§-dest § 173 lg 1 – 4, § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § - dest 73 lg 1 ja lg 3, § 78 p 1 kohus otsustas:
§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel M.A-lt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 645.- (kuussada nelikümmend viis) eurot; • kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 120.(ükssada kakskümmend) eurot. 5.
lg 3 alusel määrata, et M.A tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude ositi tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel M.A-le posti teel aadressile: XXX. M.A poolt menetluskulude graafikus märgitud osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib
lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist
lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt.
lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
319 § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu M.A, olles kohustatud Harju Maakohtu 30.08.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 213-1814 tasuma tütre XXX ik XXX ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 10.09.2027 igakuist elatist summas 160 eurot iga jooksva kuu 27-ks kuupäevaks ja tasuma elatise võlgnevuse summas kokku 460 eurot lapse ema XXXarveldusarvele, hoidub teadvalt kõrvale elatise maksmise kohustuse täitmisest, jättes määratud elatise maksmata pikema aja jooksul, olles töövõimeline isik, mistõttu elatise võlgnevuse summa seisuga 23.05.2016 moodustab 4935 eurot. Ajavahemikel 30.08.2013 – 28.09.2014 ja 15.11.2014 – 08.10.2015 ei maksnud M.A lapsele elatist täies ulatuses. Perioodil 29.09.2014 – 14.11.2014 tasus M.A tütrele elatist sularahas summas kokku 425 eurot. M.A oli Töötukassas töötuna arvel ajavahemikul 07.03.2013 – 19.10.2013 ning talle tehti kaks tööpakkumist, milliseid ta vastu ei võtnud. Seega, M.A teadvalt hoidus kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, s.o pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 17. juunil 2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maksim Kink, süüdistatav M.A ja tema kaitsja Jugans Grossmann käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör nõuab kohtus M.A süüdi tunnistamist KarS § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 (kuus) kuud, mis KarS § 73 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. Kohtule esitatud kokkuleppes märgitakse, et M.A tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitada käesoleva kriminaalasja menetlemisega seotud menetluskulud ja nimelt: kaitsjatasu summas 120.- eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 645.- eurot, mis vastavalt kokkuleppele tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 01.07.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatav M.A tunnistas end temale esitatud süüdistustes KarS § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, kinnitades, et kohtusse kaitsjat ta kutsuda ei soovi, selgitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maksim Kink jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav M.A on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et M.A tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 169 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt
Menetluskuluks
lg 1 p.p 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu.
lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et M.A-le on kohtueelsemenetluse käigus osutatud riigi õigusabi ning kaitsjatasu kokku on 120.eurot. Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus
§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2.
lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vastavalt kokkuleppes märgitule hüvitab süüdistatav kriminaalmenetluse kulud ositi 12 kuu jooksul. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.