← Eesti

1-15-10756/6

Obsah (6)§ 121§ 120§ 64§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 17. märts 2016.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-15-10756 (15286000349) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi

§ 121

lg 2 p 2 ja

§ 120

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Riita Serikova Süüdistatav B.A, isikukood: xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; keskeriharidus; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx;xxxxxxxx:xxxxxxx, puidutööline; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja Sandra Sepp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada B.A

§ 121lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada B.A

§ 120

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista B.A-le liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta 7 (seitse) kuud vangistust B.A suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui B.A ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Määrata B.A katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. -

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata B.A-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus - mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata B.A-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus - osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Menetluskulud: Kr

MS § 180 lg 3 alusel jätab kohus B.A sundrahast pool, so 322,50 eurot ja kaitsja tasust pool, so 162,24 eurot riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista B.A-lt välja menetluskulu järgmiselt:   sundraha 322,50 eurot; kaitsjatasu 162,24 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et B.A on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 484,74 (nelisada kaheksakümmend neli eurot ja seitsekümmend neli senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 40,40 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 40,34 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700020045 ning selgituse “B.A, otsus nr 1-15-10756, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2

(5)3. Asitõend – nuga - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus B.A süüdistatakse selles, et tema 15.aprillil 2014 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tapmisega poeg O. P. , mis seisnes selles, et viskas taldrikuga O. ja T. P. tabades aknaklaasi, mis purunes ja ütles: „Ma tapan su noaga ära!“, millise ähvarduse täideviimist oli kannatanul alust karta arvestades B.A varasemat korduvat vägivaldset käitumist; - ajavahemikus 20.-31.august 2015 kell 17.00-18.00 ähvardas samas kohas tapmisega abikaasat T. P. , mis seisnes selles, et ütles: „Kõigepealt tapan teid mõlemaid ära ja siis panen maja põlema!“ ning pani samal ajal T. P. lauanoa vastu kõri, põhjustades hirmutunnet ning millise ähvarduse täideviimist oli kannatanul alust karta arvestades ähvardusega kaasnenud tegevust ja varasemat korduvat vägivaldset käitumist. Seega pani B.A toime ähvardamised tapmise ja olulises ulatuses vara rikkumisega, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Peale selle süüdistatakse B.A selles, et tema 21.septembril 2015 kella 17.30 ajal lõi samas kohas T. P. kord rusikaga vastu kukalt, tekitades kannatanule füüsilist valu. Seega pani B.A abikaasa T. P. valu tekitamisega, s.o lähisuhtes oleva isiku kehalise väärkohtlemisega, toime

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§ 121

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.A-le karistuseks kuus kuud vangistust.

§ 120

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.A-le karistuseks viis kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, nõuab prokurör liitkaristuseks seitse kuud vangistust. 3

(5)

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui ei pane ühe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Anda B.A katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle

§ 75

lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: - elama kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, kohustada B.A

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav B.A aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav B.A, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.A süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2 ja

§ 120lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht asitõendite osas Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks nuga, üldpikkusega 350 mm, mis asub kriminaalasja materjalide juures. Asitõend - nuga, üldpikkusega 350 mm kuulub peale otsuse jõustumist hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel, kui väärtusetu asi. 4

(5)Kohtu seisukoht menetluskulude osas B.A menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 249,36 eurot ning kohtumenetluses makstud tasu 75,12 eurot, kaitsjatasu kokku 324,48 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. B.A on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kaitsja taotles ka menetluskulude vähendamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga ja täismahus, arvestades süüdistatava sissetulekut ja seda, et ülalpidamisel on abikaasa ja poeg, käib B.A-le ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus pool sundrahast, so 322,50 eurot ja pool kaitsja tasust, so 162,24 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades B.A varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 484,74 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.