ja
lg 1 alusel asendada M.S-ile (M.S) Pärnu Maakohtu 22.08.2011.a otsusega nr 1-11-9220 kandmata jäänud rahaline karistus 291 päevamäära, s.o 931,20 eurot, vangistusega 3 (kolm) kuud ja 7 (seitse) päeva ning vangistus asendada 97 (üheksakümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga. 3.
lg 3 alusel määrata, et üldkasulik töö tuleb teostada 4 (nelja) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 4.
lg 4 alusel kohustada M.S-i üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx x-x xxxx-xxxxxxxxx xxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata vangistuse täitmisele. 6. Määrus saata avaldajale, süüdimõistetule, kohtutäiturile ning täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu 22.08.2011.a otsusega nr 1-11-9220 tunnistati M.S süüdi
järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 300 päevamäära, so 960 eurot.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka, määrates kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 291 päevamäära, s.o 931,20 eurot. Kohtuotsus jõustus 02.09.2011.a. Sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) esitas 26.08.2015.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduses palub sissenõudja otsustada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud rahalise karistuse asendamine. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on 2317,74 euro ulatuses tasumata riiginõudeid. Asjas pole toimunud ühtegi laekumist. Tasumata on ka sama kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud muud rahalised nõuded ning kohtunõuded kolmes teises kriminaalasjas. Täituri sõnul on tegemist varatu isikuga. Pole tõenäoline, et isik tasuks nõuded tähtaegselt. Kui isik jääb kohtumenetluses kättesaamatuks, siis taotleb sissenõudja isiku tagaotsitavaks kuulutamist tulenevalt KrMS § 140 lg-st 1. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil Süüdimõistetu M.S kaitsja osavõttu kohtuistungil ei soovinud. Rahaline karistus jäi tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On nõus, et vangistus asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Tervis lubab tööd teha. Üheksakümmend seitse üldkasuliku töö tundi saab ära teha 4 kuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 431 lg 1 kohaselt lahendab käesoleva seadustiku § -des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 3 kohaselt lahendab täitmiskohtunik §-des 425–4261 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku 2
lg 1 sätestab, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga.
lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.
lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. M.S ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ning rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtule ei ole teada rahalise karistuse mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei kinnitusel ei ole M.S ka vara, millele sissenõuet pöörata. Süüdimõistetul on olnud piisavalt aega rahalise karistuse tasumiseks, kuid hoolimata sellest pole ta nõuet tasuma hakanud. Süüdimõistetu eelneva käitumise valguses on kaheldav, et ta hakkaks rahalist karistust ka edaspidi tasuma. Seetõttu on põhjendatud M.S-ile mõistetud rahaline karistus asendada vangistusega arvestusega, et rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. M.S on süüdi tunnistatud
järgi ning karistuseks mõistetud rahaline karistus 300 miinimumpäevamäära (üks päevamäär on 3,20 eurot), so 960 eurot, millest jäi eelvangistusaja mahaarvamisel kanda 291 päevamäära, s.o 931,20 eurot, millele
Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et tervislikust seisundist või muust tulenevaid takistusi üldkasuliku töö tegemisel tal ei ole. Seetõttu peab kohus põhjendatuks asendada vangistus üldkasuliku tööga. Asendades vangistuse süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et M.S tuleb teha 4 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 97 tundi üldkasulikku tööd.
lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule.
lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx x-x xxxx-xxxxxxxxx xxxxxxxxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. KrMS § 417 lg 3 kohaselt teavitab kohus rahalise või varalise karistuse asendamisest süüdimõistetut ja kohtutäiturit. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.