← Eesti

1-16-7982/6

Obsah (8)§ 180§ 126§ 318§ 189§ 387§ 175§ 179§ 37

1-16-7982 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.oktoobril 2016, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-16-798 2 (13230 106317 ) Kohtunik Le

§ 180

lg 1, § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 3,4 alusel menetluskuluna: 1 1-16-7982 • • • • Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 645 eurot. Tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 120 eurot. Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses sõrmejäljeekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (Ekspertiisiakt nr 13E-SS0134) summas 663 eurot. Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses sõrmejäljeekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (Ekspertiisiakt nr 13E-SS0112) summas 663 eurot.

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel kriminaalmenetluse kulud summas 2091 eurot tasuda 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo/maksegraafiku leht koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Asitõendid: Kaasaskantav lamp, kannatanu XXXX sõrmejälgede kaart, 3 sigaretikoni, metallist võti, punast värvi kilepakend, 2 tühja õllepudelit Pilsner asuvad Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn) kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et 22.05.2013 ajavahemikul kl 13.00-17.30 tungis Z.M aknaklaasi eemaldamise teel sisse XXXX asuvasse majja ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt kannatanule XXXX’le kuuluvat vara kokku väärtuses 474,60 eurot: kaks 0,5l pudelit õlut Rock maksumusega 0,90 eurot/tk, kokku maksumusega 1,80 eurot, kolm 0,5l pudelit õlut Pilsner maksumusega 0,60 eurot/tk, kokku maksumusega 1,80 eurot, kolm 0,5l pudelit viina Mernaja 2 1-16-7982 maksumusega 7 eurot/tk, kokku maksumusega 21 eurot, mootoriga ketassae maksumusega 150 eurot, sularaha summas 300 eurot. Z.M pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, see on KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimisega varguse, ajavahemikul 19.05.2013-25.05.2013 kl 11.00 tungis valdaja XXXX’e tahte vastaselt ebaseaduslikult aknaklaasi eemaldamise teel sisse võõrasse aadressil Harjumaa, Saku vald, Metsanurme küla, Ilmarise tee 52 asuvasse XXXX’ele kuuluvasse elamiseks kasutavasse eramusse, kust võttis meeste plätud väärtusega 10 eurot ja väikese lambi väärtusega 10 eurot. Seega Z.M pani toime vähemalt teist korda valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, see on kuni 01.01.2015 kehtinud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 on Z.M poolt toime pandud tegu kvalifitseeritav KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, see on valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimisena. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav Z.M ning tema kaitsja Brigitta Mõttus kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Z.M kuulub temale KarS § 199 lg 2 p 8, § 266 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Süüdistatav loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil (tl 118). Kohus leiab, et Z.M poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Menetluskuludeks antud kriminaalasjas on kaitsjale makstav tasu (

§ 175

lg 1 p 4) 120 eurot (tl 112-113, 114-116), süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2) 645 eurot ning riiklikul ekspertiisiasutusel seoses sõrmejäljeekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (Ekspertiisiaktid nr 13E-SS0134 ja 13E-SS0112 tl 40-44, 85-87) (

§ 175

lg 1 p 3).

§ 179

lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645 eurot.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või selle eest vastutav. Esitatud tsiviilhagid on põhjendatud, kuuluvad rahuldamisele ning väljamõistmisele Z.M´lt kannatanute (XXXX, XXXX) kasuks. Kohus leiab, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kokku summas 2091 eurot osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Leo Kunman Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.