MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 02.10.2013.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt loeti kinnipidamise aeg 04.03.2015-05.03.2015 ja 29.07.2015- 2 30.08.2015, s.o kokku 1 kuu ja 4 päeva, karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 31.08.2015, millest alates kuulus kandmisele vangistus 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Käesolevat karistust kannab isik varguse eest. Varasemalt on teda neljal korral karistatud vägivalla kuritegude eest. Isik paneb jätkuvalt toime vargusi, et saada majanduslikku kasu ning rahuldada sõltuvusprobleemi. Kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava 15.02.
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuulub ema H R. Lisaks on lähedaste hulgas kinnipeetava vanaema ja vend T, kuid omavahelisi suhteid kinnipeetava elukaaslane M. P ei osanud kommenteerida ega osanud ka nende kontakte anda. Isa K R on surnud. Rahvastikuregistri järgi on Tanel Reimetsal poeg A R, keda pidavat kasvatama kinnipeetava ema. M. P pidavat suhtlema kinnipeetavaga telefoni teel vastavalt võimalusele. Kinnipeetava elukaaslane iseloomustas Tanel Reimetsa kui kinnist inimest, kellel sõpru ei pidavat palju olema ja nende tausta ei osanud kinnipeetava elukaaslane kirjeldada. Peale vanglast vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda xxxx, elukaaslase M P juurde, kellega lepiti kokku kodukülastuse aeg, kuid kokkulepitud ajal 24.05.2016 M. P kodus ei olnud. Hilisemast telefonivestlusest M. P selgus, et korteriomanik on ta ema, kes ei ole nõus Tanel Reimetsa vabanemisega antud aadressile ja seetõttu ei leidnud ta ka võimalust kokkulepitud ajal kodus olla. Lisaks pidavat olema xxxx korter müügis. M. P väitis, et korteriomanik saadab digitaalselt allkirjastatud dokumendi ametniku e-mailile hiljemalt 25.05.2016, et ei ole nõus kinnipeetava majutamisega, kuid 26.05.2016 seda veel ametnikule saadetud ei olnud. Vabanemisjärgne elukoht hetkel puudub, kinnipeetaval on võimalik pöörduda xxxx, kodutute öömajja. Vabanemisjärgne töökoht ja ametlik sissetulek teadaolevalt isikul puudub. Tanel Reimetsa elukaaslane M. P on ühtlasi ka kinnipeetava kuriteokaaslane. M. P sõnul on varasemalt olnud kinnipeetaval probleeme narkootikumidega, mille eest on ta ka süüdi mõistetud. Juhul, kui kohus peab võimalikuks Tanel Reimetsa tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks otstarbekas määrata talle katseaeg ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni 26.12.2016, kohustades teda täitma
Tanel Reimets kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elukoha ta leiab. Kui kohe üürikorterit ei leia, tuleb vähemalt esialgu minna kodutute varjupaika. 4 Ta usub, et leiab vabanedes ka töökoha. Elukaaslasega nad ei suhtle enam üldse. Ta on otsustanud välja minnes täiesti kaineks jääda, mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Suitsetamise on ta ka maha jätnud. Plaan on täiesti
kelt elama hakata. Juhul kui kohus otsustab ta vabastada, siis on positiivne, kui tal on käitumiskontroll peal. See motiveerib tegema õigeid otsuseid ja on kontaktisik, kellelt nõu küsida ja kes aitab asju ajada. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Tanel Reimetsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub nimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 16.06.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla T. Reimetsa ennetähtaegset vangistusest vabastamist. T. Reimetsa varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral ning reaalselt kannab karistust kuuendat korda, seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Eeltoodu räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks karistustest järeldusi teinud ega suutnud näidata, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. T. Reimets on näidanud oma varasema käitumisega, et Harju Maakohtu 02.10.2013 kohtuotsusega mõistetud šokivangistus ja vangistuse osa tingimisi kohaldamata jätmine (
lg 1 korras) ning süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute kuritegude toimepanemise, pannes katseajal toime uusi tahtlikke varavastaseid kuritegusid. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et T. Reimetsal puudub vabaduses kindel elukoht. Kodutute öömajas elamine ei soodustaks kriminaalhoolduse läbimist. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja
Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine süüdimõistetul raskendaks käitumiskontrolli. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (
Enne vangistust oli T. Reimetsal probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootiliste ainete tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue korduva kuriteo ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 80% ja 63%, mis on kõrge risk. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on T. Reimets kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. 5 Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Tanel Reimetsa tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Tanel Reimets ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Isikule on varasemalt antud võimalus oma karistust vabaduses kanda, kuid tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki ning isik pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isiku käitumiskontrollile allutamine ning talle erinevate lisakohustuste määramine on piisavalt mõjus vahend, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist Tanel Reimetsa poolt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Samuti ei ole kinnipeetav näidanud vangistuses üles tõsist tahet muutuda, sest ta on keeldunud talle individuaalse täitmiskava raames pakutud taasühiskonnastavates tegevustes osalemisest. Vabaduses puuduvad isikul elu- ja töökoht, mis raskendavad tema toimetulekut vabanemisjärgselt. Kuna käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest
lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (
Kinnipeetaval on hulgaliselt tasumata nõudeid ning kuivõrd ta on varasemalt pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamiseks, puudub kohtul kindlus, et isik ei asu vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel taas kuritegelikule teele. Kinnipeetaval on varasemalt diagnoositud narkosõltuvus ning tal on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mis on uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 80% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 63%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Tanel Reimetsa puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.