Obsah (9)
§ 209§ 344§ 345§ 63§ 74§ 75§ 73§ 56§ 571-16-1403 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2016, Pärnu (Kuninga tn) kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1403 (13267000360) Kohtukoosseis koht
§ 209
lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Ringkonnaprokurör Indrek Kalda (otsuse kuulutamisel vanemprokurör Elle Keeman) Süüdistatav O.D Elu- või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Ülalpeetavad: Karistatus: xxx XXX xx xxx xx xxx xxx xxx Kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmann, määratud korras Kannatanu xxx Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 313, § 180 lg 1 kohus RESOLUTSIOON otsustas: 1. Süüdi tunnistada O.D
§ 209
lg 1,
§ 344
lg 1 ja
§ 345
lg 1 järgi ning kohaldades
§ 63
lg 1 mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 74lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Aivar 1
(15)1-16-1403 O.D ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
Käitumiskontrolli ajal on Aivar Kutsal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 1 p 1 kohaselt on katseajal tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht.
§ 75lg 2 p 8 alusel kohustada süüdimõistetut katseajal läbima sotsiaalprogramm.
Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.
- Tsiviilhagi Jätta läbi vaatamata xxx TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Kohus selgitab, et hageja poolt esitatud nõuet lahendatakse vastavalt haldusmenetluses ja halduskohtus.
- Menetluskulud Hüvitada riigi eelarvest kannatanu xxx õigusabi kulud osaliselt, s.o summas 1160 eurot. Välja mõista O.D-lt kannatanu xxx kasuks viimase õigusabi kulud osaliselt, s.o. summas 400 eurot. Välja mõista O.D-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse menetluskuludena sundraha 645 eurot seoses II astme kuriteo toimepanemisega ning määratud kaitsja tasu 480 eurot, kokku 1125 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700041639 . Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
- Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
- Asitõendeid ei ole. 2
(15)1-16-1403 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
- peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 17.06.2016 kell 10:
- Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates 28.06.2016.a kell 15:00 Pärnu Kuninga tänava kohtumaja kantselei kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK O.D on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles alates 12.06.2009 töötu ja tema abikaasa Ü.U lapsehoolduspuhkusel, kasvatades peres nelja alaealist last ja saades riiklikku peretoetust, olles seega kohaliku omavalitsuse toimetulekutoetuse saaja, samuti olles Eesti Energia AS tarbimiskoha xxx lepingulise kliendi Ü.U täisvolitusega isikuks, esitas ajavahemikul juuni 2010- mai 2013 Eesti Energia AS-le igakuiselt Ü. U kuuluvas majas, asukohaga xxx, elektrienergia kasutamise kohta tegelikkusest suuremad näidud, mille alusel väljastas Eesti Energia AS Ü. U nimele valeandmetega arved suuremate summade tasumiseks. O.D , saanud enda kätte valeandmete alusel väljastatud ja suuremat tasumisele kuuluvat summat sisaldava Eesti Energia AS arved, esitas xxx avaldused toimetulekutoetuse saamiseks, kuhu märkis tegelikkusele mittevastavad andmed Eesti Energia AS-le tasumisele kuuluva summa kohta, millega viis xxx ametnikud K-K Ki, A K ning E Si eksimusse selles, et O.D perekonnal kulus kodu majapidamises ja kütmiseks elektrienergiat arvel näidatud ulatuses ja eksimuses vallavalitsuse ametnik arvestas esitatud valeandmete alusel toetuse väljamaksmise süüdistuses toodud tabelis märgitu kohaselt. Eesti Energia AS korraldas esitatud tarbimiskoha xxx arvestinäitude tegelikkusele vastavuse kontrolli ja tegi saadud tulemuste alusel tasaarveldused järgmiselt: - 31.12.2010 fikseeritud tegelike arvestinäitude alusel tehti 03.01.2011 arve nr 55972888 tasaarvestuse 410,94 eurot, millises summas sai O.D 2010 aasta eest xxx alusetult toimetulekutoetust. O.D jättis xxx esitamata 05.01.2011 ja 02.02.2011 toimetulekutaotluse avalduses tegelikud andmed kütte ja tarbitud kütteenergia kohta; 3
(15)1-16-1403 - 27.09.2011 fikseeritud tegelike arvestinäitude alusel tühistas Eesti Energia AS arved: 01.07.2011 nr 82424461397 summas 490,91 eurot; 31.07.2011 nr 82425970433 summas 489,02 eurot; 31.08.2011 nr 82429429593 summas 517,37 eurot, kokku 1497,30 eurot. O.D sai xxx esitatud toimetulekutoetuse taotluse alusel alusetult toetust tarbitud elektrienergia eest tasumiseks 1243,31 eurot ning ei teatanud xxx tühistatud Eesti Energia AS arvetest summas 1497,30 eurot; - 21.02.2013 fikseeritud tegelike arvestinäitude alusel selgus, et kontrollnäidud olid väiksemad O.D teatatud näitudest, selle perioodi arvete kogusumma oli 2312,50 eurot, tasutud oli nende arvete eest 1745,94 eurot ning Eesti Energia AS tegi perioodil 30.09.2012 31.01.2013 ümberarvestusi, mille käigus tühistati 31.10.2012 - 31.01.2013 esitatud arved summas 2193,57 eurot. Ümberarvestuse tulemusena jäi ettemaksu 1627,01 eurot, mida kasutati arvete 082424679337, 082421048311, 082427753900 tegemisel. 28.02.2013 tegi Eesti Energia AS ettemaksuarve nr 082427753900 alu sel Ü.U tagasimakse summas 904,87 eurot. O.D sai xxx esitatud toimetulekutoetuse taotluse alusel alusetult toetust 2312,49 eurot tarbitud elektrienergia eest tasumiseks ning ei teatanud xxx tühistatud Eesti Energia AS arvetest summas 2193,57 eurot ega tagasimaksest summas 904,87 eurot. - 30.04.2013 tühistas Eesti Energia AS arve nr 082424149349 summas 696,83 eurot kuna O.D teatas 30.04.2013 suuremaid näite kui 15.05.2013. O.D sai xx xx esitatud toimetulekutoetuse taotluse alusel alusetult toetust tarbitud elektrienergia eest tasumiseks ning ei teatanud xxx tühistatud Eesti Energia AS arvest summas 696,83 eurot. O.D ei teatanud xxx, et Eesti Energia AS on teinud tasaarvelduse 410,94 eurot; tühistanud arveid summas 1497,30 eurot, millest toetust on taotletud 1243,31 euro osas, 2193,57 eurot (toetust taotletud 2312,49 eurot, vahe 118,92 eurot) ja 696,83 eurot; tagasimaksest 904,87 eurot. O.D viis xx ametnikud eksimusse selles, et tema perekonnal kulus kodu majapidamises ja kodu kütmiseks elektrienergiat arvetel näidatud ulatuses ning sai alusetult toetust, tekitades xxx varalist kahju kokku 5449,52 eurot. Sellise tegevusega pani O.D jätkuva kuriteona toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o kelmuse, mis on kuriteona kvalifitseeritav
§ 209lg 1 järgi.
Sama tegevusega pani O.D ülalmärgitud valeandmetega toimetulekutaotluste koostamisega jätkuva kuriteona toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise ehk
§ 344
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning sama tegevusega nimetatud dokumentide xxx esitamisega võltsitud dokumendi kasutamise ehk
§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohtuistungil uuritud tõendid: 1) Toimetulekutoetuse otsused koos neile lisatud taotluste ja arvetega 2) Eesti Energia vastus päringule koos arvestinäitude, arvete ja arvete arvestusega 3) Aiavar O.D e-kiri 4) Ü U pangakonto väljavõte 5) Kinnistusraamatu väljavõte 6) Kannatanu esindaja arve 7) Karistusregistri teatis 8) Riigi õigusabi andmise määrus ja teatis 9) teatis maksustatava tulu kohta 10)Tunnistaja K-K Ki istungil antud ütlused 11)Tunnistaja A K istungil antud 12)O.D kohtuistungil antud ütlused 4
(15)1-16-1403 Kohtuistungil prokurör nõudis O.D esitatud süüdistuses süüdimõistmist ja karistamist
§ 209
lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning kohaldades
§ 63
lg 1 kuue kuulise vangistusega, mille kandmisest vabastada O.D
§ 73sätete kohaselt tingimisi kahe aastase katseajaga.
Kannatanu esindaja leidis, et põhjendatud oleks vähemalt kontrollnõue te rakendamine
§ 74alustel.
Kaitsja ja süüdistatav taotlesid õigeksmõistvat kohtuotsust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et O.D süüdistus jätkuva kuriteo toimepanemises
§ 209lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi on tõendamist leidnud.
O.D end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. O.D tunnistas, et esitas toimetulekutaotlused (edaspidi VV) ning esitas neis ka tegelikkusele mittevastavaid andmeid elektrikulu ja arvete kohta. O.D tunnistab, et 904,87 eurot sai ta Eesti Energialt (edaspidi EE) tagasi ning VV-d sellest ei teavitanud, kuna sai sellest ise teada menetluse käigus, kui välja kutsuti. Kaitsja on lisanud, et nimetatu ei moodusta kuriteo koosseisu, kuna puudub tahtlus. Süüdistus
§ 209
lg 1 järgi Kelmuse objektiivne koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ja saab varalist kahju. Esmalt tuleb kohtul seega hinnata, kas O.D on loonud tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mille tagajärjel kannatanu on sattunud eksimusse. Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et kinnistu aadressiga xxx oli esitatud süüdistuse perioodil Ü U omandis. Elektrienergia näite nimetatud aadressil esitas EE lepingulise kliendi Ü. U täisvolitusega isik O.D. O.D poolt näitude teatamine on tõendatud ka O.D enda ütlusetega ning tema volitused on tõendatud EE 03.04.2014 vastusega. Kohus on seisukohal, et O.D ütlused osaliselt usaldusväärsed osas, millega ta tunnistab osaliselt kelmusega kahju tekitamist ja valenäitude esitamist. O.D on 11.10.2013 saatnud VV-le meili, milles nõustub tagastama alusetult VV-lt saadud summana 904,87 eurot. Samuti on O.D 28.10.2013 esitanud VV-le lepituspakkumise, millest tulenevalt on ta nõus VV -le hüvitama 888,42 eurot. O.D ei ole aga senini VV-le tagasimakset teinud ja seda kinnitas ka VV esindaja kohtuistungil. Kohus leiab, et asjaolude paremaks mõistmiseks on esmalt kohtul vajalik uuritud tõendite kogumi järgi selgitada lahti O.D kuritegelik skeem süüdistuse ja asjaolude järgi. Eeltoodu alusel joonistub tuvastatud asjaoludest välja O.D alljärgmine kuriteoskeem: - O.D oli toimetulekutoetuste esitamisele eelneval perioodil tekkinud võlgnevus, mille kohta EE koostas maksegraafiku kuni 10.05.2011. O.D ütluste kohaselt esimene maksegraafik oli lõpetatud enne VV-le esimese toimetulekutoetuse taotluse esitamist. Kaitsja väitel nähtub summa tasumine 31.05.2010 arve pealdisest (tl 70, I kd), kuid kaitsja väide on eksitav. Nimelt, kaitsja poolt esitatud EE 04.03.2016 vastuse lisas toodud maksete väljavõttest nähtub aga, et O.D on maksegraafiku alusel summasid tasunud peale VV-le esimese toimetulekutoetuse taotluse esitamist. Kohtu hinnangul on seega maksete väljavõttega tõendatud, et O.D oli võlgenevus ning ta tasus seda ka pärast toimetulekutaotluste VV-le 5
(15)1-16-1403 esitamist. Eelneva perioodi võlgnevuste tõttu tekkin ud majanduslikud raskused olid ka motiiviks kelmuse toimepanemiseks; - O.D ütluste järgi suuremate näitude esitamisega ta soovis tekitada endale „puhvrit“, et majanduslikult toime tulla, kuna kaotas töö ja otsis uut, samas olid tal mitmed kulud nagu nt kaugõppes ülikoolis õppimine, sõidukulud; lapsed käisid Pärnus koolis, ehkki ka üldteada asjaoluna xx, ühel hetkel tütar sai stipendiumi Hiina sõiduks, kuid kaasa oli vaja ka taskuraha. Eeltoodu on O.D motiiv kelmuse toimepanemiseks. Asjaolu, et O.D nimetab pettuse läbi saadud ebaseaduslikku tulu hellitavalt teise nimega „puhvriks“ ei tee seda veel seaduslikuks tuluks ja kannatanu mittekahjuks; - kuivõrd VV maksis toetust esitatud EE arve alusel O.D poolt näidatud kontole, siis oli võimalik saada suuremas summas EE arve üksnes suurema näidu teatamisega EE-le O.D poolt. Toetusi maksti kuupõhiselt ja automaatselt oli tekkinud juba ühe kuuga O.D poolt nn igaks juhuks puhver (EE poolt veel tuvastamata ettemaks). Nt 31.05.2010-01.12.2010 EE arvete osas tehti tagasiarvestus kontrollnäidu alusel ning seejärel 2011.a jaanuaris ja veebruaris EE arvete järgi O.D ei taotlenud VV -lt arve alusel elektrienergia hüvitamist. Ka VV on 03.04.2014 toimetulekutoetuse dokumentide edastamise kaaskirjas märkinud, et mõnedel kuudel O.D toimetulekutoetust ei taotlenud või ei taotlenud seda elektrienergia osas. Arve mitteesitamisest saab kohtu hinnangul ka järeldada, et O.D soovis VV eest varjata kontrollnäidu alusel tehtud tagasiarvestust, mis oleks toonud ilmsiks tema poolt suuremate näitude esitamise ja seega ka suuremate toetussummade saamise. Toimetulekutoetuse taotluse esitamine on isiku õigus mitte kohustus . Hüvitisi määratakse seaduse kohaselt toimetulekutoetuse taotluse ja sellele lisatud eelneva kuu kuludokumentide alusel. Järelikult O.D sai igati aru, et arvete esitamisega taotlusesse oleks ilmsiks tulnud VV jaoks tagasiarvestus kontrollnäidu alusel, ehk teisisõnu ta oli alusetult saanud suuremat toetust; - VV-lt alusetult saadud summasid kasutas O.D eelnevate võlgnevuste või järgmiste arvete tasumiseks – O.D sai varalist kasu kannatanu arvelt; - lisaks sellele O.D kasutas ära ka VV saadud toetust teisel moel. VV maksis toetuse O.D poolt näidatud kontole, kuid viimane ei tasunudki või täies ulatuses ei tasunud igakuiselt EE-le VV-lt saadud toetust arve katteks. Nt EE 28.02.2011 arvet O.D ei tasunud, vaid lasi koostada selle tasumiseks maksegraafiku, kuigi oli VV-lt selle tasumiseks toetuse saanud. Seega O.D sai seeläbi enda kasutusse raha ja hiljem teades nn puhvri tekkimisest, lasi teha maksegraafiku varasemate võlgnevuste korrigeerimiseks, et seda tekkinud „puhvriga“ katta. Maksegraafikud lasi O.D koostada 11.03.2012 summale 818,90 eurot (tl 104 II kd) ja 27.03.2012 summale 487,54 eurot (tl 106, II kd), milliste eest O.D pidi maksma ka maksegraafiku sõlmimise tasu. Ühel juhul teatas ta ka ise õige näidu EE-le, s.o 15.05.2013, muidu tekkis õige näit kontrollnäitude võtmise kaudu. - O.D oma ütlustes märgib, et kannatanul ei saanud tekkida nii suurt kahju nagu on süüdistuses. O.D aga jätab märkimata selle, et kui ta nt mõned kuud perioodil juuni 2010 – mai 2013 VV-le taotlust ei esitanud, kuna sellisel juhul oleks tema poolt tekkinud „puhver“ ehk saadud ebaseaduslik kasu välja tulnud. Seetõttu on alusetu O.D väide, et justkui tema enda majapidamises mingit kasu ei tekkinud, sest „puhver“ maksti nt edaspidi EE-le ära (eelkirjeldatud perioodide eest kui ta taotlust toetusteks ei esitanud). Täpsemalt, O.D ei saa seadusliku aluseta eeldada, et ilma toimetuleku taotluste esitamiseta oleks VV nagunii tema elektrienergia eest tasunud, sest õiguslikult toimetuleku toetuse maksmine otsustatakse VV poolt kuupõhiselt esitatud taotluse ja arve alusel. Järelikult O.D ennast õigustavad väited on kantud pigem möönmisest, et ta ei suutnud ebaseadusliku tulu võimalikult läbimõeldult kasutada ja maksimeerida ning neid asjaolusid kohus ei saa kuidagi arvestada; - järelikult kui O.D oleks igakuiselt korralikult taotlusi koos õigete näitude järgi tehtud arvetega VV-le esitanud, siis pelgalt hüpoteetiliselt tõepoolest ei saa välistada, et VV oleks A. 6
(15)1-16-1403 O.D perele paljuski käesoleval ajal kahjuna käsitletava summa ka välja maksnud toetustena, kuid seaduslikku alust käesoleval juhul ei tekkinud selleks, sest O.D valis teise tee. O.D aga keeldub mõistmast asjaolu, et kuidas sai kahju tekkida, kui temal ülejääki ei tekkinud. Kahju aga tekkiski süüdistuses kirjeldatud tema enda ebaseadusliku tegevuse kaudu, sest ta esitas valeandmetega taotlusi. O.D saadud kasuks on see, et ta sai nn puhvrist maksta varasemaid ja tuleviku võlgnevusi ning kasutada VV-lt laekunud toetust muuks otstarbeks kui ta seda nt mõnel kuul osaliselt või üldse EE-le täies mahus ei tasunud. See, et O.D selle „puhvri“ lõpuks valdavalt nö ära tarbis, ei tähenda seda, et ta kasu ei saanud; - järelikult kui VV ei oleks avastanud O.D ebaseaduslikku tegevust ja O.D ühel hetkel enam ei oleks esitanud VV toimetuleku taotlusi kasvõi ärakolimisega seoses vms, oleks saanud ta nö tarbida enda poolt tekitatud „puhvrit“ või saada see tagasi EE-lt rahana ning nt endale jätta vms. Käesoleval juhul 15.02.2013 EE arve alusel tehti kliendile O.D-le tagasimaks 904, 84 eurot. Viimane summa on siis see summa, mis nimetatud puhvrist oli lõpuks järgi jäänud, arvestades asjaolusid, et igakuiselt süüdistuses toodud perioodil O.D teadlikult ei saanud VV-lt elektrienergiakulu hüvitamist taotleda, sest siis oleks „puhver“ varem välja tulnud. Kohtus ülekuulatud tunnistaja K-K K märkis samuti, et toimetuleku osas VV -lt oleks saanud taotleda kasvõi toiduraha, samas elektri osas taotluste rahuldamine nii suurtes ulatustes (elektriga köeti maja), näitab VV reaalset valmis olekut igati aidata, et antud perele oleks tagatud vajalikud tingimused elamiseks. Kohus on seisukohal, et tunnistajad K-K K ja A K on kinnitanud, et O.D esitas VV-le süüdistuses toodud perioodil toimetulekutoetuste taotlusi ning nemad menetlesid neid, kuid esitatud süüdistuse seisukohalt muus osas ei andnud tunnistajad olulisi ütlusi menetluse esemeks oleva kuriteo kohta. Täpsemalt ülaltoodud järeldused nähtuvad detailselt alljärgnevast: Toimetulekutoetuste otsuste, O.D poolt allkirjastatud taotluste ning neile lisatud arvetega samuti väljavõttega VV sotsiaaltoetuste programmist O.D kohta on tõendatud, millises summas O.D VV-le elektrienergia kulu hüvitamiseks toimetulekutoetuste taotlusi alates juunist 2010 esitas ning millises summas O.D-le nende taotluste alusel VV poolt toimetulekutoetust elektrienergia osas maksti. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et O.D on esitanud taotluse ja välja on makstud VV poolt toimetulekutoetusena elektrienergia kulu hüvitamiseks vastavate kuupäevadega EE arvete alusel: 1) EE 31.05.2010 arve alusel - 3237,50 krooni; 30.06.2010 – 5070,70 krooni; 02.08.2010 – 4966,90 krooni; 01.09.2010 – 5172,40 krooni; 01.10.2010 – 5434,70 krooni; 01.11.2010 – 5434,70 krooni; 01.12.2010 – 6020,50 krooni; s.o kokku 34 900,20 krooni. EE 03.04.2014 vastusega ja sellele lisatud tabeliga on tõendatud, et 03.01.2011 tehti EE poolt tagasiarvestus kontrollnäidu alusel summas 410,94 eurot. Kontrollnäit on fikseeritud EE alltöövõtja poolt 31.12.2010. Seega O.D, esitades EE-le tegelikkusest suuremaid näite, sai alates juunist 2010 EE-le suuremaid näite teatades VV-lt alusetult toimetulekutoetust 410,90 eurot. 2) EE arvete alusel on O.D-le makstud toimetulekutoetusena elektri eest järgnevad summad: 28.02.2011 arve alusel – 406,45 eurot; 31.03.2011 – 415,03 eurot; 30.04.2011 – 414,51 eurot; 31.05.2011 – 414,98 eurot. EE 03.04.2014 vastusega ja sellele lisatud tabeliga, samuti EE 29.04.2016 vastusega on tõendatud, et arved kuupäevadega 01.07.2011, 31.07.2011 ja 31.08.2011 on tühistatud 27.09.2011 fikseeritud kontrollnäidu alusel, vastavalt summades 490,91 eurot, 489,02 eurot ja 517,37 eurot. Nende arvete alusel on VV vastavalt toimetulekutoetuse otsusele hüvitanud A. 7
(15)1-16-1403 O.D-le elektri eest: 04.07.2011 otsuse alusel - 415,02 eurot, 04.08.2011 – 413,27 eurot ja 05.09.2011 – 415,02 eurot. Tühistatud arvetest O.D VV-d ei teavitanud. VV on seega O.D-le eeltoodud perioodil maksnud alusetult toimetulekutoetust kokku 1243,31 eurot, kuna ta esitas tegelikkusest suuremaid elektrienergia näite. 3) EE 30.09.2013 vastusega ja selle lisadega, sh kontrollnäidu võtmise tööülesande lehega on tõendatud, et tühistatud on 21.02.2013 võetud kontrollnäidu alusel EE arved: 31.10.2012 summas 522,50 eurot; 30.11.2012 summas 522,50 eurot; 31.12.2012 summas 582 eurot ning 31.01.2013 – summas 566,56 eurot. O.D-le VV poolt sellises summades toimetulekutoetuste maksmine elektrienergia osas on tõendatud vastavate toimetulekutoetuste otsustega. Lähtudes eeltoodust on O.D tegelikkusest suuremate näitude esitamise teel saanud VV-lt eeltoodud perioodil alusetult toimetulekutoetust summas 2193,57 eurot. O.D VV-le tühistatud arvetest ei teatanud. 4) Lisaks eelpool nimetatud arvete tühistamisele on 15.02.2013 arvega nr 082424679337 tehtud kreeditarve (tl 91 II
- kd)arvetele nr 082425967836 kuupäevaga 31.10.2012 ja 082421867459 kuupäevaga 30.11.2012, mille tulemusena jäi ettemaks summas 1221,84 eurot. 15.02.2013 arvest nr 082421048311 (tl 89 II
- kd)nähtub, et perioodi 01.01-31.01.2013 arvestuse järgselt jäi ettemaksuks 1007,34 eurot. Arvest 15.02.2013 nr 082427753900 (tl 90 II
- kd)nähtub, et perioodi 01.02 -11.02.2013 arvestuse järgselt jäi ettemaks 904,87 eurot ning sellises summas tegi EE O.D-le ka tagasimakse. Tagasimakse saamine on tõendatud ka Ü.U pangakonto väljavõttega. Eeltoodu on lisaks EE arvetele tõendatud ka EE 30.09.2013 vastuses lisas toodud seletusega (tl 86, II kd). O.D pidi perioodi 01.10-31.12.2012 eest vastavalt arvele nr 082424679337 tasuma siiski 405,17 eurot ning vastavalt arvele nr 082421048311 perioodi 01.01-31.01.13 eest 214,50 eurot. Samuti tehti uus arve nr 082427753900 perioodi 01.02-11.02.13 kohta summas 102,47 eurot. Kohus on seisukohal, et eeltoodud perioodide eest maksmisele kuuluvat summat ei saa käsitleda kuluna, mis oleks pidanud kuuluma VV poolt hüvitamisele või siis kahjusummast maha arvatavaks, kuna nimetatud perioodide kohta on eelnevat toimetulekutoetuse otsused koostatud ning seda konkreetsete arvete alusel, mis hiljem tühistati. Uued koostatud arved ei saa olla aluseks toimetulekutoetuse otsustele tagantjärgi, ka seetõttu, et neid ei ole O.D VV-le otsustamiseks ka esitanud. Ka eeltoodust tulevalt tekib vahe O.D poolt EE-le tasumisele kuuluvate ja VV poolt makstud hüvitise vahel. 5) EE poolt on tühistatud ka 30.04.2013 arve nr 82424149349 summas 696,83 eurot ning samas summas on VV maksnud ka toimetulekutoetust elektri eest. Arve tühistati, kuna O.D teatas ise 15.05.2013 väiksema näidu - EE 30.09.2013 vastuse lisast nähtub, et O.D on 30.04.2013 teatanud suuremaid näite kui 15.05.2013. O.D tühistatud arvest VV-d ei teavitanud. Seega kontrollnäitude alusel tühistatud arved ja EE 03.04.2014 vastuse lisas olev tabel elektrienergia tarbimiste mahtude ja näitude kohta, mis näitavad selgelt, et O.D esitas EEle tegelikkusest suuremaid näite ning seda eesmärgiga viia kannatanu tegelikkest asjaoludest eksimusse ning saada varalist kasu ehk VV-lt suuremaid toetusummasid enda käsutusse. Eeltoodut kinnitab veelgi enam asjaolu, et tühistatud arvetest ja tagasimaksest O.D VV-d ei teavitanud. O.D on ka ise tunnistanud, et esitas tegelikkusest suuremaid näite. Eeltoodust tulenevalt on tõendite kogumiga tuvastatud, et O.D sai VV-lt alusetult toetust üle viie tuhande euro ja täpsemalt esitatud süüdistuses kajastatu järgi. Kohus on seisukohal, et selgelt asjaoludest tulenevalt realiseeris O.D süüdistuses toodud pika perioodi vältelt ning igati kaalutletult kelmuse objektiivse koosseisu
§ 209lg 1 järgi kavatsetult, seades eesmärgiks VV-lt alusetult suuremate toimetulekutoetuste saamise 8
(15)1-16-1403 enda varaliseks kasuks. O.D on ise tunnistanud, et esitas EE-le tegelikkusest suuremaid näite ning tema meelest oli tal seda vajalik teha. O.D väidab, et tegelikest suuremate näitute esitamine oli vajalik selleks, et koguda igaks juhuks „puhvrit“ nö varu talveks, sest tarbimine oli siis VV normidest suurem ning tal olid majanduslikud raskused, seega oli ta hädaseisundis. Esiteks tuleb lahendada küsimus, kas esines hädaolukord, s.o 1) oht õigushüvele ja 2) vahetu oht. Kohus märgib, et ka ebaõige majandamisega võivad õigushüved ohtu sattuda, kuid oht peab olema ka reaalne ja vahetu, et saaks rääkida hädaolukorra tekkest. O.D väidete kohaselt oli tema perekonnale ohuks külmumine ning ilma veeta jäämine. Esitatud arvetest ja toimetulekutoetuste otsustest nähtuvalt talvekuudel ei ületanud arved piirmäärasid, mis olid ette nähtud xxx määrustega. Toimetulekutoetusi on küll makstud alates aprillist 2011 väiksemates summades, kui EE arvel märgitud, kuid seda seetõttu, et toetuste määramisel ei hüvitata tollel ajal kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt võlgnevusi. Tõendid kogumis, eeskätt EE arvete, teatatud näitude ja kontrollitud näitude tabel (tl 99 II kd) välistavad võimaluse, et talvekuudel oleks ka õiged näidud saanud ületada VV piirmäärasid. Kui vaadata ka arvete tühistamise aega, nt on tühistatud mai-detsember 2010 arved 31.12.2010 võetud kontrollnäidu alusel ja järgneval talve kuul, s.o veebruaris, EE arved VV piirmäärasid ei ületanud. Seega tõendite kogum kinnitab, et O.D ei kogunud suuremate näitude teatamise teel EE-le mitte mingit nö puhvrit talveks, vaid „puhver“ oli suuremalt jaolt varasemate võlgnevuste jm katteks. Järelikult O.D väide, et pere võinuks muidu talvel külma või veeta jääda, on alusetu. Samuti oli õiguslikult võimalik ka varem VV-lt taotleda perele abi, et edaspidi juurde võlgnevus ei tekiks. EE poolt maksegraafiku tegemisega vastutulek näitab ka seda, et mingit vahetut ohtu ega nt hoiatust EE poolt ei olnud elektrienergia väljalülitamiseks. Käesolevas asjas on tuvastatud, et O.D kasutas aktiivselt VV poolt pakutud võimalusi toetusteks, samas oli võimalik ausalt taotleda ka toetusi söögiks jm. Arvestades VV vastutulekuid nii suurte arvete tasumisel ja kohaliku omavalitsuse kohustusi, ei saa väita, et VV oleks olnud alust jätta antud suur pere abita. Käesoleval juhul ei ole seega tuvastatav, et O.D sh tema pere õigushüved oleksid sattunud vahetu ohu alla. Eeltoodu alusel puudub hädaseisundi objektiivne eeldus hädaolukord O.D poolt viidatud ohuga, et pere võinuks külma jääda. O.D on otsinud ka muid väiteid hädaseisundi tekkimise kohta. Kohus on seisukohal, et O.D väited ja ütlused kriminaalasjas on paljusõnalised, samas väited hädaseisundist jäävad paljuski üldsõnaliseks ja ebakonkreetseteks ning pika perioodi peale põhjendamatult hajutatuks. Kohus leiab, et tegemist on juba seetõttu pelgalt otsitud ja ebausaldusväärsete põhjendustega, mis usaldusväärsete tõendite kogumiga ei haaku. Käesolevas asjas ei saa eirata fakte, et lisaks O.D tekkinud pikaajalised majanduslikud raskused olid vähemalt osaliselt tingitud ka tema enda vabadest valikutest, mida aga võimaliku ohu korral õigushüvedele oleks esmalt ta ise pidanud oma elukorraldust muutma või püüdma enam muuta. Hädaseisund ja ühiskonna solidaarsuskohustus ei teki selliselt, et iga raskuse korral tuleks asuma kohe kaaluma teise isiku õigushüve kahjustamist kuriteoga enda huvides, unustamata enda kohustused ja vastutuse. 9
(15)1-16-1403 Esmalt tuleks ikka oma majapidamises kuulusid püüda kärpida ja tasakaalustada ning loobuda sellest, mis pole eluks hädavajalik – valida säästvaim viis/vahend, mis on ka ühtlasi ka nt hädaseisundi puhul päästmistoimingu vajalikkuse üks kriteeriumitest. Kui eeldada, et iga pere ja lapsevanem ei vastuta ise esmajärjekorras enda kohustuste ja valikute eest, viiks see vastutustundetu raiskamiseni ning tooks nö kõikide sõja kõikide vastu kui kunstlikult ehk alusetult hakataks otsima õigustusi kuriteoks. O.D oli kaotanud küll töö, mille kohta ei saa öelda, et see sõltus vaid temast. Seevastu olid tal mitmed nö vabadest valikutest tekkinud kulud nagu nt kaugõppes ülikoolis õppimine, sõidukulud; lapsed käisid Pärnus koolis, ehkki ka üldteada asjaoluna xx oli gümnaasium. Samuti ühel hetkel tütar sai stipendiumi Hiina sõiduks, kuid kaasa oli vaja ka taskuraha nagu väitis O.D, põhjendades rasket majanduslikku olukorda ja „puhvri“ vajalikkust. Iga süüvõimeline isik saab aru, et ülikoolis õppimiseks, laste teise piirkonda kooli saatmiseks ja Hiina reisiks kelmuse toimepanemine finantseerimiseks ei kaalu üles kannatanu huvisid ega oleks proportsionaalne nt hädaseisundi korral. Majanduslikku olukorda trotsides täiendavate kohustuste tekitamisega tekkivat miinust pere eelarves ei saa nö kellegi teise kaela veeretada. O.D viimases sõnas öeldu, et ta teeks sama moodi, kui sattuks uuesti sellisesse olukorda näitab üksnes tema vääraid väljakujunenud väärtushinnanguid. Loomulikult kui raha ei ole ja võetud kohustusi ei suudeta täita satub tahes tahtmata mingi enda eesmärgi või unistuse realiseerimine ohtu. Kuid lisaks ohule ja vahetu ohu nõudele, peab olema päästmistoiming vajalik – sobiv ja säästvaim vahend; proportsionaalne ja kohane. Need nõuded on aga O.D puhul ju samuti täitmata. Asjaolude kogumist nähtub, et O.D ei soovinud vaatamata töö kaotusele ka mõistlikult ja piisavalt elu ümber korraldada, nn vabadest valikutest tema poolt tekitatavaid kohustusi ei ole võimalik õigustada hädaseisundiga, sest ilmselgelt ei saa kaaluda need õigushüved üle kannatanul kahjustatud õigushüve. Vabadest valikutest tekkinud kohustusi peab isik suutma ise ümber korraldada piisaval viisil ja sellele solidaarsuskohustust teiste isikute õigushüvede kahjustamise õigustamisega hädaseisundis ei teki. Järelikult muude erinevate võlgade tasumine kuriteo läbi ei ole kohane ning võlgade tekkimine ja olemasolu ei saa olla antud juhul kriitiliseks olukorraks ja ohuks. Lisaks antud olukorras ei tule hädaseisund rakendamisele kohtupraktika kohaselt ka seetõttu, sest eksisteerib õiguslikult reguleeritud menetlus – võimalus taotleda haldusmenetluses omavalitsuselt erinevaid toetusi. Omavalitsustes töötavad ka vastavad ametnikud ja sotsiaaltöötajad, kes igasugu eksimusi bürokraatias orienteerumisel suudavad abistavalt välistada. Vajadusel oleks VV abistanud peret ka toetustega kasvõi toidu osas. Pole eluliselt usutav, et menetluses end igati aktiivsena näidanud O.D ei oleks saanud täiendavaid taotlusi erinevateks toetusteks esitada, kuid ta valis vabal tahtel teise tee. Küsimusele, kas O.D subjektiivselt eksis hädaseisundis, tuleb samuti vastata eitavalt. Hädaseisundi subjektiivsest küljest lähtudes ei saa eksimusena käsitleda lihtsalt kartust, et võib realiseeruda määratlemata oht (RKKK 3 -1-1-1-25-13, p 7). Süüvõimelise isik on aga võimeline hädaseisundi kriteeriume kaalutlema õigesti. Kokkuvõtvalt: - analüüsides asjaolusid nii kui , leiab, et O.D väited, et suuremate näitude mitteteatamisel oleks tekkinud oht talvel ära külmuda ning ilma veeta jääda jms, on 10
(15)1-16-1403 oletuslikud ega põhine kriminaalasjas tuvastatud faktilistel asjaoludel. Muude kulutuste kandmiseks varalise kasu saamise eesmärgil kuriteo toime panemisel samuti ei tekkinud hädaseisundit; - asjaolud, millega O.D õigustab hädaseisundit, näitab seda, et ta pigem ei soovinud enda perekonna elu piisavalt ümber korraldada säästvamaks, mis oleks olnud küll raske ja eeldanud erinevaid loobumisi, kuid iga perekond peab mõistma, et majanduslikesse raskustesse sattumisel ei saa enam jätkata sama elustandardit ilma kärbete ja kokkuhoiuks vajalike muutusteta ning õigustada sellega kuritegude jätkuvat toimepanemist; - Riigikohus on seisukohal, et hädaseisundiga ei saa õigustada kelmust, mis on toime pandud majandusliku seisundi halvenemisest tekkinud raskuste tõttu. Riigikohus on seisukohal, et hädaseisundiga ei ole õigustatud eraõigusliku isiku majandusliku seisundi halvenemisest tekkiva ohu kõrvaldamine koosseisupärase teoga (RKKK 3 -1-1-87-01). Eraõiguslik isik võib olla nii juriidiline kui füüsiline. Seega puuduvad õigusvastasus t ja ka süüd välistavad asjaolud, mistõttu kohus tunnistab O.D süüdi kogu esitatud süüdistustes
§ 209lg 1 järgi.
Süüdistus
§ 344
lg 1 järgi Intellektuaalne võltsimine tähendab dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isiku poolt selliste andmete kandmist dokumenti, mis ei ole sisult õiged (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne 2015 lk 835 p 9; RKL 3-1-1-40-11 p 13) Eelpool on kohus juba tuvastatuks lugenud, et EE arvete ja vastustega, toimetulekutoetuste taotlustega ning O.D ütlustega kogumis on tõendamist leidnud, et O.D esitas perioodil juuni 2010 - mai 2013 EE-le suuremaid elektrienergia näite, et saaks kajastada toimetuleku toetuse taotlustes suuremaid summasid ja lisana esitada suuremaid arveid. Seeläbi O.D ajavahemikul juuni 2010 – mai 2013 toimetulekutoetuste taotlustes ebaõigelt suuremate andmete esitamisega elektritarbimise kohta realiseeris
§ 344
lg 1 objektiivse koosseisu– dokumendi, täpsemalt intellektuaalses mõttes, võltsimine. Kuna toimetulekutoetuse taotlus kui dokument on kohane õiguse omandamiseks – toimetulekutoetuse saamiseks, on täidetud kõik objektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et O.D pani teo toime kavatsetusega, ta on tunnistanud, et esitas suuremaid elektrinäite ning märkis teadlikult need ebaõiged andmed ka toimetulekutoetuse taotlusesse, teades, et selliste andmete alusel saab ta suuremat toimetulekutoetust elektrienergia hüvitamiseks. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mille kohus tuvastas juba ideaalkogumisse kuuluva
§ 209
lg 1 analüüsil, mistõttu kohus tunnistab O.D süüdi
§ 344lg 1 järgi.
Süüdistus
§ 345lg 1 järgi 11
(15)1-16-1403 Kohus on eelpool tuvastatuks lugenud, et O.D võltsis perioodil juuni 2010 – mai 2013 esitatud toimetulekutoetuse taotlusi ning esitas need VV-le. Sellisete taotluste VV-le esitamisega on O.D realiseerinud kõik objektiivse koosseisu tunnused. Subjektiivse kooseisu on O.D realiseerinud kavatsetusega. O.D on tunnistanud, et esitas suuremaid elektrinäite ning seega märkis ta teadlikult ebaõiged andmed ka toimetulekutoetuse taotlusesse lisades juurde ebaõigete näitude alusel EE poolt koostatud arve ning esitas need VV-le eesmärgiga saada suuremat toetust elektrienergia hüvitamiseks. Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud mille kohus tuvastas juba
§ 209lg 1 analüüsil.
Eeltoodu alusel tunnistab kohus O.D süüdi ka
§ 345lg 1 järgi.
Karistus
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).
§ 209
lg 1, samuti
§ 345
lg 1 näevad ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
§ 344
lg 1 alusel on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kuna toimepandud kuriteod
§ 209
lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi moodustavad ideaalkogumi, tuleb
§ 63lg 1 alusel mõista üks karistus ja seda rangema sanktsiooni järgi.
Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Prokurör on taotlenud O.D-le karistuseks 6 kuud vangistust ning arvestanud sealjuures, et isiku süü on alla keskmise, toetusena saadud summad ei olnud väga suured ning tal oli raske majanduslik olukord, mida saab käsitleda kergendava asjaoluna
§ 57lg 1 p 4 järgi.
Kohus ei leia asjaolude ja kohtupraktika pinnalt prokuröri poolt nõutud 6 kuu vangistuse kohaldamiseks põhjendusi. Kohus leiab, et O.D süü suuruse puhul tuleb arvestada, et ta tegutses kavatsetult sellise kuritegeliku skeemi järgi, mis kätkes endas kelmusi, võltsimisi ja võltsitu kasutamist, mitmeid 12
(15)1-16-1403 aastaid ning tekitas VV-le sellega lõppkokkuvõttes märkimisväärset kahju. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et need asjaolud näitavad O.D-le inkrimineeritud teos sellist kuritegelikku meelestatust ja veendumusi, et tema O.D süü suurus tuleb lugeda üle keskmise olevaks. Kohus leiab, et antud juhul majanduslikud raskused on otsitud põhjus kuriteo toimepanemiseks ning ei saa olla karistust kergendavaks asjaoluks nn raske isikliku olukorra mõjul
§ 57lg 1 p 4 alusel.
Ka tunnistajana üle kuulatud vallaametnik kinnitas, et toimetuleku osas VV-lt oleks saanud taotleda kasvõi toiduraha, O.D seda aga ei teinud. Seega kohus leiab, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Lähtudes O.D süü suurusest ning ka asjaolust, et VV -le on kahju hüvitamata, ei pea kohus põhjendatuks kohaldada rahalist karistust. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, sh alaealised lapsed ja süü suurust, on kohtu hinnangul võimalik ja piisav karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni keskmise määra lähedase karistusega. Selles mõttes, et O.D on varem karistamata, iseloomustaks tavaolukorras eripreventsiooni ehk tuleviku perspektiivi õiguskuulekaks eluks positiivselt. O.D on toime pannud aga kavatsetult jätkuva kuriteo, mis annab negatiivse eripreventsiooni. Samuti O.D märkis tuleviku seisukohast viimases sõnas, et samasse olukorda sattudes paneks ta uuesti sellisel viisil toime kuriteo. Kohus leiab, et eeltoodu võib anda ka argumente šokivangistuse kohaldamiseks, mida ei ole taotletud. Kohus arvestades O.D ülalpeetavate arvu, leiab, et siiski tuleb teda mõjutada sellise karistusega, mis mõjutab tungivamalt O.D väljakujunenud vääraid suhtumisi ja hoiakuid ning teeb ebamugavaks nende viljelemise jätkamise tulevikus. Seega O.D eripreventsioon on negatiivne ning kannatanu esindaja seisukoht vähemalt kontrollnõuete kohaldamiseks on igati põhjendatud. Arvestades asjaolu, et O.D on suur perekond ja kohtu asja valguses on tuvastamist leidnud, et ta ei oska majandada õiguskuulekalt ning kinnitas, et paneks samas olukorras uuesti samaselt kuriteo toime, siis tuleb talle vältimatult kohaldada kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, et aidata teda vajalike oskuste ja suhtumise omandamisel, mis on vajalik suure perega toimetulemisel, sh oma laste väärtushinnangute kujundamisel. Kohus leiab, et sellistel tingimustel on karistuse eri -ja üldpreventatiivsed eesmärgid võimalik täita, kui jätta O.D-le mõistetud vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata. Kohus leiab, et kohustus kriminaalhooldajale käia aru andmas, olla jälgimisel oma suhtumiste ja meelsuste korrigeerimiseks sh sotsiaalprogrammi abil, on piisav sund, et O.D edaspidi järgiks õigusaktide nõudeid ja teaks tagajärgi, kui ilmutab ükskõikset suhtumist õiguskuulekusse. Eeltoodu alusel
§ 209
lg 1,
§ 344
lg 1 ja
§ 345
lg 1 järgi, kohaldades
§ 63
lg 1, mõistab kohus O.D-le karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 74lg 1, 3 alusel tuleb jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Aivar 13
(15)1-16-1403 O.D ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
§ 75
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust
§ 75lg 2 p 8 alusel läbida sotsiaalprogramm.
Tsiviilhagi xx on esitatud tsiviilhagi taotlusega välja mõista O.D-lt kahjuhüvitis summas 5449,49 eurot. Alusetult makstud toimetulekutoetuse tagastamist pole võimalik nõuda tsiviilhagi esitamise teel, sest sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 30 lg 7 kohaselt tuleb sellised nõuded lahendada haldusmenetluses ettekirjutusega. SHS § 30 lg 7 sätestab, et kui toetus maksti isikule teadvalt andmete varjamise või valeandmete esitamise tõttu, tagastab isik saadu vabatahtlikult. Kui isik keeldub saadut vabatahtlikult hüvitamast, võib valla- või linnavalitsus teha isikule ettekirjutuse. Sama paragrahvi 8. lõike kohaselt on valla- või linnavalitsusel ettekirjutuse täitmata jätmise korral õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Valla- või linnavalitsuse ettekirjutus on tulenevalt HKMS § 4 lg-st 1 vaidlustatav halduskohtus. (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 30.01.2012 otsus asjas nr 3-1-13-12). Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et xxx tsiiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 11 lg 1, § 423 lg 1 p 13 alusel. Kohus selgitab, et hageja poolt esitatud nõuet lahendatakse vastavalt haldusmenetluses ja halduskohtus. Menetluskulud Välja mõista tuleb O.D-lt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 1, 9 alusel riigituludesse menetluskulud seoses II astme kuriteo toimepanemisega sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja kulu 480 eurot. Kannatanu menetluskulude väljamõistmise otsustamisel kohus peab vajalikuks välja tuua seisukohti kohtupraktikast. Nimelt: lähtudes põhiseaduse §-s 12 sätestatud põhimõttest, et kõik on seaduse ees võrdsed, peab riik juhtudel, mil süüdistataval on kaitsja, tagama juriidiliselt kvalifitseeritud esindaja ka kuriteos kannatanule. Esindaja tegelikust tagamisest on alust rääkida vaid siis, kui kannatanu esindaja tasu loetakse menetluskulude hulka ja mõistetakse süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel välja süüdimõistetult (Riigikohtu otsus III1/1-75/95). Kannatanul on õigus omada esindajat kriminaalmenetluses ja seda kogu menetluse kestel ka siis, kui tal ei ole üldse materiaalseid nõudmisi või ei soovi ta tsiviilhagi kriminaalmenetluses esitada. Ehk siis arutataval juhul, olukorras, kus kannatanu ei oleks materiaalseid nõudmisi esitanud, tulnuks temale hüvitada kõik seoses esindusega kantud mõistlikud kulud. Asjaolu, et kannatanu valib ökonoomsema tee ja esitab kriminaalmenetluses ka kõik oma materiaalsed nõudmised, ei saa tema olukorda kuidagi halvendada ja olenemata, kas tema hagi rahuldatakse täielikult, osaliselt või jäetakse rahuldamata, tuleb kohtukolleegiumi arvates hüvitada temale ka kriminaalmenetluses esindusega seotud kantud mõistlikud kulud (Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2012 otsus kriminaalasjas nr 1-10-12134). 14
(15)1-16-1403 Lähtudes eeltoodud põhimõtetest on kohtu hinnangul põhjendatud käesolevas asjas välja mõista O.D-lt kannatanu xxx esindaja (KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes) õigusabi kulud pooles ulatuses, s.o osas, mis kannatanu esindaja esitatud menetluskulude spetsifikatsiooni järgi ei puuduta hagi. Seega tuleb O.D-lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2 ning § 175 lg 1 p 1 alusel välja mõista kannatanu xxx õigusabi kulud summas 400 eurot. Kannatanu menetluskulud seoses tsiviilhagi esitamise ja koostamisega ning pooles ulatuses muus osas, tuleb jätta KrMS § 182 lg 4 alusel riigi kanda . Seega tuleb hüvitada riigi eelarvest kannatanu xxx õigusabi kulud summas 1160 eurot. Asitõendid ja tõkend Asitõendeid ei ole. Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2016.a kohtuotsuse resolutsioon: Tühistada Pärnu Maakohtu otsus 17. juunist 2016 osaliselt ja nimelt: 1) O.D süüdimõistmises
§ 344
lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ja temale
§ 63lg 1 alusel mõistetud karistusmäära osas.
Teha tühistatud osas uus o t s u s, millega: 1) Mõista O.D-le süüdi
§ 209lg 1 järgi karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
2) Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 3) Esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt. 4) Mõista Eesti Vabariigilt O.D kasuks välja 1320 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 5) Mõista Eesti Vabariigilt Halinga valla kasuks välja 480 eurot apellatsioonimenetluses lepingulisele esindajale makstud tasu katteks. Kohtuotsus jõustus osaliselt 24.10.2016.a Riigikohtu määrusega. 15
(15)