2015 ja 11.12.2015 avalikul kohtu

§ 113

järgi, P.P süüdistuses

§ 307

lg 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Rostovtsev Süüdistatav Aleksandr Iljin ringkonnaprokurör Konstantin Elukoht xxx, viibimiskoht Viru vangla, isikukood 37705242216, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, xxx Varasem karistatus: - 15.02.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 118

p 1 järgi,

§ 74

alusel vangistusega 7 kuud,

§ 74lg 2 alusel tingmisi vangistusega 2 aastat 3 kuud katseajaga 3 aastat.

Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 09.10.2015. Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev Süüdistatav P.P Elukoht xxx, viibimiskoht Viru vangla, isikukood XXX, VF kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, xxx. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane: - 12.11.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi vangistusega 1 kuu.

1 1-15-4570 Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 05.10.2015. Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON Tunnistada Aleksandr Iljin süüdi

§ 113

järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.02.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra - 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud vangistust ning mõista liitkaristuseks 12 (kaksteist) aastat 10 (kümme) kuud vangistust. Arvata karistusest maha täielikult ärakantud karistus, 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud vangistust ning lõplikult kandmisele kuulub 10 (kümme) aastat vangistust. Karistuse kandmise aega arvestada alates 09.10.2015. Aleksandr Iljinile valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni koheselt kandmisele kuuluva vangistustähtaja saabumiseni muutmata. Tunnistada P.P süüdi

§ 307lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 15.05.2013 kuni 17.05.2013, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.11.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 1 (üks) kuu ning mõista P.P-le liitkaristuseks, raskeima karistuse suurendamise teel, 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Arvata 12.11.2013 kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus – 1 kuu – liitkaristusest maha ning määrata kandmiseks 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestada alates 05.10.

1. P.P-le valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või vangistuse tähtaja saabumiseni. Asitõendid: CD plaat - jätta hoiule kriminaalasja materjalides; kannatanu riietus (kampsun, püksid), kannatanu kolju fragment, peanaha tükk haavaga, kannatanu nahafragmendid haavaga, 2 kööginuga, käärid, nuga, märkmik, liigendnuga, mobiiltelefon Motorolla, väike pits, kruus, pangakaart, suur pits, mobiiltelefon Nokia, siutsuotsad, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonnas (18.09.2013, 17.05.2014 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktid nr. 316, 186) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 2 1-15-4570 Mõista Aleksandr Iljinilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 975 (üheksasada seitsekümmend viis) eurot, kaitsja Sergei Politševi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 803 (kaheksasada kolm) eurot 04 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti, kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemise eest 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot, DNA ekspertiisi tegemise eest 7068 (seitse tuhat kuuskümmend kaheksa) eurot, surnu ekspertiisi tegemise eest 273 (kakssada seitsekümmend kolm) eurot, meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi tegemise eest 77 (seitsekümmend seitse) eurot, kaitsja Sergei Politševi poolt 18.06.2015 eelistungil osutatud õigusabi eest 312 (kolmsada kaksteist) eurot, kaitsja Sergei Politševi poolt 14.10.2015 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 121 (ükssada kakskümmend üks) eurot 44 senti ning kaitsja Sergei Politševi poolt 07-08.12.2015 kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 446 (nelisada nelikümmend kuus) eurot 16 senti. Määrata, et Aleksandr Iljinil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700089896 ning selgitus „Aleksandr Iljin, 1-15-4570 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista P.P-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend) eurot 72 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 18.06.2015 eelistungil osutatud õigusabi eest 312 (kolmsada kaksteist) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 14.10.2015 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ning kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 07.-08.12.2015 kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot. Vabastada P.P sundraha 585 eurot tasumisest täies ulatuses, kuna tegemist on liitkaristusega

§ 65lg 1 alusel.

Määrata, et P.P on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700089906 ning selgitus „P.P , 1-15-4570 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. 3 1-15-4570 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Aleksandr Iljini süüdistatakse selles, et tema 24.01.2013 kella 19.00-20.00 paiku, viibides alkoholijoobes korteris aadressil: Xxx, tegutsedes kättemaksust Xxx tapmise eesmärgil, lõi mitu korda Xxxle noaga, tekitades kannatanule hulgalisi torke-lõikehaavu rindkerel ja kõhul järgneva massiivse sisemise verejooksuga, mille tõttu kannatanu suri kohapeal. Oma tegudega pani A.Iljin toime teise inimese tapmise, s.t.

§ 113ettenähtud kuriteo.

P.P süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul alates 24.01.2013 kuni 15.05.2013, teades, et tema tuttav Aleksandr Iljin 24.01.2013 pani toime Xxx tapmise korteris aadressil: Xxx, ei teatanud sellest riigiorganitele, vaatamata ka sellele, et ta oli ülekuulatud antud asjas 29.04.2013 Narva politseijaoskonnas. Oma tegudega pani P.P toime teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise, s.t.

§ 307lg 1 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung Süüdistatav Aleksandr Iljin selgitas kohtus, et ta oli Xxxga tuttav. Mingeid suhteid ei olnud, ainult tarvitasid koos alkoholi, mingeid konflikte ei olnud. Kohtusid nii tema, kui ka Xxx korteris. Ta tarvitas alkoholi peaaegu iga päev koos Xxx, Xxx (Xxx tütar) või Tatjana P.P-ga. 24.01.2013 nad hakkasid tarvitama alkoholi tema juures aadressil Xxx, P.P, tema ja Xxx. Mingi aja jooksul jõid tema juures ja siis P.P palus abi, et P.P korteris toimus tulekahju ja P.P vajab abi, et mööbel prügikonteineri juurde viia. Nad kolmekesi läksid sinna korterisse pärast kella 17.

1. Seal korteris hakkasid tarvitama alkoholi. Ta ei olnud eriti purjus, natuke joonud. Pärast seda, mis oli joodud, siis tal nagu „katus sõitis ära“. Hakkas rääkima Xxxle seda, et nad koos Xxxga olid varastanud mingid asjad temalt ja tema nägu on lõigatud nende tõttu. Xxx midagi ei öelnud. Mäletab, et edasi hakkasid alkoholi uuesti tarvitama ja siis mäletab, et Xxx ütles, et läheb magama. Ta otsustas Xxxle kätte maksta vaatamata sellele, et Xxx ei olnud kuidagi süüdi selles, et Xxx endine elukaaslane Aleksandr lõikas tema nägu. Xxx läks väiksesse tuppa, nad kahekesi P.P-ga pärast seda jõid edasi alkoholi. Mäletab, et mingi aja pärast läks ta sellesse tuppa, kuhu läks Xxx magama, noaga. Noa võttis ta köögist. Umbkaudselt mäletab, et 4 korda lõi kannatanut noaga kõhtu ja südamesse. Xxx oli tol ajal voodis, lamas selja peal. Siis läks tagasi kööki. P.P ise nägi kõike suurepäraselt, P.P nägi, et nuga oli verine. Pärast seda pani ta jope selga ja läks koju, P.P läks temaga. Järgmisel päeval P.P tuli tema juurde ja ütles, et tema korteris on laip. Nad kahekesi läksid sinna korterisse, seal oli surnud Xxx. Nad võtsid midagi kaasa koos P.P-ga ja läksid minema. Xxx tapmisest rääkis ta tuttavale Xxxile. Süüdistatav P.P selgitas kohtus, et ta on tuttav nii Xxx, kui ka Iljiniga, nad tihti tarvitasid koos alkoholi. 24.01.2013 tema koos Iljini ja Xxxga läksid tema korterisse, et tassida asjad korterist välja. Nad istusid köögis, jõid salaviina ning suitsetasid. Siis Xxx palus teda, et kas tohib ta (Xxx) magab kuskil. Ta teab, et Xxx ööbis trepikodades. Xxx läks tuppa, see oli nagu selline abiruum, kus oli voodi. Mingi aja pärast Iljin lahkus köögist, siis tuli tagasi ja nad mõlemad läksid korterist välja. 4 1-15-4570 Ta ei äratanud kannatanut üles kuna otsustas, et las Xxx magab. Mõtles, et tuleb hiljem tagasi ja äratab Xxx üles ning saadab koju. Järgmisel päeval läks ta Iljini juurde. Iljin rääkis temale, et Xxx lamab tema korteris, et ta tappis Xxx ära. Iljin pakkus käia tuttava juures, Iljin kutsus tuttavat korterist välja ja ütles, et on laip, mida teha? Tuttav ütles, et pöördu politseisse. Nad koos Iljiniga käisid uuesti sellel päeval tema korteris, puudutas Xxx jalga ja Xxx ei liigutanud. Sai aru, et Xxx on surnud. Ta ei pöördunud politseisse, sest tundis hirmu, ehmus. Kodus ta rohkem ei käinud. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et korter aadressil Xxx oli ostetud tema poolt 10.04.
2. Enne ostmist ta seal ei käinud. Esimest korda sattus ta sellesse korterisse umbes nädala pärast. Seal oli kohutav hais ja selle tõttu ta ei sisenenud, seal oli tulekahju ja haises, st ta tegi ukse lahti, nägi, et seal oli kõik must ja korralagedus oli. Asjad olid igal pool ning polnud isegi ruumi, kuhu astuda. Pani ukse kinni ja läks ära. Tellis koristusteenuse, nad pidid sealt prügi välja viima ja kavatses seal remondi teha. Kohtus noormehega tänaval trepikoja juures, leppisid kokku hinnas trepikoja juures ja noormees võttis võtmed. See noormees helistas talle järgmisel päeval ja ütles, et nad leidsid korterist laiba. Nad ise kutsusid välja politseid. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et Iljin ja P.P on tema tuttavad. Kannatanu x Xxx on tema ema. Ema oli hea ja rahulik inimene aga jõi viimasel ajal. Ema tarvitas alkoholi Iljin ja P.P-ga ka. Viimast korda enda ema elusana nägi ta jaanuari lõpus. Tunnistaja Xxx andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et Aleksandr Iljin käis vahepeal tema maja trepikojas, tema juurde tulles oli Iljin alati väga tugevas alkoholijoobes. Kainena nägi ta Iljini harva. Nii palju kui ta praegu mäletab, tuli Iljin koos selle eaka naisega tema trepikotta viimati
3. aasta talvel. Naine seisis Iljini kõrval. Nad olid mõlemad purjus. Iljin ütles talle jutuajamise käigus, et justkui kuskil on laip ning Iljin ei tea, mida sellega peale hakata. Otse niimoodi Iljin ütleski: „Mul on laip. Ma ei tea, mida sellega teha.“ Tema naeras Iljini üle. Ta ei andnud Iljini sõnadele mingit tähendust. Ta vastas Iljinile, et kui tal on laip kuskil kodus, siis peaks Iljin minema ja end politseile välja andma. Iljin hakkas naerma ja alustas juttu teistel teemadel (kohtutoimiku lk 1-8). Tunnistaja Ljubov Sedova selgitas kohtus, et P.P on tema endine naaber. P.P puudus raha ja ei saanud korteri eest maksta. Kõik oli välja lülitatud, elekter ja vesi, äkki seoses sellega. Siis kui P.P abikaasa suri, siis sellest ajast alates hakkasid kambad sinna kogunema, nad jõid ja lõbutsesid seal. Kohus uuris kohtuistungil järgmised kirjalikud tõendid: Kohtutoimiku lk 9-29 - sündmuskoha vaatlusprotokollid koos fototabeliga, kust nähtub, et korteris aadressil Narva, Xxx oli leitud kannatanu poollagunenud laip ning sündmuskohalt olid äravõetud asitõendid, sh nuga. Kohtutoimiku lk 30-48 - surnu ekspertiisiakt nr.13E-IDS0011/110 koos fototabeliga, kust nähtub, et Xxx surma põhjuseks olid hulgalised kehaõõntesse ulatuvad siseelundeid vigastavad torke-lõikehaavad rindkerel ja kõhul järgneva massiivse verejooksuga, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. Vaatluse käigus on tuvastatud ka teised kehavigastused. Etanooli kontsentratsioon kannatanu veres vastab elaval isikul raskele alkohoolsele joobele. Kohtutoimiku lk 49-52 – äratundmiseks esitamise protokoll, kust nähtub, et Aleksand Iljin tundis ära noa, millega ta tekitas Xxxle noahaavu. 5 1-15-4570 Kohtutoimiku lk 53-59 – Aleksandr Iljini ütluste olustikuga seostamise protokoll, kust nähtub, et sündmuskohal kinnitas Iljin varem antud ütlusi. Kohtutoimiku lk 60-69 - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millega olid vaadeldud sündmuskohalt äravõetud esemed. Kohtutoimiku lk 70-93 - DNA ekspertiisiaktid nr. 13E-GE0596 ja 13E-GE0664, kust nähtub, et sündmuskohalt äravõetud pitsidelt leiti P.P ja Iljini DNA profiilid. Kohtutoimiku lk 94-106 – meditsiinilise kriminalistika ekspertiisiakt nr.13E-PõM0014 koos fototabeliga, kust nähtub, et kannatanu nahavigastused võisid olla tekitatud sündmuskohalt äravõetud nugadega. Kohtutoimiku lk 107-109 - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 81, kust nähtub, et Aleksandr Iljini ei kannata psüühilise haiguse all, tal esineb vaimne alaareng ja alkohoolne sõltuvus, temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal ei esinenud tal mingit ajutist vaimutegevuse häiret, ta on suuteline aru saama oma tegevuse tähendusest ja neid juhtima. Kohtutoimiku lk 111-115 – Aleksandr Iljini süü ülestunnistamised. Kohtutoimiku lk 119-122 – P.P kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.
4. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatavad ja tunnistajad, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Aleksand Iljini süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises – teise inimese tapmises, s.o kuriteos

§ 113

järgi (alates 01.01.2015 vastab

§ 113

lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisule) ning P.P süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises – teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamises, s.o kuriteos

§ 307

lg 1 järgi, on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti. 3.

1. Surnu ekspertiisiaktiga nr. 13E-IDS0011/110 on tõendatud, et Xxx surma põhjuseks olid hulgalised kehaõõntesse ulatuvad siseelundeid vigastavad torke-lõikehaavad rindkerel ja kõhul järgneva massiivse verejooksuga. 3.
2. Tunnistaja Xxxi ning süüdistatavate enda ütlustega, sündmuskohalt äravõetud asitõendite ning ekspertiisiaktidega on tõendatud, et just süüdistatav Iljin tekitas Xxxle surma ning P.P , olles teadlik sellest, et Iljin pani toime esimese astme kuriteo – teise inimese tapmise 6 1-15-4570 – ei teavitanud kuriteost riigiorganeid. Nii, sündmuskoha vaatlusprotokollist, asitõendite vaatlusprotokollist ning DNA-ekspertiisiaktist nähtub, et sündmuskohalt äravõetud pitsidelt leiti Iljini ja P.P DNA profiilid. Meditsiinilise kriminalistika ekspertiisiaktiga nr. 13E-PõM0014 on tõendatud, et sündmuskohalt äravõetud nugadega võidi tekitada kannatanule surma põhjustanud vigastused. Tunnistaja Xxx andis ütlusi selle kohta, et varsti pärast sündmust tuli tema juurde süüdistatav Iljin ning ütles, et Iljinil on laip ning Iljin ei tea, mida sellega peale hakata. Süüdistatav P.P andis ütlusi selle kohta, et Xxx tapmisest sai ta teada Iljini käest päev hiljem ning Iljin ütles talle, et Iljin tappis kannatanut ära. Ta ise nägi Xxx surnukeha, aga politseid sellest ei teavitanud kuna ehmus. Süüdistatav Iljin andis ütlusi selle kohta, et ühise alkoholi tarbimise käigus otsustas ta Xxxle kätte maksta Xxx endise elukaaslase tegevuse eest ning läks noaga sellesse tuppa, kuhu läks Xxx magama, 4 korda lõi ta kannatanut noaga kõhtu ja südamesse. Xxx oli tol ajal voodis, lamas selja peal. Siis läks tagasi kööki. P.P ise nägi kõike suurepäraselt, P.P nägi, et nuga oli verine. Pärast seda pani ta jope selga ja läks koju, P.P läks temaga. Järgmisel päeval P.P tuli tema juurde ja ütles, et tema korteris on laip. Nad kahekesi läksid sinna korterisse, seal oli surnud Xxx. Ülaltoodud tõendid kinnitavad, et just Aleksandr Iljin tekitas Xxxle surma sündmuskohalt äravõetud noaga, süüdistatava tegevuse ning kannatanu surma saabumise vahel on otsene põhjuslik seos. Nende tõenditega on ka kinnitatud, et P.P, olles teadlik sellest, et Iljin pani toime esimese astme kuriteo – teise inimese tapmise – ei teavitanud kuriteost riigiorganeid. 3.
3. Tuginedes eksperti arvamusele selle kohta, et Aleksandr Iljin ei kannata psüühilise haiguse all, temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal ei esinenud tal mingit ajutist vaimutegevuse häiret, ta on suuteline aru saama oma tegevuse tähendusest ja neid juhtima, loeb kohus tõendatuks seda, et Aleksandr Iljin on süüdiv. Mis puudutab mälulünka, millele süüdistatav viitab oma ütlustes, kohus asub seisukohale, et, kuna süüdistatav oli märkimisväärses alkoholijoobe seisundis (sellele viitavad, muuhulgas, P.P ning süüdistatava enda ütlused) on see täiesti loomulik. See, et süüdistatav mingeid hetki ei mäleta on selgitatud just nimelt alkoholijoobe seisundiga. 3.
4. Subjektiivsest küljest eeldab

§113ettenähtud süüteokoosseis tahtlust.

Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Iljin pani tapmise toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatav, lüües kannatanut noaga piirkonda, kus asuvad elutähtsad 7 1-15-4570 organid - rindkere ja kõhu piirkonda - pidas võimalikuks surma tekitamise ja tahtis seda. Siinkohal tugineb kohus ka Riigikohtu seisukohale, et on üldtuntud tõsiasi, et igasuguse lõikamiseks, torkamiseks või raiumiseks valmistatud esemega inimkeha elutähtsasse, eriti pea ja rindkere piirkonda kehavigastuse tekitamine võib kaasa tuua rünnatava surma. Seega lüües kannatanut sellise esemega ning jõuga, mis on küllaldane keha pehmete kudede läbimiseks ning siseorganiteni ulatumiseks, möönab süüdlane igasuguse tagajärje, sh. ka surma saabumist (vt RKKKo otsus 3-1-1-85-96). 3.6 Subjektiivsest küljest eeldab

§307ettenähtud süüteokoosseis tahtlust.

Kohus on seisukohal, et P.P pani teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatav P.P oli teadlik sellest, et Aleksandr Iljini poolt toimepandud tapmisest tuleb teavitada riigiorganeid, kuid seda ei teinud isiklikel põhjustel. Seega esinevad süüdistatavate käitumises nendele inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4.2 Süüdistatav Aleksandr Iljin pani toime raske tahtliku esimese astme kuriteo. Tapmise motiiviks oli isiklikud suhted ning kättemaks. Kohus on seisukohal, et Iljini karistust kergendavaks asjaoluks on

§57

lg 1 p 3 mõttes süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus ning kuriteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et Iljini süü aste on keskmine. Süüdistatav pani kuriteo toime otsese tahtlusega, aga ilmneb karistust kergendav asjaolu ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud (lahendid 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06, 3-1-1-91-07, 3-1-1-10-09), et karistamisel tuleb lähtuda küll peamiselt isiku süüst, ent ei saa arvestamata jätta ka süüdlase isikut, seda eelkõige eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Seoses sellega kohus ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et Aleksandr Iljini näol on tegemist 8 1-15-4570 vaimselt alaarenenud isikuga. Ülaltoodu alusel peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning süüdistatava isiksust - mõista süüdistatavale vangistus alla

§113ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

4.3 Süüdistatav P.P pani toime tahtliku teise astme kuriteo. Kohus on seisukohal, et P.P karistust kergendavaks asjaoluks on

§57

lg 1 p 3 mõttes süü ülestunnistamine ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et rahaline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu kuna Demitcheval puudub igasugune legaalne sissetulek, tegemist on kodutu isikuga ning rahalise karistuse täitmine P.P poolt on ebatõenäoline. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et P.P on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et P.P süü aste on keskmine. Süüdistatav pani kuriteo toime otsese tahtlusega, aga ilmneb karistust kergendav asjaolu ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ülaltoodu alusel peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning süüdistatava isiksust - mõista süüdistatavale vangistus alla

§307lg 1 sanktsiooni keskmise määra.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid P.P puhul ei esine. V Kohtukulud Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb Iljinilt ja P.P-lt välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele sundraha, määratud kaitsjatele väljamakstud tasu ning ekspertiiside kulud. Arvestades väljamõistetavate summade suurust ning seda, et karistuseks on süüdistatavatele mõistetud reaalne vangistus, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine üheks aastaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 306, 309 lg 3, 310, 311-313, 315. 9 1-15-4570 Innokenti Menšikov Eesistuja kohtunik Viktor Ert Rahvakohtunik Jüri Pool Rahvakohtunik 10