← Eesti

1-16-5811/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.juulil 2016.a, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-16-5811 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Se

§ 74

lg 1 ja 3 jätta vangistus K.E ´i suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.E ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg-s 1 p 1–6 ja sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 kohustada K.E´i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75lg 2 p 8 kohustada K.E ´i käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.

Määrata K.E Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. juhataja poolt KarS § 78 p 1 alusel arvestada K.E´ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 01.07.2016.a. Vabastada K.E kohtusaalist. Menetluskulud Välja mõista K.E´ilt sundraha 322.50 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 96 eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse koheselt kätte või edastatakse süüdistatavale eposti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: K.E´i süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning olles lähisuhtes XXX, uuesti 29.06.2016.a. kella 17:45 paiku XXX asuvas korteris lõi ühe korra XXX käega näo piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Samuti tema, 26.04.2015.a. umbes kella 23:00 paiku korteris aadressil XXX, olles alkoholijoobes, teise inimese tervise kahjustamise eesmärgil, kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase XXX suhtes ning tekitas sellega kannatanule füüsilist valu. Samuti tema, 26.04.2015.a. umbes kella 23:00 paiku XXX trepikojas, olles alkoholijoobes, teise inimese tervise kahjustamise eesmärgil, lõi kaks korda käega Sergei Dubile näo piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Samuti tema, 27.04.2015.a. umbes kella 19:30 paiku XXX asuvas korteris, olles alkoholijoobes, teise inimese tervise kahjustamise eesmärgil, lõi käega XXX pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja samuti elumaja trepikojas lõi käega elukaaslast XXX pea piirkonda ning lõi kannatanu selja kaks korda vastu hoone seina, tekitades sel viisil kannatanule füüsilist valu. Seega pani K.E toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt ehk KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on abiprokurör Karin Talviste, süüdistatav K.E ja tema kaitsja Karine Nersesjan käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et abiprokurör taotleb kohtus KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest K.E´ile karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata K.E´i kinnipidamise aeg 27 – 28.04.2015.a. ja 29.06 – 01.07.2016.a., s.o kokku 5 päev karistusaja hulka ja karistuseks lugeda vangistus 11 kuud ja 25 päeva. Vastavalt KrMS § 202 lg 6 tuleb antud vangistusest maha arvestada 4 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks jääb vangistust 11 kuud ja 21 päeva.

§ 74

lg 1 ja 3 jätta vangistus K.E ´i suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.E ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg-s 1 p 1 – 6 ja lg 2 p 2,8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. - mitte tarvitada alkoholi käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 2 p 2; - osalema sotsiaalprogrammis

§ 75

lg 2 p 8; Määrata K.E Tallinna Vangla Lääne - Harju kriminaalhooldusosakonna poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. juhataja KarS § 78 p 1 alusel arvestada K.E´ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 01.07.2016.a. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub K.E temale KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub K.E´ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 322.50 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb K.E ´ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 96 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja, s.o. 12 kuud. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 2565 lg 1 p 2 ja lg 2; § 249; § 311; 312 ja 313 sätetest. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Margot Mikler 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.