1-16-1643/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. august 2016 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1643 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kriminaalasi I.K süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 ja § 120 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. mai 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav I.K Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav I.K. Isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, elukoht:XXX, töökoht: ei tööta; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral; Vandeadvokaat Vladimir Rogulski Kaitsja RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
5. mai 2016 otsus jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohus arutas I.K süüdistust KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi selles, et 04.08.2015 kella 15.00 paiku, viibides alkoholijoobes, XXX asuvas korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tülis haaras kätega särgist isa L.B. il ja lõi jalaga kõhtu, kannatanu kukkus ja I.K lõi 1 põrandal lamavat kannatanut käte ja jalgadega vastu selga, kaela, kukalt, samuti lõi jalaga selga emale N.B. le. Kannatanutele oli tekitatud füüsiline valu ja kehavigastused: L.B. il oli 06.08.2015 pöördumisel SA Narva Haigla Erakorralise Meditsiini Kliinikumi diagnoositud küünarvarre ja pea pindmised vigastused.
7. Lisaks süüdistati I.K selles, et tema 06.08.2015 kella 22.00 paiku, olles alkoholijoobes, lõi käte ja jalgadega vastu, XXX asuva korteri välisust ja läbi ukse ähvardas vanemaid L.B. i ja N.B. t arvete klaarimisega, kusjuures kannatanud võtsid neid sõnu kui ähvardust kehavigastuste tekitamiseks, kuna I.K oli alkoholijoobes, agressiivne ja eelnevalt oli korduvalt nende suhtes füüsilist vägivalda kasutanud ja on selle eest karistatud kriminaalkorras.
8. Viru Maakohtu
9. mai
10. a otsusega tunnistati I.K talle esitatud süüdistustes süüdi. Teda karistati KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 2 aastat ja KarS § 120 lg 1 järgi vangistusega 3 kuud. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti I.K liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistati I.K vangistusega 1 aasta ja 4 kuud. Karistusaja hulka arvestati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 04.08.2015 kuni 06.08.2015, st 3 päeva ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.05.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse - 1 aasta, 2 kuud ja 25 päeva vangistust, so 445 tundi üldkasulikku tööd - võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat, 6 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistusest arvati maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 455 tundi (so 1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust) – ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loetakse 06.05.
11. Tõkend elukohast lahkumise keeld asendati tõkendiga vahistamine ning I.K võeti vahi alla kohtusaalis.
12. KrMS § 310¹ ja VÕS § 1055 alusel rahuldati kannatanute L.B. i ja N.B. taotlus ning kohaldati kannatanute isikuõiguste kaitseks I.K-le lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat, keelates tal läheneda L.B. ile ja N.B. le avalikes kohtades ja nende elu- ja töökohale lähemale kui 50 meetrit.
13. Süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi apellatsioonimenetlust ei toimu.
14. Maakohus luges I.K süüdistuse KarS § 120 lg 1 järgi tõendatuks eelkõige kannatanu L.B. i ütluste ja häirekeskusesse tehtud kõnede stenogrammidega. Neist tõenditest nähtub, et süüdistatav ähvardas kannatanutega arveid õiendada. Arvestades, et süüdistatav on varasemalt korduvalt kannatanute suhtes kasutanud füüsilist vägivalda ning viimati üksnes mõned päevad enne kõnealust ähvardamist, on igati mõistetav, et kannatanutel oli küllaldaselt alust arvata, et I.K võib ähvardused täide viia ning nendega arveid õiendades tekitada kannatanutele uuesti kehavigastusi. Siinkohal märgib kohus veelkord, et reaalse ohutunde olemasolu tõendavad üheselt pöördumised häirekeskusesse.
15. Karistuse mõistmisel arvestas kohus karistusraame, kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Raskendava asjaoluna arvestas kohus süüteo toimepanemist eakate isikute suhtes. Kergendava asjaoluna KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi süü tunnistamist. Kahetsust toimepandu eest süüdistatav aga väljendanud ei ole ega ka kannatanute ees vabandanud. Kohus arvestas, et süüdistatavale heidetakse ette mitme vägivalla kuriteo toimepanemist. Need teod olid pandud toime üksnes kolm kuud pärast eelmist kohtuotsust, millega I.K karistati samalaadsete tegude eest vangistusega. Eriliselt tähelepanuväärne ja I.K retsidiivsust väljendav on tõik, et kõik vägivallateod (st nii käesoleva kui ka eelmise menetluse esemeks olnud teod) olid pandud toime samade kannatanute suhtes. Neil asjaoludel leidis kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks ainuvõimalik karistuse liik vangistus. 2
16. Kannatanute taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks on põhjendatud. Lisaks käesoleva kriminaalasja esemeks olevatele vägivallategudele mõisteti süüdistatav Viru Maakohtu 04.05.2015 kohtuotsusega süüdi korduvas kehalises väärkohtlemises, kusjuures süüdistuse esemeks oli neli vägivalla tegu, mis olid samuti sooritatud oma vanemate L.B. i ja N.B. suhtes. I.K-le mõisteti karistuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. See karistus aga ei takistanud tal karistuse kandmise ajal kannatanute kallal uuesti korduvalt vägivallatseta. See kinnitab, esineb eriliselt kõrge retsidiivsusoht L.B. i ja N.B. suhtes. APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU
17. Apellatsioonis taotleb süüdistatav tühistada Viru Maakohtu otsus ning mõista ta õigeks KarS § 120 lg 1 järgi. Karistus asendada üldkasuliku tööga ning tühistada lähenemiskeeld. Apellant leiab, et tema süüdimõistmine KarS § 120 lg 1 järgi rajanes oletustel, kuna ema N.B. tunnistas, et ta ei mäleta, milliseid väljendeid I.K kasutas, isa aga oletas, et teda ähvardati. I.K soovib, et teda karistataks üldkasuliku tööga, kuna ta kahetseb toimepandut ning mõistab, et vanemate suhtes toimepandud teod on lubamatud. Ta vannub, et ei tee enam kunagi midagi taolist. I.K on terve ja töövõimeline isik ning on valmis tegema ka kõige raskemaid töid. Varem ei ole ta vangistust kandnud. Apellant leiab, et lähenemiskeeldu on talle kohaldatud põhjendamatult. Lähenemiskeelu kohaldamise korral ei pääse ta enam oma koju, kus ta on 35 aastat elanud.
18. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus väljendada oma kirjalik seisukoht kuni
19. augustini
20. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
21. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud edasikaebusega on seisukohal, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhistab apellatsioonikohus järgmiselt.
22. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Kohtu lõppseisukohtade kujunemine süüdistatava I.K süüküsimuses ja tema karistamises tugineb kogutud tõendite põhjalikul analüüsil ning on ammendav. Apellatsioonis esitatud väited neid ümber ei lükka. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, nõustudes seejuures kohtu seisukohtadega, puudub vajadus nende ülekordamiseks. Alljärgnevalt toob ringkonnakohus omapoolsed vastused kaebuse põhiväidetele ja taotlustele.
23. Süüdistatav ei ole nõus sellega, et maakohus tunnistas ta süüdi KarS § 120 järgi, kuna ta ei ole oma vanemaid ähvardanud. I.K soovib enda õigeksmõistmist. 13.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub vähimgi alus I.K õigeksmõistmiseks KarS § 120 järgi. Maakohus on selles episoodis uurinud kõiki tõendeid, hinnanud neid kogumis ning kokkuvõttes põhjendatult leidnud, et I.K, olles alkoholijoobes, 06.08.2015 kella 22.00 paiku, tagudes käte ja jalgadega vastu korteriust, nõudis selle avamist ja enda sisse laskmist, ähvardas seejuures oma vanemaid L.B. i ja N.B. t arvete klaarimisega. Maakohus tuvastas, et kannatanud hindasid I.K poolt öeldut ähvardusena kehavigastuste tekitamiseks, kuna süüdistatav oli alkoholijoobes, agressiivne ning mis seejuures eriti oluline, oli eelnevalt kasutanud nende suhtes vägivalda (vt süüdistuse I episood 04.08.2015 KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning kohtu põhjendused kohtuotsuse lk 4-6). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. 3 13.2 Apellandi arvates on kohus olnud järeldustes oletuslik, mis aga ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõene. Kannatanu L.B. i ütlustest tuleneb selgelt, et ukse taga Kirill karjus muuhulgas, et kohe õiendab nendega arved. Nimetatu on aga eelnevate sündmuste ning samuti süüdistatava agressiivse käitumise taustal selgelt mõistetav kui ähvardus tervisekahjustuse tekitamiseks. Seejuures ei ole antud süüteo tuvastamisel niivõrd määrav see, et süüdistatava ema N.B. ei suutnud täpselt poja sõnakasutust meenutada. Samas aga annab reaalsest ohutundest tunnistust asjaolu, et ajal mil I.K lõhkus ukse taga, helistasid kannatanud korduvalt abi saamiseks häirekeskusesse. Kannatanute hirmuseisundist annab selgelt aimu aga salvestiste stenogrammis kajastatud pöördumiste viis ja sisu.
24. Vaidlustamata süüdimõistmist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi taotleb süüdistatav aga kohtuotsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ning soovib, et talle määrataks ÜKT tunnid. Lisaks palub ta tühistada lähenemiskeeld. 14.1 Maakohtu otsuse lk 6-7 on kohus toonud argumendid, kuidas mõjutavad süüdistatava poolt toimepandud süütegude asjaolud ning süüdistatava isik talle mõistetava karistuse liiki ja suurust. Nõustuvalt ning kordamata ka siinkohal maakohtu põhjalikke argumente saab lühidalt öelda vaid seda, et ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust I.K-le ÜKT kohaldamiseks ei ole. Kõigest mõni kuu enne käesoleva kriminaalasja esemeks olevate süütegude toimepanemist karistati I.K oma vanemate suhtes toimepandud vägivallategude eest vangistusega, milline asendati ÜKT-ga. Igasugunegi uutest süütegudest hoidumise toime aga sellel puudus (eelmine kohtuotsus KarS § 121 järgi 04.05.2015, käesolevad süüteod 04.08 ja 06.08.2015). Seega vähimgi põhjus kohelda süüdistatavat leebema karistusõigusliku vahendiga puudub, mistõttu I.K karistus jääb muutmata. 14.2 Muutmata jääb ka maakohtu otsustus kannatanute isikuõiguste kaitseks seatud lähenemiskeelu kohaldamine. Käesoleva kriminaalasja kontekstis (seejuures silmas pidades ka eelmises kohtuotsuses kajastatud süütegude asjaolusid) on selle seadmine süüdistatava suhtes vältimatult vajalik (vt lähemalt maakohtu otsuse lk 7).
25. Eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse I.K süüdistusasjas muutmata. 4